2-18-132742/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 9.märtsil 2020

Tsiviilasja number

2-18-132742

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS-i hagi Rehepapi asenduskodu vastu

võla,

kahjuhüvitise,

sissenõudmiskulu

ja

viivise

väljamõistmiseks

Hagihind

137,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659

Akadeemia tee 28, Tallinn 12618), lepinguline esindaja

Triin Reinmaa

Kostja: Rehepapi asenduskodu (registrikood 80333230,

Käärametsa tee 2/2-2, Viimsi vald 74008), seaduslikud

esindajad P R ja T R

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Elisa Teleteenused AS-i hagi Rehepapi asenduskodu vastu võla, kahjuhüvitise,

sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista Rehepapi asenduskodult Elisa Teleteenused AS-i kasuks võlgnevus 32,94

eurot (kolmkümmend kaks eurot ja 94 senti), kahjuhüvitis 39,90 eurot kolmkümmend

üheksa eurot ja 90 senti), sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot, viivis 20,99 eurot

(kakskümmend eurot ja 99 senti) ning viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates

06.02.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni 0,05% tasumata summalt päevas.

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Rehepapi asenduskodu kanda.

2. Välja mõista Rehepapi asenduskodult Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulud 285

eurot (kakssada kaheksakümmend viis eurot).

3. Välja mõista Rehepapi asenduskodult Elisa Teleteenused AS-i kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivis otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Haginõue

1. Elisa Teleteenused AS (edaspidi hageja) esitas hagi Rehepapi asenduskodu (edaspidi

kostja) vastu paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 32,94 eurot,

kahjuhüvitise 39,90 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 20,99 eurot ning viivise

põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 06.02.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05%

tasumata summalt päevas.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja kostja sõlmisid 05.06.2013 lepingu kostjale sideteenuse Starman Zuum: L-

Zuumtv+M-Zuumnet; ZuumMbox HD rent; Zuumtv kaardi rent ja Zuumnet SIM kaart

teenuse kasutamise võimaldamiseks. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks

DigiTV kaardi, Digiboxi ning modemi koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega.

Vastavalt lepingus märgitule on selle lahutamatuks osaks Starmani (uue nimega Elisa

Teleteenused AS) Üldtingimused (edaspidi üldtingimused), Starmani hinnakiri ja

osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades

kinnitanud. Kostja kohustus tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja

paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Starmani

hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete

sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete

kõrvaldamise eest. Kostjal on teenuse osutamise ja seadmete üüri eest kokku tasumata 32,94

eurot. Hagejal on õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud

võlahaldustasu tasumist. Seoses kostja poolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale

teenuse osutamist 2017.a. aprillis.

3. Koos arvega nr A-23981213 saadeti kostjale info võlgnevuse kohta. Kuna kostja võlgnevust

ei tasunud, rakendati võlahaldustasu 7 eurot. Kostja ei tagastanud hagejale kuuluvaid

seadmeid ja kiipkaarte. Kostjal tuleb hüvitada seadmete väärtus summas 39,90 eurot.

Hageja esitas kostjale 01.07.2017 lõpparve maksmisele kuuluva sideteenuse tasu, seadmete

üüri ja väärtuse hüvitamise kohta. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 73,72 eurot.

Vaatamata hagejapoolsetele ja hageja volitatud esindaja xxx OÜ poolsetele

meeldetuletustele, ei ole kostja siiamaani oma võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja

otsustanud oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

4. Kuna kostja on rikkunud lepingut nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt ja

kahjuhüvitiselt alates 06.02.2019 määras 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni

võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kokku on hageja viivisenõue 20,99 eurot (20,14 + arvetel

märgitud viivis 0,85). Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt

sõlmisid pooled 05.06.2013 lepingu, mida kostja täitis kogu lepingu perioodi korrektselt

ega jäänud kunagi võlgu. 19.08.2016 teavitas ta lepingupoolt soovist leping lõpetada ning

kohe peale teavitust uuriti, miks kostja soovib lepingut lõpetada ja keerati kinni teenuste

osutamine. Seega lõppes leping 1.09.2016. Kostja pole lepingust tulenevalt hagejale võlgu

jäänud, kuid ikka hakati talle esitama igakuiselt arveid viidates lepingule. Kuna leping oli

lõppenud, teenust kostjale ei edastatud, oli ka õigustühine arvete esitamine viidates

lepingulisele suhtele. Kuna väidetav võlg pole tekkinud lepingust, siis tuleks hagejal esmalt

muuta hagi ja määratleda õiguslik alus mille alusel nad üldse soovivad raha saada.

6. Väidetav võlg on tekkinud sellest, et kostja ei tasunud renti seadme kasutamise eest, mida

ei saanudki enam kasutada, kuna kaart keerati kohe kinni, peale lepingu lõppemist. Kuna

leping sõlmiti kampaania pakkumise korras, siis selle pakkumise sisuks oli, et vajalike

seadmete rent on tasuta. Tasu või trahve tuli maksta üksnes juhul kui kostja lõpetab lepingu

enne 2 aastat. Kostja tarbis teenust üle 3 aasta. Ka lepingus on kirjas, et seade jääb Starmani

omandusse kuni hetkeni mil kostja on täitnud tarbimiskohustuse. Kostja on arvamusel, et

menetlus tuleb lõpetada lähtudes asjaolust, et hageja jaoks on tegu perspektiivitu ja mõttetu

vaidlusega.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Vaidlust ei ole selle üle, et 05.06.2013 sõlmisid pooled lepingu kostjale sideteenuse Starman

Zuum (L-Zuumtv+M-Zuumnet; ZuumMbox HD rent; Zuumtv kaardi rent ja Zuumnet SIM

kaart) teenuse kasutamise võimaldamiseks, et lepingu alusel andis hageja kostjale

kasutamiseks DigiTV kaardi, Digiboxi ning modemi koos selle juurde kuuluvate

komplektiosadega, et vastavalt kostja 19.08.2016 teavitusele leping lõpetati, et kostja ei ole

hagejale renditud seadmeid tagastanud.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb pärast lepingu lõppemist tasuda hagejale renti

tema kätte jäänud seadmete eest.

9. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu

sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas

võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks

isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus

hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud

tasu.

10. Vastavalt 05.06.2013 sõlmitud lepingule on selle lahutamatuks osaks üldtingimused,

hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist on kostja lepingut

allkirjastades kinnitanud. Üldtingimustega on tõendatud, et selle punktis 5.2.1. kohustus

kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest,

samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Starmani hinnakirja ja esitatud arvete

kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud

kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest.

11. Lepinguga on tõendatud, et kostjale lepingu sõlmimisel üleantud seadmete taga on kirjas

järgmised märkused: Zuumnet modemil – „müük“ ning DigiTV kaardi ja Digiboksi taga –

„rent“. Samade seadmete osas on märgitud „rent“ ka lepingu osas „osutatavad teenused“.

Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et lepingu sõlmimisel anti kostjale tasuta

tähtajaline seade Zuumnet modem ehk müüdi Zuumnet modem 0 euroga tingimusel, et

kostja kasutab hageja teenuseid 24 kuud ning, et kostja on lepingust tuleneva kohustuse

täitnud ja Zuumnet modemi omand on üle läinud kostjale. Lepingust tulenevalt anti kostjale

tasuta kasutada veel kaks seadet DigiTV kaart ja Digiboks, mille puhul ei olnud tegemist

seadmete müügiga, vaid seadmete rendiga.

12. Seega on poolte vahel sõlmitud ka seadmete kasutamise leping, mis oma olemuselt on

üürileping VÕS § 271 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks

isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja

koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja

lepingujärgsele kasutamisele.

13. Üldtingimuste punktist 5.3.4. tuleneb, et kui Starman on kliendile andnud kasutamiseks

seadme, on klient kohustatud lepingu lõppemisel tagastama seadmed Starmanile seisundis,

milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist.

14. Kostjale saadetud e-kirjaga on tõendatud, et lepingu lõppemisel saadeti kostjale e-kiri,

milles oli välja toodud informatsioon seadmete tagastamise kohta ning teavitus, et seadmed

palutakse tagastada septembrikuu jooksul ning alates oktoobrist rakendub renditasu

tagastamata seadmetele. Järelikult on hageja tõendanud, et seadmete tagastamise kohustus,

mis sätestati lepingu osaks olevates üldtingimustes, oli kostjale teada.

15. Üldtingimuste punkti 12.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel kliendi või Starmani poolt

maksab klient tasu Starmani poolt osutatud teenuste eest kuni teenuse osutamise

lõppemiseni. Üldtingimuste punkti 12.5. kohaselt, lepingu lõppemisel tagastab klient

Starmanile omal kulul kõik kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja

kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel Starmani esindusse, või kutsudes

Starmani esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või

kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama Starmanile seadme või kiipkaardi

väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik

komplektiosad.

16. Hinnakirjaga on tõendatud, et ZUUMboxi rent ilma ZUUMtv lepinguta oli 3,99 eurot kuus,

millele lisandus käibemaks ja ZUUMtv kaardi rent 1,49 eurot kuus, millele lisandus

käibemaks. Kuna kostja ei tagastanud hagejale kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarte, tuli tasuda

nende rendi eest vastavalt Starmani hinnakirjale ja hüvitada seadmete väärtus, summas

39,90 eurot. Kostja seadmete rendi arveid ei tasunud, mistõttu esitas hageja kostjale

lõpparve ning palus hüvitada seadmete väärtuse.

17. Arvete ja xxx andmebaasi väljavõttega on tõendatud, et kostja on hagiavalduse lisas olevate

arvete tasumisega viivituses. Kostjal on teenuse osutamise ja seadmete üüri eest kokku

tasumata 32,94 eurot. Hageja poolt on kostjale koos arvetega edastatud teave võlgnevuse

ning võimalike sanktsioonide kohta selle tasumata jätmisel.

18. Üldtingimuste punkti 10.3 kohaselt on punktis 9.6. sätestatud kliendi kohustuse rikkumisel

Starmanil

lisaks

muudele

ülddokumentides,

lepingus

ja

seaduses

nimetatud

õiguskaitsevahenditele õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud

võlahaldustasu tasumist. Üldtingimuste punkti 9.6 kohaselt on klient kohustatud teenuse

eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Arvete ja xxx andmebaasi väljavõttega on tõendatud,

et kostja hageja kliendina ei tasunud arveid tähtaegselt, mistõttu piiras hageja kostjale

teenuse osutamist 2017.a. aprillis vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1, mille kohaselt on

Starmanil õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on

hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale

kehtestatud krediidilimiiti. Antud juhul oli kostja makseviivituses mitme kuu vältel osutatud

teenuse eest esitatud arvete tasumisega.

19. Arvega nr JA-517362 1.04.2017 on tõendatud, et kostjale saadeti info võlgnevuse kohta ja

teavitus, et võlgnevuse tasumisega viivitamine toob kaasa võlahaldustasu rakendamise

summas 7 eurot. Seejärel toimub teenuse osutamise piiramine, mis on tasuline. Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, rakendati võlahaldustasu 7 eurot.

20. Üldtingimuste punkti 12.6. kohaselt esitab Starman kliendile hiljemalt 2 kuud pärast lepingu

lõppemist lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi

poolt tagastamata Starmanile kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. JA-528784 1.07.2017

arvega on tõendatud, et hageja esitas tuginedes üldtingimuste p-dele 12.5. ja 12.6. kostjale

01.07.2017 lõpparve maksmisele kuuluva sideteenuse tasu, seadmete üüri ja väärtuse

hüvitamise kohta kokku 73,72 eurot.

21. Kostja vastuväited selle kohta, justkui ei saaks hageja pärast lepingu lõppemist kostjale

arveid väljastada ei põhine lepingul, kuna arved on esitatud mitte lepingu kehtivuse ajal

seadmete rendi eest, vaid tagastamata jäetud seadmete rendi eest, mis on lepingu ja

hinnakirjaga kooskõlas. Lepingust tulenevalt anti kostjale tasuta kasutada DigiTV kaart ja

Digiboks lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast lepingu lõppemist. Kostja tuginemine hea usu

põhimõttele on alusetu, kuna nõude maksmapanekut hagi aegumise kolmeaastase tähtaja

vältel ei saa pidada VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

22. VÕS §-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja poolt

tasu maksmata ja üüritud asjade tagastamata jätmist tuleb käsitleda kohustuste rikkumisena

VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja p-s 3 on ette nähtud võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

23. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei ole

tagastanud hagejale üüritud seadmeid, siis hageja nõue nende väärtuse hüvitamiseks

vastavat VÕS § 115 lõikele 1 ja lepingu p-le 4.3., kokku 39,90 eurot on põhjendatud ja

tõendatud.

24. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist määraga 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku

tasumiseni.

25. Hageja arvestas kostjapoolseid makseviivitusi ja lepingujärgset viivisemäära 0,05%

arvestades viivist alates 06.02.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni kokku 20,99 eurot, mis

põhineb seadusel ja lepingul.

26. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot.

27. xxx OÜ volikirjaga ja hageja andmebaasi väljavõttega on tõendatud, et inkassomenetluse

käigus on tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks

ning

kohtuväliste

lahenduste

pakkumiseks

ja

maksekokkulepete

sõlmimiseks.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule

täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja

andmist. Järelikult on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kohus

leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 30 eurot mõistlik ja põhjendatud

ning kuulub kostjalt hageja kasuks summas 30 eurot väljamõistmisele.

28. Tulenevalt eeltoodust on hagiavalduses esile toodud asjaolud põhjendatud ja tõendatud ning

hagi kostja vastu kuulub rahuldamisele kokku 123,83 eurot, millest 32,94 eurot on

sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev võlgnevus, 39,90 eurot on kahjuhüvitis, 30

eurot on sissenõudmiskulu ja 20,99 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus

29. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. TsMS §-de 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 ja lg 4 järgi on kohtuvälisteks kuludeks

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja seaduses sätestatud kohtueelse menetluse

kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse

menetluse lõppu.

31. Hageja menetluskulu nimekirja ja menetluskulu dokumentide kohaselt on 21.01.2020

seisuga tema menetluskuludeks: riigilõiv summas 75 eurot; õigusabikulud tõendite

kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise

eest summas 100 eurot; õigusabikulud kostja vastusega tutvumise, analüüsimise, kliendiga

asjaolude arutamise, täiendavate tõendite hankimise ning hageja seisukoha koostamise ja

kohtule edastamise eest summas 82,50 eurot; õigusabikulud kompromissi koostamise ja

kompromissi läbirääkimiste eest summas 27,50 eurot, kokku 285 eurot. Hageja kinnitas

tulenevalt TsMS § 174 lg-st 10, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on menetluskulud esitatud käibemaksuta.

32. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 285 eurot

ja vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas avalduses nimetatud

kulutused on kantud seoses nimetatud tsiviilasjaga.

33. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud, vastavad töö

mahule ja keerukusele ning on esitatud mõistlikus ulatuses. Seega kuuluvad need kostjalt

täies ulatuses väljamõistmisele.

34. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

35. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 järgi välja mõista

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu

väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik