2-19-20881/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise koht ja aeg

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Tartu Ringkonnakohus

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

9. märts 2020, Tartu

2-19-20881

C.C. ja T.T. hagi Eurocar OÜ vastu lepingute

sõlmimisele

kohustamiseks

ja

tahteavalduste

asendamiseks kohtuotsusega

Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrus

C.C. ja T.T. määruskaebus

Kirjalik menetlus

Hagejad (määruskaebuse esitajad): C.C. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

T.T.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Artur Maljukov

Kostja: Eurocar OÜ (registrikood 12724594)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hagejate C.C. ja T.T.

kanda. Kostjal Eurocar OÜ-l määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud ei ole.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.C. ja T.T. (hagejad) esitasid 30. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi Eurocar OÜ

(kostja) vastu, milles palusid:

1) kohustada kostjat sõlmima hagejatega XX aadressil XXXXXXX asuva kinnistu

(registriosa nr XXXXXX; kinnistu) tasuta kasutamise leping hagejate näidatud

tingimustel või alternatiivselt

2) kohustada kostjat hagejatega sõlmima kinnistu üürileping hagejate näidatud

tingimustel või alternatiivselt

3) tuvastada, et järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel (ehk alates 6.

novembrist 2025) on kinnistu käsutustehing tühine ning kostja peab alates 6.

novembrist 2025 kinnistu omandiõiguse ja sellelt alates 18. oktoobrist 2019 saadud

üüritulu hagejatele üle andma;

4) kohustada kostjat kinnistu kolmandate isikutega sõlmitud üürilepingust saadud

üürimaksed kandma kohtu deposiiti, mille T.T. on õigus saada endale alates 1.

jaanuarist 2026 ning mille kostjal on õigus saada kohtu nõusolekul alates 1.

jaanuarist 2026 tingimusel, et C.C. on järelpärandist kehtivalt loobunud.

Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt suri E.T. (pärandaja) XXXXXX, kes oli teinud oma

surma puhuks testamendi. Tartu notar Anne Priks-Toom tõestas 2. aprillil 2014

pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärandaja eelpärijateks 1/2 mõttelises osas tütar A.A. ja

1/2 mõttelises osas poeg T.T.. A.A. järelpärijaks on tema poeg B.B. ja T.T. järelpärijaks on

tema tütar C.C.. Järelpärijatele peab nende täisealiseks saamisel üle minema kummalegi ½

mõttelist osa kinnistust.

Rävala Laenud OÜ (registrikood 12629269; RL) ja T.T. sõlmisid 21. mail 2014

tarbijakrediidilepingu, mille alusel anti T.T. laenu 10 000 eurot. Laenu tagamiseks seati

kinnistu kaasomanikele A.A. ja T.T. kuuluvatele mõttelistele osadele hüpoteek 32 000 eurot

RL-i kasuks. RL-i avalduse alusel algatati T.T. ja A.A. suhtes täitemenetlused täiteasjades

nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX.

Täiteasjades toimunud avalikul enampakkumisel müüdi kinnistu kostjale. Kostja avalduse

alusel alustas kohtutäitur T.T. suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXXXXXXXXXXXX

kinnisasja valduse väljanõudmiseks.

Hagejad leiavad, et hüpoteegi seadmise leping ja kinnisasja omandiõiguse üleandmine

kostjale on pärimisseaduse (PärS) § 48 lg-te 2 ja 3 alusel tühine, kuna see välistab või piirab

järelpärijate õigusi. Kinnisasja valduse väljaandmisega kaasnevad hagejate ja nende

perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kostja, keeldudes hagejatega sõlmima tasuta kasutamise

lepingut või üürilepingut, on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Seda ka juhul, kui kinnistu

müük on tühine alles järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel.

Kostja peab alates 6. novembrist 2025, s.o C.C. täisealiseks saamisest tühise tehingu tõttu

alusetu rikastumise sätete alusel välja andma nii kinnistu kui sellelt perioodil 18. oktoobrist

2019 kuni 6. novembrini 2025 saadud üüritulu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus keeldus 28. jaanuari 2020 määrusega hagi menetlusse võtmast.

Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg

2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et hagejate taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada ning

õiguskorras puuduvad normid nende nõuete rahuldamiseks. Maakohtu hinnangul ei tulene

ühestki õigusaktist, et kinnistu endisel omanikul oleks õigus nõuda kinnistu tasuta kasutamise

lepingu või üürilepingu sõlmimist või võimaliku üüritulu maksmist kohtu deposiiti. Asjaolu,

et kostjal võib olla tulevikus kohustus anda omandiõigus üle järelpärijale, ei riku hagejate

õigusi praegu. Samuti ei ole kohtul võimalik võtta menetlusse hagejate nõuet tuvastada, et

järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel 6. novembril 2025 on kinnistu

käsutustehing tühine. Tehingu tühisusele saab järelpärija tugineda alles tingimuse saabumisel,

st 6. novembril 2025. Praegusel hetkel ei ole hagejate õigusi rikutud.

Maakohus lisas, et hagejad on tsiviilasjas nr 2-19-17530 esitanud hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei, RL-i ja kostja vastu ning

tsiviilasjas nr 2-19-20679 kaebuse kohtutäituri 11. detsembri 2019 otsuse peale. Maakohtu

hinnangul lahendab kohus hagejate omandiõiguse küsimuse tsiviilasjas nr 2-19-17530. Kuna

ringkonnakohus on andnud maakohtule juhise viidatud asja menetlemiseks, keeldus kohus

käesolevas asjas esitatud hagi menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel – kohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hagejad esitasid 6. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu määruse ja saata asi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks ning hagi tagamise avalduse lahendamiseks.

Hagejate hinnangul ei ole kohus põhjendanud, mis põhjustel on hagejate nõuete rahuldamine

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 (ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6) alusel

välistatud. Hagiavalduse menetlusse võtmisel ei saa kohus lahendada selles toodud nõudeid

sisuliselt. Lisaks ei ole maakohus määruses viidanud ühelegi alusele ega kohtupraktikas

väljakujunenud seisukohtadele, mis võimaldaksid ühemõtteliselt järeldada hagiavalduse

õiguslikku perspektiivitust. Hagejad on seisukohal, et käesoleva vaidluse puhul võib olla

tegemist keeruka õigusliku küsimusega. Seega tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist.

Hagejad ei nõustu ka maakohtu seisukohaga selles osas, et olukorras, kus kostjal on tulevikus

kohustus anda kinnistu omandiõigus ja sellest saadud kasu üle pärijatele alles 6. novembril

2025, ei anna hagejatele õigust esitada hagi käesoleval ajal. Hagejate arvates võivad nende

õigused jääda praegusel juhul kaitseta või võib tekkida kahju. Lisaks on hagejate arvates

ekslik maakohtu seisukoht, et kohtus on juba menetluses hagi samade poolte vahel sama

eseme kohta samal alusel.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määruse põhjendusi tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel täiendada, kuid

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

6. Hagejad on esitanud mh alternatiivse nõude tuvastada, et järelpärimise tingimuse või

tähtpäeva saabumisel, s.o alates 6. novembrist 2025, on täiteasjades nr XXXXXXXXXXXX

ja XXXXXXXXXXXX toimunud kinnistu käsutustehing tühine. Sellest tulenevalt on hagejad

palunud tuvastada, et kostja peab alates 6. novembrist 2025 kinnistu omandiõiguse ja

valduse ning kinnistu üürimisest alates 18. oktoobrist 2019 saadud üüritulu hagejatele üle

andma.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et hagejate nõue täitemenetluses toimunud

kinnistu käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371

lg 1 p 5 alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-17530 on esitatud sisuliselt sama nõue. Seetõttu puudus

maakohtul ringkonnakohtu hinnangul vajadus tugineda hagejate kõnealuse tuvastusnõude

menetlemisest keeldumisel lisaks veel TsMS § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2, kuid see ei ole viinud

maakohut kokkuvõttes ebaõigete lõppjäreldusteni. Ringkonnakohtu hinnangul puudub

hagejatel kinnistu käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks iseseisev tuvastushuvi (TsMS § 368

lg 1). Kinnistu omandiõiguse kuuluvuse küsimus saab eelduslikult lahendatud tsiviilasjas nr

2-19-17530.

7. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi hagejate alternatiivse nõude

menetlusse võtmata jätmise kohta osas, milles hagejad paluvad tuvastada, et kostjal tuleb

alates kinnistu üürimisest 18. oktoobril 2019 saadud üüritulu hagejatele 6. novembrist 2025

arvates üle anda.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja

omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse (vt nt Riigikohtu 17. mai 2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05. p 10). Juhul kui täitemenetluses sundtäitmise käigus tehtud

kinnistu käsutustehing on PärS § 48 lg-st 3 tulenevalt tühine, võib hagejatel tekkida tulevikus

kostja vastu nõue kasutuseelise hüvitamiseks ning ka asja kasutamisest saadud tulu (nt

üüritulu) väljaandmiseks. Tühise käsutustehingu korral tekib hagejatel kostja vastu

asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel vindikatsiooninõue. AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab

valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–1040.

VÕS § 1039 järgi võib õigustatud isik pahauskselt valdajalt nõuda mh rikkumisega saadud

tulu väljaandmist. Need võimalikud sooritusnõuded tuleb hagejatel esitada järelpärimise

tingimuse saabumisel, s.o pärast 6. novembrit 2025. Hetkel hagejatel õiguskaitsevajadus

puudub (TsMS § 3 lg 1). Samuti puudub hagejatel üüritulu üleandmise kohustuse osas

iseseisev tuvastushuvi.

8. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud

määruse tühistamiseks.

Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

8.1.

Hagejad on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõudeid saab esitada ja rahuldada

TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel, kuna kostja, keeldudes hagejatega sõlmimast tasuta kasutamise

lepingut või üürilepingut, on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hagejate arvates ei ole

maakohus põhjendanud, miks on hagejate nõuete rahuldamine TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel

välistatud.

Ringkonnakohus hagejate etteheitega ei nõustu. Maakohus ei ole lugenud asjakohaseks

hagejate põhjendust, et kuna perekonnas on kolm alaealist last ja koer, ei ole samas piirkonnas

samaväärse elukoha leidmine võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle

seisukohaga. Hagejad ei ole välja toonud muid asjaolusid, millest võiks järeldada kostja

käitumise vastuolu hea usu põhimõttega. Hagejad on küll tsiteerinud mitmeid Riigikohtu

lahendeid, kuid ei ole neid käesoleva juhtumi asjaoludega seostanud. Ringkonnakohus

märgib, et senise kohtupraktika põhjal ei saa üldisest hea usu põhimõttest üldjuhul tuleneda

otseseid kohustamisnõudeid (vt nt Riigikohtu 29. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-89-14, p 22). Ka praegusel juhul ei saa ainuüksi hea usu põhimõttest tuletada kostja

kohustust sõlmida hagejatega kinnistu tasuta kasutamise leping või üürileping. Üldise

lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks vabalt valida, kellega ja missugustel

tingimustel ta lepingu sõlmib.

8.2.

Iseenesest on õige hagejate märgitu, et hagiavalduse menetlusse võtmisel ei saa kohus

lahendada selles toodud nõudeid sisuliselt. Samas ei ole maakohus ei ole maakohus praegusel

juhul ka asja sisuliselt lahendama asunud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti

leidnud, et puuduvad õigusnormid kohustamaks kostjat kinnistu tasuta kasutamise lepingu

või üürilepingu sõlmimiseks või üüritulu deponeerimiseks. Isegi kui tulevikus tekib hagejatel

kinnistu väidetavalt tühise käsutamistehingu tõttu kostja vastu nõudeid (kasutuseelise

saamiseks vms), ei ole praegusel hetkel hagejate õigusi kuidagi rikutud. Hagiavalduses

toodud faktilistest asjaoludest lähtudes ei ole hagejate õiguste rikkumine praegusel hetkel

võimalik ning hagiga ei ole võimalik selles taotletavat eesmärki saavutada. Isegi juhul kui

tegemist on õiguslikult keeruka hagiga, ei tähenda see automaatselt, et hagiavaldus tuleks

menetlusse võtta, kui hageja nõude rahuldamiseks kehtiva õiguse järgi võimalused puuduvad

või hageja õiguste rikkumine ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik. Maakohus jättis hagi

TsMS § 371 lg 1 p 5 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjendatult menetlusse võtmata.

9. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud

menetluskulud hagejate (määruskaebuse esitajate) kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu

kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest