1-20-260/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.03.2020 Võru kohtumajas

Kriminaalasja number

1-20-260

Kohtukoosseis

Kohtunik Ingrid Kullerkann

Kohtuistungi sekretärid

Kristel Toots ja Marve Alaver

Tõlk

Alla Korkin

Prokurör

Terje Aleksašin

Kriminaalasi

Sergei Sergejevi süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 1 ja

§ 201 lg 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Sergei Sergejev, isikukood 37702103714; elukoht

xxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega;

emakeel vene keel; ametlik töökoht puudub

Karistatus

Karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud ühel

korral Tartu Maakohtu 18.01.2018 otsusega KarS § 188 lg

2 p 2 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud; KarS § 68 lg 1

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja

mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud

ja 28 päeva vangistust, KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti

mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta

ja 6 kuu pikkuse katseajaga

Tõkend

Puudub

Kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

1. Sergei Sergejev süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista

temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2. Sergei Sergejev süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista

tema karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

3. Sergei Sergejev süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista

tema karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

4. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Sergejevi

liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

5. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada

mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõista Sergei Sergejevi

liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

6. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks

Sergei Sergejevi vanglasse saabumise aeg.

7. Kannatanud xxxxxxxx ja xxxxxxx on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel

taotlenud enda teavitamist Sergei Sergejevi ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest.

8. Sergei Sergejevilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel sundraha

876 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 97,20 eurot ja kaitsekulu kohtumenetluses

1002 eurot.

9. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljandast

lausest tuleb Sergei Sergejevil tasuda menetluskulud kokku summas 1975,20 eurot 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks

kuupäevaks igal kuul 164,60 eurot.

10. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99920700012489 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-260“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde

DVD plaat xxxxxxxxxxxxxx valvekaamera salvestisega 14.05.2019 kella 13.59st kuni

kella 14.13ni ja CD plaat 21.06.2019 Häirekeskusesse Aleksei Tregubovi tehtud kõne

salvestisega.

Edasikaebekord

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

1. Sergei Sergejevit süüdistatakse KarS § 201 lg 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja

ebaseaduslikult enda kasuks pööramises. S. Sergejev sai 20.05.2019 xxxxxxxxxxxxx asuvas

kaupluses Lemmik enda valdusse sinna unustatud xxxxxxxxx mobiiltelefoni Huawei P10 Plus

väärtusega 579 eurot, mille pööras enda kasuks.

2. Samuti süüdistatakse teda KarS § 121 lg 1 järgi teise inimese valu tekitavas kehalises

väärkohtlemises ja tema tervise kahjustamises. S. Sergejev lõi 21.06.2019 kella 18.10 paiku

xxxxxxxxxxxxxxx korduvalt rusikate ja jalgadega pea, käsivarte, rinnaku ja ülaselja

piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ning ninaluude murru, hematoomid pea

piirkonda, paremale randmele ja paremale õlavarrele.

3. Samuti süüdistatakse S. Sergejevit KarS § 120 lg 1 järgi tapmisega ähvardamises, kui oli

alust karta ähvarduste täideviimist. Pärast A. Tregubovi peksmist ähvardas ta teda tapmisega,

öeldes venekeelse väljendi, mille sisuks oli tapmisähvardus („ja tebja zavalju“). Arvestades

Sergei Sergejevi varasemat vägivaldsust, agressiivset käitumist ja alkoholijoovet, oli

kannatanul alust karta selle ähvarduse täideviimist.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus käsitleb süüdistust järjekorras: KarS § 121 lg 1 (I), KarS § 120 lg 1 (II), KarS §

201 lg 1 (III). Pärast seda otsustab kohus S. Sergejevile mõistetava karistuse (IV). Viimaks

võetakse seisukoht asitõendite ja kannatanute teavitamise (V) ning menetluskulude (VI)

suhtes.

I

5. Setomaa vallas Saatse külas asub OÜ Värska Südamekodu, kus kannatanu xxxxx töötab

hooldajana. 21.06.2019 õhtupoolikul saabus selle ukse taha S. Sergejev koos ühe teise

inimesega. Ta oli alkoholijoobes - veel paar tundi hiljem tuvastati indikaatorvahendi

positiivne näit 0,69 mg/l kohta (tlk 27). Hooldekodus oli parasjagu õhtusöögiaeg ning kõigil

töötajatel oli väga kiire.

6. A. Tregubovi sõnul (tlk 57-59) palus S. Sergejev tal välja kutsuda xxxxxx, kes töötas samas

vahetuses. Kannatanu selgitas, et see pole hetkel võimalik – T. L söötis sellel ajal inimesi –

ning kui ta lõpetab, siis tuleb välja. Süüdistatav kordas oma soovi T. L kohe kutsuda, kuid

kannatanu seda ei täitnud ja läks oma tööülesannetega edasi tegelema. Tagasi tulles leidis ta

S. Sergejevi juba köögist naistega tutvust sobitamas. Neile see ei meeldinud. S. Sergejev

küsis A. T süüa. Viimane vastas sellele eitavalt – neil sellist teenust ei ole. Kannatanu läks

veel korraks söögisaali. Tagasi jõudes oli köögis kisa – S. Sergejev oli kokk xxxxxxxx

tagumikust puudutanud. Sealt läks ta edasi nõudepesijate juurde. Tunnistajana üle kuulatud T.

L (tlk 61-63) kirjeldab sündmuste käiku sarnaselt – S. Sergejev astus tagaukse kaudu

sööklasse sisse ja enam ära ei läinud. Ta hakkas seal sõeluma ja taidlema, käperdas

nõudepesijaid ja tunnistajat tagumikust. Palvetele lahkuda ta ei reageerinud.

7. Seepeale otsustasid A. T ja T. L, et tuleb politsei välja kutsuda. Kannatanu teavitas sellisest

kavatsusest ka süüdistatavat. Kui viimane algul ütles, et kutsu-kutsu, siis peale kõnet olukord

muutus. Kannatanu kirjeldab edasist: „Sergejev läks väga kurjaks, hakkas mind nimetama

igatpidi, ütles, et kas mulle selle eest medal antakse, et mina kaitsesin oma kollektiivi.

Edaspidi suhtlemine meie vahel käis kõva häälega.“ T. L sõnul hakkas süüdistatav peale

helistamist karjuma ja A. T kurjasti sõimama. Tunnistaja vene keelt ei oska, kuid järeldas seda

hääletoonist. Selleks ajaks oli kööki jõudnud ka T. L (tlk 63-64), kelle sõnul nad seal tülitsesid

ja S. Sergejev oli purjus.

8. Kuna hädaabinumbrile tehtud väljakutsele ei olnud veel reageeritud, pakkus kannatanu, et

nad läheksid õue - köögis on suured noad, et ei juhtuks midagi suuremat. Enda sõnul oli tal

selline plaan, et ukse juures laseb S. Sergejevi ette ja siis paneb tema selja taga ukse lukku. S.

Sergejev sai kannatanu hinnangul sellest plaanist aru, seisis ukse juures ja lasi ta ette. Peale

seda läksid nad trepist alla õue. S. Sergejev hakkas kannatanu poole liikuma ja küsis, mida ta

tahab. Kannatanu taganes. Siis tegi süüdistatav käega liigutuse rinna poole ja kannatanu

taganes jälle.

9. Kannatanu, tunnistajate T. L ja T. L ütlused on ka edasise osas kattuvad. Kannatanu

ütlustest nähtuvalt lõi süüdistatav teda vastu rindu ja tema seejärel enda kaitsmiseks ühe korra

vastu süüdistatava nägu. Piirivalve polnud ikka veel tulnud ja konflikt läks edasi ja

süüdistatav sai kannatanu kätte. Süüdistatav lõi, siis kannatanu ja siis uuesti süüdistatav, kes

lõi kannatanu nina puruks. See tekitas kõva verejooksu ja kannatanu kukkus. Süüdistatav käis

ümber tema ja lõi käega vastu kukalt ja üks või kaks korda jalaga vastu selga. Kannatanu

kaitses oma pead kätega. T. L sõnul Aja S läksid välja ja hakkasid üksteisega nüklema nagu

seal, A kaitses, et ära tule. Seal rääkisid omavahel. Tunnistaja nägi seda aknast ja algul erilist

tähelepanu asjale ei pööranud ja hakkas tööle. Siis oli A korraga pikali maas. S. Sergejev

hakkas teda algul jalgadega ja siis rusikatega taguma. A

hoidis pead kinni ja oli ennast kerra kerinud ja karjus: „Aidake, aidake!“ T. L nägi intsidenti

aknast. Sergei alustas kaklust ja Aleksei hakkas vastu. Sergei algul tõukas ja siis juba lõi –

algul näkku ja pärast jalgadega kõhu piirkonda. Tunnistajad T. L ja T. L läksid trepile.

10. T. L oli enda sõnul nii pabinas ja kartis, et S. Sergejev tapab kannatanu ära. Ta ütles, et T.

L et see läheks appi, kuid viimane keeldus, viidates, et S. Sergejev on palju suurem ja

tugevam. T. L jooksis kööki, haaras põrandamopi ja lõi käpuli maas olnud S. Sergejevit vastu

selga. M tuli varre otsast ära ja tunnistaja jooksis trepi peale tagasi. Sergei hüppas püsti.

Tunnistaja hüüdis A, et hüppa püsti ja pane plehku. A ei saanud algul aru – ta oli uimane. Siis

ajas ta end kuidagi püsti ja jooksis tunnistaja juurde. Nad läksid ruttu kööki ja T. L pani ukse

lukku. Samamoodi kirjeldavad füüsilise konflikti lõppu kannatanu ja tunnistaja T. L.

11. S. Sergejevi sõnul (tlk 67 – 69) läks ta pansionaati selleks, et uurida, kas seal on vabu

kohti. Ta läks uksest sisse ja sattus kööki. Seal tahtis ta uurida, kuidas administratsiooni saaks,

ning alustas vestlust selgitamaks välja köögis olnud inimese nime. Kööki tuli A. T ja hakkas

teda sõimama sellises jämedas vormis. A. T kutsus ta välja ja siis ründas süüdistatavat – tahtis

kakelda. Süüdistatav lõi vastu ja siis surus A. T maha, kuni politsei tuleb. Ta enne kuulis, et

politsei oli välja kutsutud. Aga siis tuli see naine ja lõi täie jõuga harjavarrega vastu selga –

isegi vars läks katki. Kannatanu valetab tema peale armukadedusest. S. Sergejevi ütlused

kohtu hinnangul tegelikke sündmusi ei peegelda. 21.06.2019 oli reede, millele järgnesid

Võidupüha ja jaanipäev. Sellisel õhtul töövälisel ajal hooldekodu juhatust otsima minna on

isegi alkoholi tarvitamist arvestades täiesti ebausutav. Tegelikkuses oli S. Sergejev purjus ja

tahtis süüa ja temale omasel viisil inimestega suhelda. Ta astus sisse hooldekodu kööki ning

tunnistaja T. L sõnu kasutades sõelus ja taidles ning käperdas naisi tagumikust. Kui kannatanu

teda selles takistada püüdis, asus ta olukorda vägivallaga lahendama. Kohus märgib

kohtusaalis nii kannatanut kui ka süüdistatavat näinuna, et ainuüksi poolte välimust arvestades

on süüdistatava versioon täiesti ebatõenäoline. Kuigi kannatanu on süüdistatavast pikem, on

viimane vähemalt paarkümmend kilo raskem. Kohtutoimikus on kannatanu poolt

häirekeskusesse tehtud kõne salvestus. Kannatanu on kõnet tehes rahulik ja orienteeritud

olukorra lahendamisele. Ühtegi võimalikku viidet, mis toetaks süüdistatava versiooni sellest,

et kannatanu tahtis kakelda, pole. Väljaspool igasugust usutavust on võimalus, et 1962. aastal

sündinud T. L oleks tõtanud harjavarrega konfliktis osalema, kui tema kolleeg poleks olnud

hädaohus. Kohus ei välistagi võimalust, et S. Sergejevile endale võis tema käitumine tunduda

normaalsuse piiridesse jääv. Kõrvaltvaatajate või tegevuse kirjeldust kuulunud inimeste jaoks

see nii siiski pole.

12. Kiirabikaardist nähtuvalt A. T hospitaliseeriti (tlk 23). SA TÜK epikriisi kohaselt oli

kannatanul ninaluu murd ning ta jäeti kuni järgmise päeva hommikuni jälgimisele. Samuti

tuvastati randme ja käe muude osade kontusioon (põrutus) (tlk 24-26). S. Sergejev põhjustas

kannatanule ninaluude murru ja hematoomid. See on käsitatav tervise kahjustamisena. Väline

teopilt viitab subjektiivse tunnusena selgelt kavatsetusele. Kannatanu löömine rusikatega

näkku ja jalgadega kõhtu pärast seda, kui ta oli maha kukkunud ning polnud võimeline

vastupanu osutama, viitab sellele, et süüdistatava eesmärk oli tekitada kannatanule

kehavigastusi.

13. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Asjas pole kogutud ühtegi

usaldusväärset tõendit selle kohta, et esimesena oleks rünnanud süüdistatav. Seega hädakaitse

õigusvastasust välistava asjaoluna ei tule kõne alla. Isik on süüvõimeline ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad.

II

14. Sündmused hooldekodu juures kannatanu ja tunnistaja kööki varjumisega ei lõppenud.

Köögiuks oli lukus ja kannatanu kraanikausi juures külma vee all, kui akna taha jõudis S.

Sergejev. T. L sõnul ta kolkis ja sõimas ning tema hääletoon oli väga kuri. Ta peksis akna

peale, nii et nukid ja aken olid verised. Kannatanu sõnul seisis ta kraanikausi juures, sest

verejooks oli väga suur. S. Sergejev jooksis akna juurde, hooga pani rusikaga vastu akent,

õnneks aken ei läinud katki. See oli paar-kolm korda. Nimetas kannatanut pederastiks, siis

ütles „ ja tebja zavalju“. Kannatanu väitel teab ta vene keele slängi väga hästi ja seda

väljendit võib tõlkida kas tapmiseks või alla laskmiseks. Prokuröri küsimustele antud

vastustest nähtub, et A. T tõlgendas seda tapmisähvardusena. Oma reaktsiooni selgitades

märkis kannatanu: „Ta lõi rusikaga vastu akent, kui ei oleks see aken nii tugev, siis ma ei

kujuta ette, mis oleks edasi olnud.“ Sellel hetkel ta enda sõnul reaalselt kartis.

15. Kohtuistungi tõlk kinnitas, et selle venekeelse slängiväljendi esmane tähendus on „ära

tapma“. Välistamaks võimalust, et erinevad isikud saavad väljendist erinevalt aru, kontrollis

kohus seda teiste kohtutõlkide ning mitmete vene keelt emakeelena rääkivate ja eesti keelt

täielikult valdavate inimeste vahendusel. Eelkõige on tegemist lubadusega ära tappa, maha

lüüa.

16. KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist,

kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega

kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. [---] Arvestades,

et KarS § 120 on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine

tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena

näima. [---] Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult

täideviimise kavatsus ja võimalus[---]Karistatavast teost KarS § 120 mõttes on seega võimalik

kõneleda juba ning ka ainult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist

väljendatakse viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev (RKKK 1-19-1849/43 p 23

koos edasiste viidetega).

17. Ähvardusena käsitatavate sõnade ütlemise ajaks oli kannatanu tänu kõrvalisele

sekkumisele äsja pääsenud olukorrast, kus ta lebas maas ja süüdistatav teda nii rusikate kui ka

jalgadega peksis. Selle tulemusena tekkisid kehavigastused ja tuli palju verd. Peksmine oli

selline, et mõni aeg hiljem kaotas kannatanu hetkeks teadvuse (vt T. L ütlused). Süüdistatav

proovis kannatanut uuesti kätte saada ja tagus vastu akent nii, et köögis viibinud isikud

pidasid selle purunemist võimalikuks. Sellega kaasnes sõimamine ja väga kuri hääletoon.

Kohus viitab siinkohal kriminaalhooldaja iseloomustusele (tlk 42-43), mille kohaselt mõjub

süüdistatava suhtlemisstiil kohati ähvardavana, ning kohtuistungil tajutu kinnitab seda

arvamust. Süüdistatav võib mõjuda ähvardavana isegi olukorras, kus ta on kaine ja suhtleb

ametiisikutega. Etteheidetava teo toimepanemise ajal oli ta alkoholi tarvitanud. Süüdistatava

sõnade tähendust mõistvale inimesele (sh kannatanule) mõjub selline asjaolude kogum vahetu

ja reaalse tapmisähvardusena. KarS § 120 lg 1 kohaselt on tapmisega ähvardamine karistatav,

kui on alust karta ähvarduse täide viimist.

18. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades tema

ähvarduse eelset ja aegset käitumist, pidas ta tapmisega ähvardamist väljendavaid sõnu öeldes

vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanu võib karta ähvarduse täide viimist.

III

19. K. S(tlk 56 –57) külastas 20.05.2019 XXXXXXXXX ja unustas sinna ukse kõrval olevale

lauale enda mobiiltelefoni Huawei P10 Plus väärtusega 579 eurot (tlk 15). Ta avastas selle

umbes 15 minutit hiljem ning läks poodi tagasi. Mobiiltelefoni seal enam ei olnud. Poemüüja

kirjeldas talle isikut, kes telefoni ära võttis. Sellel päeval töötas poes müüjana XXXXXX, kes

kuulati tunnistajana üle (tlk 59 –60). Ühel hetkel tuli keegi ostjatest ja tõi mobiiltelefoni

selgitusega, et ilmselt on keegi selle poodi maha unustanud. Siis tuli poodi suurem

meesterahvas ja ütles, et tegemist on tema telefoniga, ta võttis selle ning jooksis bussi peale

tagasi. Tunnistaja tundis selles mehes ära S. Sergejevi. Umbes poole tunni pärast tuli K. S

oma telefoni otsima. Tunnistaja R T oli eelnevalt viidatud bussi juht (tlk 60). Tema

elukaaslane helistas poest ja ütles, et keegi on oma telefoni sinna unustanud. R. T teavitas

sellest oma kolme reisijat. Üks neist, S. Sergejev, läks välja, käis poes ära ja tuli bussi peale

tagasi.

20. Süüdistataval on juhtunust oma versioon (tlk 65–67), mis kokkuvõtlikult seisneb selles, et

tal oli samasugune telefon. Kui bussijuht teatas poest leitud telefonist, kontrollis ta taskuid ja

enda telefoni ei leidnud. Seejärel läks ta poodi ja võttis seal olnud telefoni seda enda omaks

pidades kaasa. Erinevate asjaolude tõttu ei saanud ta kuni politsei kõneni aru, et tegemist on

võõra telefoniga. Süüdistatava esitlusviis on väga jõuline ja veenev. Paraku oli see

samasugune ka hooldekodu episoodides, kus tema ütlused olid selgelt ümberlükatavad teiste

isikute ütlustega. Seega ei suurenda veenev esitlusviis ütluste usaldusväärsust, vaid annab

teavet selle kohta, et S. Sergejev on hea rääkija, kes leiab tõusetunud küsimustele käigu pealt

näiliselt usutavad selgitused.

21. Süüdistatava sisulised väited on analüüsimise järel siiski täiesti vastuolulised.

Ülekuulamise erinevates etappides esitas ta järgmised faktiväited: 1) õhtul maakoju jõudes

avastas, et telefon on tühi ja kuna laadija oli tema teises kodus - korteris R jäi telefon laua

peale lihtsalt seisma; 2) maal oli ta paar päeva; 3) kui maale sõidad, siis kohe ei saagi tagasi,

alles järgmisel päeval, busse ei käi; 4) pärast tuli ja laadis, hakkas sisse lülitama, pani PIN-

koodi ja telefon blokeeris kinni; 5) ajal, mil ta oli naise ja lastega Põlvas ja politsei helistas,

oli kõnealune telefon maal. Telefon sattus tema valdusesse 20. mail 2019. Politseiametnik

Toomas Vahtra (tlk 61) vestles temaga 23.05.2019. Sellesse ajaaknasse ei ole mahutatav

telefoni paar päeva laua peal hoidmine, Ruusal laadija järel käimine, tagasi maal olles laetud

telefoni vale PIN koodi sisestamine, mille tagajärjel see blokeerus, uuesti bussiga Põlvasse

sõitmine, millise käigu kestel helistas naise numbrile politsei ning süüdistatav läks kohe

politseisse.

22. Kannatanu K. S sõnul ei olnud tema telefoni aku tühjaks saamas. Kuna tegemist oli

suhteliselt uue esindusest ostetud telefoniga, on poole päeva jooksul aku tühjenemine selliselt,

et telefon välja lülitub, ka äärmiselt vähetõenäoline.

23. K. S sõnul olid telefoni tagasi saades kadunud kõik kontaktid, sõnumid ja fotod.

Süüdistatava sõnul pani ta PIN koodi sisse, kuid telefon blokeeris kinni, siis laadis ta selle

ümber (tegevuse kirjeldusest nähtuvalt on silmas peetud tehase algseadmete taastamist), pani

uuesti PIN koodi, kuid telefon ikka ei käivitunud. Süüdistatav arvas, et ta on PIN koodi

unustanud ja pidi seda järjekordselt Ruusal asuvasse korterisse otsima minema. Tehase

algseadmete taastamine juhul, kui telefoni sisse ei pääse, on internetis vabalt leviva teabe

kohaselt

võimalik.

Selleks

kasutatakse

toite-

ja

helitugevusnuppe

(https://support.google.com/android/answer/7663172?hl=et). Tehase algseadmete taastamine

kustutab kasutaja kogu personaalse info. Nii juhtus ka konkreetse telefoniga.

24. S. Sergejevi selgitustest ei järeldu arusaadavat põhjust algseadmete taastamiseks. Enda

sõnul PIN kood ei toiminud, ta „laadis telefoni ümber“, teades, et see küsib jälle PIN koodi.

Üldjuhul on telefonis olevad kontaktid, mobiilirakendused (äpid), fotod ja muu personaalne

info kasutaja jaoks väärtus, millest kergekäeliselt ei loobuta. Kui telefon vajab tehase

algseadmete taastamist, siis reeglina varundatakse telefoni info selliselt, et see on uuesti alla

laetav.

25. Vanematel A süsteemi kasutatavatel telefonidel võib omaniku loata telefoni algseadmete

taastamine osutuda võimalikuks. Autoriseerimata kasutamist on võimalik takistada nt Google

konto lisamisega telefoni. Uuematel A telefonidel (mille hulka kuulub ka K. S telefon) on

lisaks selline tehase algseadmete taastamise kaitse, mis nõuab ka väljalülitatud telefonis

algseadmete taastamise käigus telefoni PIN-koodi sisestamist. Autoriseerimata kasutaja seda

ei tea. Süüdistatava ütlustest järeldub, et tehase algseadmete taastamine oli talle juba

varasemast tuttav tegevus.

26. Prokuratuur esitas faktiväite, mille kohaselt K. S telefon näitas peale tagasi saamist

kasutajana vene telefoninumbrit (tlk 19). Kohus (vähemalt mitte ilma täiendavate selgitusteta)

seda esitatud tõendist pole võimeline välja lugema. Esitatud fotolt nähtub, et numbrilt

algusega +93 on saadetud sõnum. Selle sõnumi saatjat ei ole telefoni kontaktide seas ning on

võimalus lisada see number m kontaktide hulka või teavitada rämpspostist. Numbri algus + 93

viitab Afganistani suunakoodile (https://teadmiseks.ee/kasulikku/suunakoodid/).

27. S. Sergejevile heidetakse ette KarS § 201 esimest teoalternatiivi - valduses oleva võõra

vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. Prokuratuur on lähtunud kõrvaldamata

jäävaid kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendades eeldusest, et valduse saamise hetkel ta ei

teadnud, et tegemist on võõra telefoniga. Kohus on seisukohal, et hiljemalt telefoni kasutama

hakates sai S. Sergejev aru sellest, et tegemist pole tema telefoniga. Telefonil olid välised

kahjustused ja see ei käivitunud PIN-koodiga. Omastamise koosseisuelementi "enda või

kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria

alusel. Selle teooria kohaselt tähendab enda või kolmanda isiku kasuks pööramine tegu, mille

põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna

käituda või lasta seda teha kolmandal isikul (RKKK 1-13-5173/196 p 17 koos edasiste

viidetega). Telefoni algseadmeid taastades kustutas ta sellest eelmisele valdajale kuuluvad

andmed. Kohtu hinnangul pööras ta sellega asja enda kasuks. S. Sergejev tegutses vähemalt

kaudse tahtlusega. Poest kaasa võetud, teistsuguste eritunnustega ja PIN-koodile

mittereageeriva telefoni puhul pidas ta võimalikuks ja möönis selle kuulumist teisele isikule.

Telefoni omaniku viitavate andmete kustutamine telefonist näitab, et S. Sergejev tahtis

telefoni endale jätta ja kõrvaldada sellest kõik andmed, mille põhjal saab tuvastada telefoni

tegeliku omaniku.

28. Telefoni kasutama hakkamine ei õnnestunud ja süüdistatav sai teada, et teda seostatakse

K. S telefoni kaotsiminekuga. S. Sergejev otsustas telefoni tagasi anda. Telefoni politseile üle

andmine ei ole käsitatav loobumisena. Telefoni algseadmete taastamisega ja telefonist

omaniku andmete kustutamisega pööras S. Sergejev võõra telefoni enda kasuks ja viis ühes

sellega omastamise lõpuni.

IV

29. Kõikide nende kuritegude puhul on sanktsioonina ette nähtud nii rahaline karistus kui ka

vangistus. Kohus ei pea karistusliigina rahalist karistust võimalikuks. Esiteks on kõikide

tegude puhul süü selleks piisavalt suur. Teiseks puudub S. Sergejevil ametlik töökoht.

Karistus peab olema mõjus. Selline karistus, mida isik täitma ei asu, ei ole mõjus.

Kolmandaks ei võimalda kergemaliiglise karistuse mõistmist eripreventiivsed kaalutlused.

Kohtu ette pole toodud ühtegi asjaolu, millest järelduks, et S. Sergejev alluks karistuse

eripreventiivsetele mõjudele. Ta on varem kandnud vanglakaristust, toime pandavate

kuritegude spekter on lai, uute tegude toimepanemist ei hoia ära teadmine sellest, et

võrdlemisi pikk vangistus on jäetud tingimuslikult kohaldamata.

30. KarS 120 näeb karistusena ette kuni 1-aastase vangistuse. Kohtu hinnangul vastab

teosüüle karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksemaks - S. Sergejev

ähvardas kannatanut ühel korral ning ta ei viibinud ähvardamise ajal kannatanuga samas

ruumis. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. S. Sergejevi allumist

karistuse eripreventiivsele mõjule käsitles kohus juba karistusliigi valikul. Teosüüle vastava

karistuse kergendamist see ei võimalda. Samuti puuduvad asjaolud, mille tõttu peaks

õiguskorra kaitsmise huve arvestades karistust korrigeerima. Kohus tunnistab S. Sergejevi

süüdi KarS § 120 järgi ja mõistab talle karistuseks 4 kuud vangistust.

31. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette samuti kuni 1-aastase vangistuse. Selle koosseisu

puhul hindab kohus teosüüd keskmisest suuremaks, sest S. Sergejev lõi kannatanut korduvalt

rusikatega pähe ja jalaga selga ka pärast seda, kui kannatanu oli maha kukkunud, ja ta lõpetas

kannatanu löömise alles siis, kui kannatanu töökaaslane lõi teda põrandamopiga. Muud KarS

§ 56 kohaselt karistuse mõistmisel arvestamisele kuuluvad asjaolud on analoogilised eelmises

punktis käsitletule. Kohus tunnistab S. Sergejevi süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõistab talle

karistuseks 7 kuud vangistust.

32. KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette kuni 1-aastase vangistuse. Tulenevalt omastatu

väärtusest hindab kohus teosüüd keskmiseks. Üld- ja eripreventiivsed kaalutlused on ka selle

karistuse puhul sarnased eelnevalt käsitletuga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus peab võimalikuks sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksema karistuse mõistmist

seetõttu, et S. Sergejev valis hiljem käitumisviisi, mis võimaldas kannatanul oma telefoni

tagasi saada. Kuigi tema kaalutlused ei pruukinud olla kannatanu huve silmas pidavad,

saanuks ta siiski valida ka kannatanut rohkem kahjustava käitumisviisi. Kohus tunnistab S.

Sergejevi süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 4 kuud vangistust.

33. KarS § 63 lg 2 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri

kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi

karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Selle sätte lg 1 kohaselt mõistetakse

samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

34. Kohtu hinnangul on KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava teo ebaõigussisu kaetud KarS § 121

lg 1 järgi mõistetava karistusega. KarS § 201 ebaõigussisu arvestamiseks suurendab kohus

raskeimat (KarS § 121 järgi) mõistetud karistust osaliselt. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel

mõista Sergei Sergejevi liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

35. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu

Maakohtu 18. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud ja

28 päeva vangistust võrra ja mõista Sergei Sergejevi liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 28

päeva vangistust.

V

36. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas

toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega. Selles kriminaalasjas on asitõenditeks DVD plaat Võru

maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Pikk tänav 4 asuva kaupluse Lemmik

valvekaamera salvestusega 14.05.2019 kella 23.59-st kuni kella 14.13-ni ja CD plaat

21.06.2019 A. T Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. DVD plaat ja CD plaat tuleb KrMS

§ 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde, sest DVD plaadil ja CD plaadil on

kriminaalasja lahendamise seisukohast olulist informatsiooni.

37. KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et kannatanud A. Tr ja

K. Sokk taotlevad KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel nende teavitamist S. Sergejevi vangistusest

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanute

teavitamise S. Sergejevi kinnipidamisasutusest põgenemisest otsustab vangla ja kannatanute

teavitamise S. Sergejevi vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest otsustab kohus, kes teeb

määruse, millega vabastab S. Sergejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kuna S. Sergejev

asub otsuse järgi kandma vangistust, võib osutuda võimalikuks nii tema kinnipidamisasutusest

põgenemine kui ka ennetähtaegne vabastamine.

VI

38. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised

on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et

süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de

4 ja 9 kohaselt on menetluskulud mh määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende

põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

39. S. Sergejevi kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile määrati tasu riigi õigusabi osutamise

eest kohtueelses menetluses 97,20 eurot (tl 46) ja kohtumenetluses 1002 eurot. See tasu tuleb

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista süüdistatavalt.

40. Kuna S. Sergejev mõistetakse süüdi teise astme kuritegudes, on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi

sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr

115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär

584 eurot kuus. Seega on sundraha suurus 876 (584 x 1,5) eurot.

41. Menetluskulud kokku on 1975,20 (97,20 + 1002 + 876) eurot. Arvestades asjaolusid, et

tasumisele kuuluv menetluskulude summa on suur, S. Sergejev ei tööta, tal puuduvad

rahalised vahendid, mille arvel ta saab tasuda kõik menetluskulud ühe kuu jooksul, S.

Sergejev peab otsuse järgima minema vanglasse karistust kandma ja tööle asumine vanglas

võib võtta aega, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tasuda

menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/