3-19-1843/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2020, Tallinn

Liidetud haldusasja number

3-19-1843

Haldusasi

PrügiAbi OÜ ning Gutman & Gutman OÜ kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 03.09.2019 ettekirjutuse nr

1912899/00145

tühistamisnõudes

ja

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 16.10.2019 hoiatuse ning uue

sunniraha määramise ettekirjutuse nr 1912899/00145-1

peale

Menetlusosalised

Kaebaja 1 – PrügiAbi OÜ, seaduslik esindaja Maris Karma

Kaebaja 2 – Gutman & Gutman OÜ

Kaebajate volitatud esindajad v.adv Villy Lopman ja adv

Karmen Pähkla

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eve Vanamb

ja Kristiina Liinak

Asja läbivaatamine

Istungil 10.01.2020 ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajatele 24.01.2020 menetlusdokumendi lisad 1-8 (Sakter OÜ

ekspertarvamus (lisa 1), E. Siraki e-kiri (lisa 2), Kunderi 10 koosoleku protokoll (lisa 3),

Juurdeveo 22 toimiku väljavõte (lisa 4), Juurdeveo 22 foto enne (lisa 5), Juurdeveo 22 foto

pärast (lisa 6), Muinsuskaitseameti tõend (lisa 7) ja OÜ KODU HALDUS selgitused

vastustajale (lisa 8)), 05.02.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (OÜ Perficio paikvaatluse

aruanne), 07.02.2020 menetlusdokumendi lisad 1-6 (Ooden OÜ MTR (lisa 1), kutseregistri

väljavõtted (lisad 2 ja 4), OÜ Perficio MTR (lisa 3) ning RASK AB arved 2002004 ja

2002005 (lisad 5-6)) ja 12.02.2020 menetlusdokument koos lisadega 1-4 (OÜ Rudy Grupp

31.08.2016 akt (lisa 1), KÜ Tina 3 selgitused (lisa 2) ja RASK AB arved nr 2002026 ja

2002027 (lisad 3-4)).

2. Tagastada vastustajale 07.02.2020 menetlusdokumendi lisad 1-4 (Juurdeveo tn 22

projekteerimistingimused (lisa 1), Juurdeveo tn 22 ehitusluba (lisa 2), 30.08.2019

paikvaatlusakt (lisa 3) ja Janec Jaaniste 07.02.2020 e-kiri (lisa 4)) ning 13.02.2020

menetlusdokument.

3. Rahuldada PrügiAbi OÜ ning Gutman & Gutman OÜ kaebus.

4. Tühistada

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

03.09.2019

ettekirjutus

nr

1912899/00145, tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.10.2019 hoiatuse nr

3-19-1843

2(23)

1912899/00145-1 õigusvastasus ning keelata Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.09.2019

ettekirjutuse nr 1912899/00145 sundtäitmine.

5. Mõista Tallinna linnalt PrügiAbi OÜ kasuks välja menetluskulu 2733,26 eurot (ilma

km-ta) ja Gutman & Gutman OÜ kasuks välja menetluskulu 2733,26 eurot (ilma km-ta).

6. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.04.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PrügiAbi OÜ, Gutman & Gutman OÜ ja OÜ KODU HALDUS on Tina tn 3/1, Tallinn

kortermajas asuvate korteriomandite omanikud. Kaebajale 1 ja kaebajale 2 kuulub mõlemale ½

osa korteri nr 8 kaasomandist. OÜ KODU HALDUS omandis on korter nr 7.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) 03.09.2019 ettekirjutusega nr

1912899/00145 kohustati PrügiAbi OÜ-d, Gutman & Gutman OÜ-d ning OÜ-d KODU

HALDUS 1) koheselt peatama Tina tn 3/1 elamu ehitusprojektile (20.11.2014 väljastatud

ehitusluba nr 1412229/00527, millega on kinnitatud Tina tn 3/1 elamu laiendamise ja

rekonstrueerimise ehitusprojekt) mittevastavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise

hetkest, kuid mitte hiljem kui 03.09.2019 ning 2) esitama TLPA-le hiljemalt 10.09.2019

ehitusprojekt, mille järgi ehitustöid teostatakse.

3. PrügiAbi OÜ, Gutman & Gutman OÜ ning OÜ KODU HALDUS esitasid 01.10.2019

Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 03.09.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00145

tühistamisnõudes.

4. TLPA tegi 16.10.2019 PrügiAbi OÜ-le, Gutman & Gutman OÜ-le ning OÜ-le KODU

HALDUS hoiatuse nr 1912899/00145-1, mille kohaselt tuvastas TLPA 15.10.2019 toimunud

Tina tn 3/1 hoone paikvaatluse käigus tänavapoolsete vintskappide valmisehituse (st

vintskappidele akende ja voodrilaudise paigalduse). Hoiatuse kohaselt rikuti sellega TLPA

03.09.2019 ettekirjutuse nõuet 1 (peatada ehitustegevus osaliselt või täielikult). TLPA rakendas

3-19-1843

3(23)

16.10.2019 hoiatusega kaebajate suhtes 03.09.2019 ettekirjutusega nr 1912899/00145 määratud

sunniraha summas 5000 eurot iga ettekirjutuse saaja kohta. Sunniraha tasumise tähtajaks

määrati 21.10.2019.

5. PrügiAbi OÜ, Gutman & Gutman OÜ ning OÜ KODU HALDUS esitasid 17.10.2019

Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 16.10.2019 hoiatuse ja uue sunniraha määramise

ettekirjutuse nr 1912899/00145-1 tühistamisnõudes (haldusasi nr 3-19-1953).

6. Tallinna Halduskohtu 21.10.2019 määrusega nr 3-19-1953 võeti PrügiAbi OÜ, Gutman &

Gutman OÜ ning OÜ KODU HALDUS kaebus TLPA 16.10.2019 hoiatuse ja uue sunniraha

määramise ettekirjutuse nr 1912899/00145-1 peale menetlusse (resolutsiooni punkt 1) ning

liideti haldusasjad nr 3-19-1843 ja nr 3-19-1953 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-

19-1843 (resolutsiooni punkt 6).

7. TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega nr 2012899/00001 kohustati PrügiAbi OÜ-d, Gutman &

Gutman OÜ-d ning korteriühistut (edaspidi KÜ) Tina tn 3 viima Tina 3/1 elamu vastavusse

TLPA poolt 20.11.2014 kinnitatud ehitusprojektiga (20.11.2014 väljastatud ehitusluba nr

1412229/0057, millega on kinnitatud Tina 3/1 elamu laiendamise ja rekonstrueerimise

ehitusprojekt) hiljemalt 01.07.2020. Ettekirjutuse kohaselt tuleb Tina 3/1 hoone

katusekonstruktsioonid, katuseräästas ja katusehari viia õigele ja nõuetekohasele kõrgusele ja

selleks tuleb elamu katusekonstruktsioonid osaliselt lammutada ja ümber ehitada. Ettekirjutuse

adressaatidel tuli esitada TLPA-le eelnimetatud kuupäevaks (01.07.2020) nõuetele vastavusse

viimise kohta ehitusjärgne mõõdistusjoonis, mis võimaldab TLPA-l hinnata Tina 3/1 hoone

nõuetele vastavust / vastavusse viimist (sh vastavust Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009

otsusega nr 78 kehtestatud miljööalade teemaplaneeringule (edaspidi miljööalade

teemaplaneering)) ja ettekirjutuse nõude täitmist. Kõnesoleva ettekirjutusega muudeti TLPA

03.09.2019 ettekirjutust nr 1912899/00145 ning 16.10.2019 hoiatust nr 1912899/00145-1

selliselt, et Tina tn 3/1 korteri 7 omanik OÜ KODU HALDUS (registrikood 10510914)

arvatakse ettekirjutuse ja hoiatuse saajate/adressaatide hulgast välja (vt ettekirjutuse osa

„Märkus“).

8. Tallinna linn esitas 02.01.2020 taotluse menetluse lõpetamiseks OÜ KODU HALDUS

kaebuse osas.

9. Tallinna Halduskohtu 09.01.2020 määrusega lõpetati haldusasja nr 3-19-1843 menetlus OÜ

KODU HALDUS kaebuse osas (resolutsiooni punkt 1). Tallinna Halduskohtu 11.02.2020

määrusega mõisteti Tallinna linnalt OÜ KODU HALDUS kasuks välja menetluskulu summas

2301,66 eurot (resolutsiooni punkt 1) ning muus osas jäeti OÜ KODU HALDUS menetluskulu

tema enda kanda (resolutsiooni punkt 2).

KAEBAJATE SEISUKOHAD

TLPA 03.09.2019 ettekirjutus nr 1912899/00145

10. TLPA 03.09.2019 ettekirjutus on materiaalselt õigusvastane, kuna see on tehtud valede

isikute suhtes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-15-1607). Kõik vastustaja

etteheited on seotud hoone väliskonstruktsioonidega (hoone kõrguse muutmine katuseharja

tõstmise teel, hoone räästajoone muutmine ja vintskapi pikendamine), mis on korteriomanike

kaasomandis. Seetõttu ei ole õige teha ettekirjutust üksikutele Tina tn 3/1 korteriomanikele (vt

korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 1 lg 1 ning § 4 lg-d 1 ja 4). Isegi kui tõlgendada

ettekirjutust viisil, et see puudutab hoones (pööningul) teostatavaid ehitustöid, siis ka pööning

kuulub korteriomanike kaasomandisse. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on TLPA

3-19-1843

4(23)

omandiõiguse määramisel lähtunud Tina tn 3 kaasomanike vahel sõlmitud notariaalsest

võlaõiguslikust kokkuleppest, millega lepiti kokku korterite 7 ja 8 laiendamine pööningule.

Kinnisasja omand ei teki võlaõigusliku kokkuleppega (vt asjaõigusseadus (AÕS) § 64).

Kinnistusraamatusse ei ole tehtud kannet korterite 7 ja 8 korteriomandite laiendamise kohta

kaasomandi arvelt. Kinnistusraamatu väljavõtetelt nähtub, et nii korteri nr 7 kui ka korteri nr 8

koosseis ja pindala on olnud samad alates aastast 2007. Seega ei ole toimunud nimetatud

korteriomandite laiendamist ning Tina tn 3/1 on endiselt kõikide korteriomanike kaasomandis.

Kaebajatel ei ole õiguslikult võimalik ettekirjutust täita, mistõttu on ettekirjutus tühine (HMS

§ 63 lg 2 p 5). Isegi kui kaebajad seda teeksid, tähendaks see nende poolt teiste kaasomanike

õiguste rikkumist (vt KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 1).

11. TLPA 03.09.2019 ettekirjutus nr 1912899/00145 on sisult ebaõige. Ehitustööd vastavad

ehitusprojektile ja miljööalade teemaplaneeringule. Ehitustööde käigus ei ole Tina tn 3/1 hoone

katuseharja tõstetud.

12. Vaidlustatud ettekirjutuses esitatud seisukohad on vastuolulised. Ettekirjutuses on

märgitud järgmist: „Paikvaatluse käigus teostatud mõõtmise tulemuste kohaselt on Tina tn 3/1

hoone katuseharja kõrgus 10,935 m (mõõdetuna olemasolevast maapinnast katuse roovituse

alla). Ameti poolt kinnitatud ehitusprojekti kohaselt on Tina tn 3/1 hoone kõrguseks märgitud

10,80 m, seega on ehitustööde käigus on tõusnud katuse hari 18 cm võrra.“ Vastustaja on seega

teinud ettekirjutuses arvutusvea, kuivõrd 10,935 m ja 10,80 m vahe on 13,5 cm.

13. Tina tn 3/1 hoone ehitati orienteeruvalt 1910. aastal. Hoone on ebatasane ning hoone

kõrgus erineb sõltuvalt sellest, kus mõõtmisi teostada. Andmeid hoone kõrguse kohta aastast

1910 ei ole säilinud. Enne ehitusprojekti koostamist 2014. a ei ole hoonet ka eraldi mõõdetud.

Ehitusloa saanud ehitusprojekti mõõdud on tuletatud 1955. a arhiivijoonistelt. Ehitusprojekti

aluseks olnud 1955. a joonistele ei ole kantud kõiki mõõte ja arhiivijoonise mõõdud ei vastanud

joonisel kujutatud proportsioonidele. Lisaks ei olnud 1955. aasta arhiivijoonised seotud

absoluutkõrgusega.

01.01.2018

mindi

Eesti

kõrguste

arvutamisel

Balti

1977.

a

kõrgussüsteemilt üle Amsterdami nullile. Seega puudub üheselt selge mõõdistamise alus.

Järelikult ei ole õige võtta sedavõrd jäik ja resoluutne seisukoht, justkui tähendaks väidetav

13,5 cm suurune erinevus olulist rikkumist. Mõõtetulemuste erinevuse ebaolulisust on

kinnitanud vastustaja ametnik Tarmo Uin 06.08.2019 toimunud ehituskoosolekul. Oletades, et

kui ka vastustaja oleks paikvaatlusel tuvastanud, et ehitusprojektis märgitud ja kohapeal

mõõdetud kõrguse vahe on 13,5 cm, siis ei saa sellest järeldada, et ehitamine on vastuolus

projekti ja miljööalade teemaplaneeringuga. Käesoleval juhul ei saanud vastustaja paikvaatlusel

mõõta hoone kõrgust samast kohast, kus ehitusprojekti koostamisel, kuna enne ehitusprojekti

koostamist ei ole hoone kõrgust üldse mõõdetud. Seega puuduvad võrreldavad andmed, mille

alusel saaks väita, et hoone kõrgus on suurem kui ehitusprojektis märgitu või kõrgemad kui

originaalselt. 13,5 cm suurune vahe on hoone kõrguse puhul väheoluline.

14. Tina tn 3/1 maja oli avariiline. Ehitaja sõnul olid selle seinad välja vajunud, toolvärk

pehkinud ja ühele küljele vajunud, hari viltu, sarikad mädanenud, osalt toestatud (vt 18.10.2019

määruskaebuse lisa 1). Seega oli Tina tn 3/1 hoone nii pinnase muutuste kui ka amortiseerumise

tõttu ajapikku ebatasaseks muutunud. Hoone kõrgus sõltub sellest, kuidas ja kust seda mõõta.

Proportsionaalsuse põhimõttega ei ole kooskõlas TLPA tõlgendus, mille kohaselt oleks isegi 1

cm suurune erinevus katuseharja kõrguses õiguspäraseks aluseks katuse lammutamise

ettekirjutuse tegemisel. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et vanade hoonete

renoveerimist ja selle vastavust nõuetele ei saa hinnata vaid n-ö joonlaua abil. Katuseharja

tõstmist ei ole võimalik teha kindlaks ilma, et võrreldaks maja katuseharja kõrgust maja

ehitusaegse katuseharja kõrgusega.

3-19-1843

5(23)

15. Ettekirjutuse teinud TLPA ametnik Tarmo Uin on väitnud, et katuseharja on võimalik

erandkorras ebaolulisel määral tõsta. Korteriühistu kutsus ametniku T. Uini maja

ehituskoosolekule, mis toimus 06.08.2019. Nimetatud ehituskoosoleku protokollist nähtub, et

T. Uin on tutvunud hoone välisilmega ning teostanud 06.08.2019 kontrollmõõdu. Protokolli

kohaselt T. Uin tutvub hoone välisilmega ning teeb kontrollmõõdu, mille tulemus erineb

projektist ca 15 cm; T. Uin on seisukohal, et see ei ole suur erinevus ja tema probleemi ei näe.

16. Ehitusloa aluseks oleval katusekorruse plaanil oli kujutatud hoones olemasolevat treppi,

kuid kuna seda projekti lõikel ei olnud, siis oli jäänud tähelepanuta, et vintskapi ja trepi vahele

jääb vaid ca 40 cm ava, mistõttu ei saaks treppi otstarbepõhiselt kasutada. Ehitustööde käigus

nihutati vintskapi välissein maja välisseinaga samasse tasapinda, kuna ehitustehniliselt ei oleks

muidu olnud võimalik kasutada treppi pööningule pääsemiseks. Trepi kaudu pööningule

pääsemine on oluline tuleohutuse tagamiseks. Ehitusprojektis teistsuguse lahenduse

ettenägemine on tingitud projekteerija eksimusest.

17. Ehitustööde vastavust ehitusprojektile kinnitas riiklikult tunnustatud ekspert Elmet Ein

oma 05.09.2019 ekspertarvamuses. Kaebajatel Tina tn 3/1 kaasomanikena ei alust kahtlustada,

et hoone rekonstrueerimistöid võidakse teostada nõuetele mittevastavalt.

18. TLPA poolne vastuoluline käitumine ja viivitus väidetava olulise ja tõsise rikkumise

avastamise järel kinnitab seda, et tegelikkuses puudub oluline ja tõsine rikkumine. TLPA viis

esimese paikvaatluse läbi 23.07.2019. Esimeses paikvaatluses asus T. Uin seisukohale, et

katusekonstruktsiooni on tõstetud ligi 30 cm. Juhul kui mingi range õiguslik regulatsioon

keelaks üheselt katuseharja tõstmise isegi 1 cm võrra, siis oleks TLPA pidanud rikkumisele

koheselt reageerima ning ehituse peatama. TLPA ei teinud juulis ega augustis 2019

ettekirjutust. Vastupidi, 06.08.2019 viis T. Uin läbi uue kontrollmõõtmise, mille tulemusel

tuvastati erinevus ca 15 cm. Seejuures märkis T. Uin, et see ei ole suur erinevus ja tema

probleemi ei näe. TLPA tegi ettekirjutuse 03.09.2019 ehk ca poolteist kuud hiljem, kui toimus

esimene mõõtmine. Järelikult ei ole usutav TLPA väide, justkui oleks vastatud oluline

rikkumine ning kõik asjaolud oleks väga selged ning nende pinnalt saab teha vaid ühe järelduse

– ehitustegevus tuleb igal juhul viivitamata peatada.

19. Vaidlustatud 03.09.2019 ettekirjutuse andmisel on rikutud ärakuulamise põhimõtet.

Kaebajatele anti arvamuse avaldamiseks aega vähem kui üks tööpäev. See on ebamõistlikult

lühike tähtaeg, mistõttu ei olnud kaebajatel võimalik oma ärakuulamisõigust realiseerida.

20. Paikvaatluste läbiviimisel on rikutud menetlusnorme. Vastustaja ei ole andnud kaebajatele

võimalust olla ära kuulatud ja osaleda vaatlustes. Kaebajaid, korteriühistut, ehitajaid ega muid

vaatlusega puudutatud isikuid ei ole teavitatud vaatluse läbiviimisest, isikutele pole tutvustatud

nende õigusi ega pakutud võimalust selgitada või täpsustada vaatluse käigus kogutud infot.

Näiteks 23.07.2019 oli paikvaatluse tulem: „paikvaatluse käigus tuvastati, et Tina 3/1 hoone

hoovipoolne uus katus on rajatud nö vana katuse peale. Selle tulemusel on

katusekonstruktsiooni tõstetud ligi 30 cm“. Kui TLPA oleks kaasanud puudutatud isikud, oleks

eksperdi, ehitaja ja korteriühistu abil talle olukorda selgitatud. Näiteks 06.08.2019 oli vaatluse

tulemuse järeldus: „paikvaatluse käigus selgus, et olemasolevale vanale seinale on lisaks

pandud

kolm

rida

150*150

prusse,

mille

tulemusel

võib

hinnanguliselt

olla

katusekonstruktsioon vähesel määral tõusnud.“ Kui TLPA oleks suhelnud korteriühistuga,

ehitajaga jne, oleks talle selgitatud olukorda (hoone varasemat seisundit), mida ja miks on

tehtud.

21. Vastustaja vaatlusprotokollid on ebausaldusväärsed tõendid. Paikvaatluse aktid on

vastuolus TLPA ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi rakendamise menetlusjuhendi

(23.11.2016 nr 1-1/47) §-ga 8.

3-19-1843

6(23)

22. TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega nr 2012899/00001 on kõrvaldatud TLPA 03.09.2019

ettekirjutuse nr 1912899/00145 kehtivus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-85-

07, p 21 jj). Vastustaja on 02.01.2020 teinud lammutamise ettekirjutuse ehk andnud haldusakti

sama faktilise olukorra ja samade isikute suhtes, mida on reguleeritud 03.09.2019

ettekirjutusega. Samade asjaolude pinnalt uue õigusliku otsustuse tegemine tähendab varasema

otsustuse kehtetuks tunnistamist. Varasema haldusakti tühistamine kõrvaldab haldusakti

kehtivuse tagasiulatuvalt ja selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda

(Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-2-41-11, p-d 10-12).

TLPA 16.10.2019 hoiatus nr 1912899/00145-1

23. TLPA 16.10.2019 hoiatus ning uue sunniraha määramise ettekirjutus nr 1912899/00145-1

on tehtud valede isikute suhtes. Vaidlusalune ehitustegevus ei toimu kaebajate ainuomandisse

kuuluval kinnisasjal ja seetõttu on välistatud sunniraha rakendamine kaebajate suhtes.

Kaebajatel üksi ei ole ega olnud õiguslikult võimalik 03.09.2019 ettekirjutust täita või selles

sätestatud nõudeid rikkuda. Isegi kui kaebajatel selline võimalus oleks, siis tähendaks see teiste

kaasomanike õiguste rikkumist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 1). Kaebajad ei ole üksi põhjustanud

ohukahtlust või ohtu, rikkunud avalikku korda või põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus ja seetõttu ei saa kaebajad vastutada

väidetava rikkumise eest (korrakaitseseadus (KorS) § 15 lg 1). Kaebajate hinnangul ei ole

välistatud, et tegemist on tühise hoiatuse ja sunniraha rakendamisega. Vastustaja ei ole

tuvastanud ühtegi Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-72-12 viidatud eeldust.

24. Vaidlustatud 16.10.2019 hoiatuses esitatud põhjendused ei ole kooskõlas TLPA

03.09.2019 ettekirjutuses esitatud õigusrikkumise sisuga. Tina tn 3/1 hoones ei ole jätkatud

ehitustöödega. Tina tn 3/1 hoone säilimise ja ohutuse tagamiseks teostati vintskappide akende

ja voodrilaudade paigaldus. Avade ajutine katmine oli kooskõlastatud Tallinna Linnavalitsuse

järelevalve osakonna spetsialisti Tarmo Uiniga. Nii akende kui ka voodrilaudade puhul on

tegemist materjalidega, mis on hõlpsasti eemaldatavad. Nimetatud materjalide paigaldamisel ei

ole töid teostatud eeldusega, et aknad ja voodrilaudis jääksid püsima.

25. TLPA ettekirjutus uue sunniraha suuruse määramiseks on põhjendamatu ja

ebaproportsionaalne. TLPA ei ole esitanud kaebajatele nõuetekohast hoiatust (ATSS § 2 lg 1,

§ 7 lg-d 1 ja 2). Kuigi TLPA 03.09.2019 ettekirjutus sisaldas sunniraha määramise alust ja

hoiatust, ei sisaldunud selles ATSS § 7 lg 1 punktis 3 loetletud tingimust (kuupäeva, milleni on

aega ettekirjutus vabatahtlikult täita). ATSS § 7 lg 1 punkti 3 välistus ei kohaldu, kuivõrd

vaidlustatud ettekirjutus sisaldas nõuet tegevuste osaliseks või täielikuks peatamiseks.

Käesoleval juhul ei ole rikutud 03.09.2019 ettekirjutuse nõuet nr 1. Sunniraha suurendamine ei

ole proportsionaalne, kuivõrd analüüsimata on jäetud ettekirjutuse olulisus, rikkumise asjaolud

ja isiku majanduslik seisund.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

26. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.

TLPA 03.09.2019 ettekirjutus nr 1912899/00145

27. Ettekirjutus on tehtud õigetele isikutele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-15-

1607, p 14). Kinnistusraamatu andmetel kuulub Tina tn 3/1 korter 7 OÜ-le KODU HALDUS

ja Tina tn 3/1 korter 8 ½ kaasomandist PrügiAbi OÜ-le ja ½ kaasomandist Gutman & Gutman

OÜ-le. Tina 3/1 korteriomanike vahel 03.02.2016 sõlmitud notariaalse lepingu punktidest 3.3

ja 3.4 ilmneb, et pööningukorruse väljaehitamisest on huvitatud korterite 7 ja 8 omanikud.

3-19-1843

7(23)

Järelevalvemenetluses on Tina 3/1 korteri 6 elanik selgitanud, et pööningu väljaehitustöid juhib

Tarmo Karma (07.10.19 menetlusdokumendi lisa 2) ning Tina 3/1 korteri 3 elanik on

selgitanud,

et

ebaseaduslikke

ehitustöid

on

juhtinud

Tarmo

Karma

(07.10.19

menetlusdokumendi lisa 3). T. Karma on korteri 8 omanike PrügiAbi OÜ ning Gutman &

Gutman OÜ juhatuse liige. Ivo Piilend on oma 05.10.2019 e-kirjas vastustajale selgitanud mh,

et katuse tõstmine ja pööningu suurendamine toimub korteri 7 ja korteri 8 omanike huvides;

korteri 8 omanikud (omanikfirma juhatuse liige Maris Karma on ka korteriühistu juhatuse liige

ja kaasomanike volitatud „usaldusisik“ ning tema abikaasa T. Karma) on peamised

ümberehituste organiseerijad ja kohtumenetluse indutseerijad; korteri 7 omanik vahetus

käesoleva aasta kevadel (01.04.2019) ning uus omanik ei ole oma soove ilmutanud (tema

volitusel tegutseb T. Karma) (07.10.2019 menetlusdokumendi lisa 5).

28. Vastustaja nõustub Tallinna Halduskohtu 08.10.2019 määruses märgituga, et vastustaja on

asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-15-1607, mille punktis 14 on selgitatud, et

KorS § 15 lg-st 4 tulenevalt on võimalik ettekirjutuse tegemine ka ühele korteriomanikest, kui

tal on ohu või korrarikkumisega oluliselt tihedam seos kui teistel korteriomanikel; vastustaja

on selgitanud, et ettekirjutuse adressaatide kindlakstegemisel on lähtutud asjaolust, kellel

korteriomanikest on kõige tihedam seos pööningukorruse väljaehitamisega; kohtule esitatud

Tina tn 3/1 korteriomanike vahel 03.02.2016 sõlmitud notariaalse lepingu punktidest 3.3 ja 3.4

nähtub, et pööningukorruse väljaehitamisest on huvitatud korterite nr 7 ja 8 omanikud; vaidlust

ei ole, et kaebaja 1 ja kaebaja 2 on korteri nr 8 kaasomanikud ning kaebaja 3 on korteri nr 7

omanik.

29. Arusaamatu on kaebajate väide ettekirjutuse täitmise võimatusest. Vaidlustatud

ettekirjutuse esimene nõue oli peatada ebaseaduslik ehitustegevus. Seaduse rikkumise

lõpetamiseks ei ole vaja korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsuda.

30. Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et ehitatud on miljööala teemaplaneeringu ja

ehitusprojekti kohaselt. Miljööalade teemaplaneeringu seletuskirja punkti 4.9.4 kohaselt tuleb

väga väärtuslikel, väärtuslikel ja miljööväärtuslikel hoonetel säilitada hoone mahud,

fassaadijaotus ja räästajoon; katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus;

erandkorras on lubatud katuseharja tõstmine, mille võimalikkuse ja ulatuse üle otsustatakse

olemasolevast katusekaldest ja kõrvalseisvatest hoonetest lähtuvalt; väga väärtuslikel hoonetel

ei ole katuseharja tõstmine lubatud. 20.11.2014 ehitusluba nr 1412229/00527 järgib

miljööalade teemaplaneeringut. Selle aluseks olevas ehitusprojektis on hoone Tina 3/1

katusehari jäetud olemasolevale kõrgusele (vt ehitusprojekti seletuskiri, vastustaja 23.10.2019

menetlusdokumendi lisa 3; I kd, tl 191). Tina tn 3/1 korterelamu laiendusprojekti

muudatusprojekt (kinnitatud 25.05.2016) nõudeid katusele ei muuda (vt III kd, tl 67-69).

31. Kaebajad üritavad väita, et kuna puudub üheselt selge mõõdistamise alus ning ei ole üheselt

selge, kui palju Tina 3/1 katuseharja on tõstetud, siis justkui ei olegi rikkumist toimunud. Selline

seisukoht on väär. Vastustaja on esitanud Tina 3/1 osas 23.07.2019, 06.08.2019, 27.08.2019 ja

04.09.2019 teostatud paikvaatluse aktid (vastustaja 07.10.2019 menetlusdokumendi lisad 9-

12). Ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena on räästajoont muudetud ja katuseharja tõstetud,

mis nähtub selgelt TLPA ametniku Kristiina Liinaku selgitustega kahelt fotolt (vastustaja

07.10.2019 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14; I kd, tl 145-146). Seejuures ei oma vaidlustatud

ettekirjutuse kontekstis tähtsust, kui palju täpselt on räästajoont muudetud ja mitu sentimeetrit

on katuseharja tõstetud. Vastavalt miljööalade teemaplaneeringule on väga väärtuslike hoonete

räästajoone muutmine ja katuseharja tõstmine keelatud tegevus. Seega ei saa olla mõistlikku

vaidlust selles, et teemaplaneeringu nõudeid on rikutud. Seda faktilist asjaolu ei muuda

mistahes ekspertarvamuste esitamine.

3-19-1843

8(23)

32. Vastustaja lisab miljööalade teemaplaneeringu seletuskirja ja Raua miljööväärtusliku ala

joonise (vastustaja 21.10.2019 menetlusdokumendi lisad 7 ja 8). Jooniselt on näha, et kõnealune

hoone (Tina tn 3 tänavaäärne maja) on tähistatud punase joonega – see on väga väärtuslik

hoone.

33. Kaebajate esitatud Elmet Eini 30.08.2019 koostatud erakorraline ehitise audit on

ebausaldusväärne. Nimetatud dokumendist ei selgu, millisele projektile ja millistele arhiivi

dokumentidele arvamus tugineb; dokument koosneb vaid kuuest lausest; pealiskaudselt ning

igasuguste täpsustusteta väidab E. Ein, et katuse kaldenurk ja harjajoon vastavad projektile ja

arhiivijoonistele; ei ole ühtegi märget osas, kas katuseharja on tõstetud või mitte ning kas see

on lubatav või mitte; teemaplaneeringut ei ole üldse puudutatud.

34. Ekslik on E. Eini 06.11.2019 seisukoht, et antud juhul peaks Tina tn 3/1 katuseharja

tõstmise seaduslikkust hindama 1905. a ehitusprojekti alusel. Miljööalade teemaplaneeringuga

tunnistati väga väärtuslikuks mitte 1905. a ehitusprojekt, vaid Tina tn 3/1 kinnistul asunud

hoone just sellise arhitektuuriga ja katuseharja kõrgusega, nagu see reaalselt tol hetkel

eksisteeris. 1905. a ehitusprojekt ei näita, milline oli hoone enne ebaseaduslikku ümberehitust,

vaid seda näitab 1955. a inventariseerimisjoonis. Lisaks ei antud ehitusluba Tina tn 3/1

rekonstrueerimiseks mitte 1905. a ehitusprojekti alusel, vaid 2014. a ehitusprojekti alusel, mis

keelas katuseharja tõstmise. K. Liinak on koostanud 05.11.2019 seisukoha, mille kohaselt ei

vasta Tina 3/1 katuse tõstmine 1955. a inventariseerimise joonistele; 1955. a inventariseerimise

joonistelt ja kehtivast ehitusprojektist nähtub selgelt, et hoone räästajoon on olnud tsentreeritud,

kuid esitatud muudatusprojektis on hoone harjajoont nihutatud tsentreeritud asukohast kõrvale,

muutes asukoha asümmeetriliseks; harja paiknemise muudatusega on kaasnenud hoone

liigenduse kadumine külgvaates ning muutunud on räästajoone kõrgus ja asukoht külg- ja

esifassaadil, mis moonutab hoone välisilmet (III kd, tl 74 pöördel). K. Liinakul on

diplomeeritud ehitusinseneri tase 7 (nähtav avalikust kutseregistrist).

35. Kaebajad ei ole täitnud ka vaidlustatud ettekirjutuse teist nõuet – ei ole esitanud

ehitusprojekti, mille alusel tegelik ehitamine katuseharja tõstmisel toimus. 10.09.2019

muudatusprojekt (vastustaja 21.10.2019 menetlusdokumendi lisa 15) selleks ei ole, kuivõrd

tegemist on eelprojekti staadiumis ehitusprojektiga, mille alusel ehitada ei saa (vt majandus- ja

taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; edaspidi määrus nr 97).

Asjaolu, et katusekonstruktsioonide ümberehitamiseks vajalikku konstruktiivosade tööprojekti

ei olegi olemas, sai kinnitust 26.09.2019 TLPA-s toimunud nõupidamisel kaebajate ja

korteriühistu esindajatega (vt nõupidamise protokoll, vastustaja 23.10.2019 vastus

määruskaebusele, lisa 4; I kd, tl 192-193). Muudatusprojekti kaaskirjas esitatud väited, nagu

oleks miljööalade teemaplaneeringu rikkumine olnud möödapääsmatu ja ainuke võimalus,

paraku ei päde. Ehitustehniliselt on võimalik alati mitu lahendust, sh on alati võimalikud

lahendused, mis järgivad kehtivaid planeeringuid (vt ehitusseadustik (EhS) § 12 lg 2).

Vastustaja ametnikud, sh miljööalade spetsialistid selgitasid 26.09.2019 toimunud

nõupidamisel kaebajate ja korteriühistu esindajatele, et esitatud muudatusprojekti ei ole

vastustajal võimalik kinnitada, kuna see muudab olemuslikult 20.11.2014 ehitusloa nr

1412229/00527 aluseks olevat ehitusprojekti ning on teravas vastuolus miljööalade

teemaplaneeringuga.

36. Vastustaja ei ole haldusmenetluse norme rikkunud. Ebaseadusliku ehitustegevuse

peatamise ettekirjutust ei esitata reeglina eelnõuna ettekirjutuse adressaadile vastuväidete

esitamiseks (vt HMS § 40 lg 3 p 1). Ehitusõiguse normid kuuluvad avaliku korra kaitsealasse.

Kui isik ehitab ehitusloakohustuslikku ehitist pädeva asutuse kinnitatud ehitusprojektita või ei

järgi pädeva asutuse kinnitatud ehitusprojekti, tuleb eeldada sellise tegevuse ohtlikkust.

Avalikes huvides on selline tegevus võimalikult kiiresti peatada (vt EhS § 8). Käesoleval juhul

3-19-1843

9(23)

said kaebajad piisavalt aega oma arvamuse esitamiseks. Vastustaja saatis esimese e-kirja

korteriühistule selgituste saamiseks ebaseadusliku ehitustegevuse kohta juba 26.07.2019

(vastustaja 07.10.2019 menetlusdokumendi lisa 15). Kuna korteriühistu ei reageerinud, siis

saatis vastustaja 01.08.2019 uue e-kirja selgituste saamiseks. Samuti oli kaebajatele teada

vastustaja nõue peatada ebaseaduslik ehitustegevus tükk aega enne vaidlustatud ettekirjutuse

saamist. Nimelt saatis vastustaja järelevalveametnik 12.08.2019 korteriühistu juhatuse liikmele

e-kirja, kus rõhutas, et ebaseaduslike katusetöödega ei ole otstarbekas jätkata (vastustaja

07.10.2019 menetlusdokumendi lisa 17). Vastustaja saatis 27.08.2019 uue e-kirja, kus märgiti,

et tuginedes eeltoodule, on selge, et ehitustööd ei vasta ameti poolt kinnitatud ehitusprojektile

ning selleks, et vältida võimalikke hilisemaid lisakulusid, mis kaasnevad ebaseadusliku

ehitamisega, ei ole ameti poolt kinnitatud ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde

jätkamine/teostamine lubatud (vastustaja 07.10.2019 menetlusdokumendi lisa 18).

TLPA 16.10.2019 hoiatus nr 1912899/00145-1

37. Väär on kaebajate seisukoht, et hoiatus ei ole tehtud õigetele isikutele (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend nr 3-15-1607, p 14). Hoiatus on tehtud samadele isikutele, kellele

tehti ettekirjutus ja kellele nüüd on ettekirjutuse täitmata jätmise eest tehtud uus hoiatus

(16.10.2019), millega rakendatakse ettekirjutuses ette nähtud sunniraha ja määratakse uus

sunniraha suurus, kuna ettekirjutuses määratud sunniraha suurus ei ole kaebajaid pannud

ettekirjutust täitma.

38. 15.10.2019 toimunud paikvaatlusel selgus, et ehitustegevusega on jätkatud (15.10.2019

paikvaatluse akt, vastustaja 21.10.2019 menetlusdokumendi lisa 16). Katuse osa on võrreldes

ehitustööde peatamise seisuga edasi ehitatud (tänavapoolsed vintskapid). Ehitise osi ei ole

võimalik teineteisest eristada, st kui katuseharja ja räästast on tõstetud, siis ei saa ehitamise

jätkumise korral olla tööd ehitusprojekti kohased. Katuseharja tõstmisest tingituna on ka teised

ehitustööd mitteprojektikohased, s.o muutuvad laudise pikkus, akna kõrgus, paiknemine jm.

Kaebuse punktis 26 on toodud väide, et avade ajutine katmine oli kooskõlastatud Tallinna

Linnavalitsuse järelevalve osakonna spetsialisti Tarmo Uiniga. See väide on väär. T. Uin ega

TLPA tervikuna ei ole sellist kooskõlastust andnud. Ehituspäevik on ehitustööde

dokumenteerimiseks ning sinna ei kanta infot, mida riikliku järelevalve menetluses tuvastati.

Riikliku järelevalve menetluses tuvastatud asjaolud fikseerib ametnik paikvaatluse aktis.

Juhised hoone ajutiseks katmiseks (kui TLPA on ehitustööd peatanud) annab TLPA e-kirja teel.

Kaebajad ei ole TLPA-lt ajutise katmise võimalust taotlenud. Aknaavade ajutise katmisena ei

saa tõlgendada olukorda, kus aknaavadele paigutatakse aknad.

39. Hoiatus sunniraha rakendamiseks sisaldub 03.09.2019 ettekirjutuses nr 1912899/00145.

Sealjuures on ettekirjutuses antud tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, kui ettekirjutust

ei täideta. Vaidlustatud ettekirjutuses on sätestatud mh, et ehitustööd tuleb peatada koheselt

ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 03.09.2019. Seega on väär

kaebajate väide, et 03.09.2019 ettekirjutuses ei sisaldunud ATSS § 7 lg 1 punktis 3 loetletud

kohustuslikku tingimust ehk nõutud kuupäeva, milleni on aega ettekirjutust vabatahtlikult täita.

Vastustaja on ettekirjutuses selgitanud, et vastustaja hinnangul on ettekirjutuses ettenähtud

sunniraha tõhusaim, et võimalikult vähe kahjustades sundida tähtaegselt täitma ettekirjutusega

pandud kohustust. Kuivõrd senine sunniraha suurus siiski ei ole sundinud kaebajaid

ettekirjutuse nõuet ehitamise peatamise osas täitma, näebki uus hoiatus ette uue sunniraha

suuruse 8000 eurot – sunniraha suurendamist on hoiatuses põhjendatud. Juriidilistele isikutele

näeb EhS § 133 ette sunniraha ülemmäära 64 000 eurot. Seega on kaebajate suhtes rakendatud

sunniraha suurus võrreldes lubatud suurima sunniraha ülemmääraga väike. Mida väiksem on

sunniraha suurus, seda väiksem on haldusorgani kohustus sunniraha suurust põhjendada.

3-19-1843

10(23)

KOHTU PÕHJENDUSED

40. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

41. Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud tõendite lubatavuse ja asjakohasuse osas (I), seejärel

analüüsib, kas vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, sh tehtud õigetele isikutele (II), misjärel

hindab kohus vaidlustatud hoiatuse õiguspärasust (III) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab

menetluskulud (IV).

I Tõendid

42. HKMS § 62 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite

esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude

kohta tuleb tõendeid esitada. Sama sätte teine lause sätestab, et kui tõendit ei ole määratud

tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes

HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks

kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). HKMS § 62 lg

2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Sama lõike teise lause

kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see

on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

43. Tallinna Halduskohtu 16.12.2019 määrusega määrati kaebuse läbivaatamiseks kohtuistung

10.01.2020 kell 10.00 (resolutsiooni punkt 1) ning anti menetlusosalistele õigus esitada

täiendavaid taotlusi, seisukohti ja tõendeid hiljemalt 02.01.2020 (resolutsiooni punkt 2).

44. 10.01.2020 istungi protokolli kohaselt määras kohus menetlusosaliste nõusolekul minna

üle kirjalikule menetlusele ja määrata menetlusosalistele järgmised tähtajad: 24.01.2020 esitada

täiendavad tõendid ja taotlused, eelkõige peab vastustaja esitama OÜ Perficio poolt koostatud

paikvaatluse aruande Tina tn 3 elamu ehitus-tehnilise seisukorra kohta, millele on

ehitusprojektis viidatud peatükis „Üldist. Projekti koostamise alused“; teisel poolel on õigus

esitada vastus täiendavatele tõenditele 07.02.2020 (istungi protokoll 14:07:05; IV kd, tl 103

pöördel). Seega oli menetlusosalistel õigus esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi kuni

24.01.2020 ning vastuväiteid teise menetlusosalise esitatud tõenditele ja taotlustele kuni

07.02.2020.

45. Kaebajad on 24.01.2020 esitanud koos menetlusdokumendiga järgmised lisad: 1) Sakter

OÜ ekspertarvamus (lisa 1); 2) E. Siraki e-kiri seoses Kunderi 10 fassaadiremondiga (lisa 2);

3) Kunderi 10 koosoleku protokoll (lisa 3); 4) Juurdeveo 22 toimiku väljavõte (lisa 4);

5) Juurdeveo 22 foto enne (lisa 5); 6) Juurdeveo 22 foto pärast (lisa 6); 7) Muinsuskaitseameti

tõend (lisa 7); 8) OÜ KODU HALDUS selgitused TLPA-le (lisa 8); 9) Katrin Kapaneni

selgitused (lisa 9) ning 10) OÜ Advokaadibüroo RASK arved (lisa 10).

46. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks ehitustööd hoones Tina tn 3/1, mistõttu ei

pea kohus asjakohasteks tõendeid seoses Kunderi 10 ja Juurdeveo 22 hoonetega (HKMS § 62

lg 2; kaebajate 24.01.2020 menetlusdokumendi lisad 1-6). Kohtu hinnangul ei oma asja

lahendamisel ka tähtsust OÜ KODU HALDUS selgitused TLPA-le (kaebajate 24.01.2020

menetlusdokumendi lisa 8), kuivõrd käesoleval juhul on Tallinna Halduskohtu 09.01.2020

määrusega lõpetatud menetlus OÜ KODU HALDUS kaebuse osas. Asjas ei oma tähtsust ka

Muinsuskaitseameti tõend (kaebajate 24.01.2020 menetlusdokumendi lisa 7). Kohus nõustub

3-19-1843

11(23)

vastustajaga, et T. Karma kunagine võimalik vabatahtlik tegevus riigi Muinsuskaitseameti

usaldusmehena ei puutu käesolevasse kohtuasja, sest usaldusmehele pandud kohustustest ei ole

T. Karma kaebajate juhatuse liikmena Tina tn 3/1 hoone katuse rekonstrueerimisel lähtutud.

47. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel kaebajatele 24.01.2020

menetlusdokumendi lisad 1-8.

48. Kaebajad on esitanud 05.02.2020 kohtule OÜ Perficio paikvaatluse aruande (IV kd, tl 162-

176).

49. Kohus leiab, et 05.02.2020 kohtule esitatud tõend on esitatud tähtaega rikkudes, kuivõrd

täiendavate tõendite esitamiseks oli kohus 10.01.2020 istungil andnud menetlusosalistele

tähtaja 24.01.2020. Kaebajad on väitnud, et nad pöördusid korteriühistu Tina 3 poole, uurimaks,

kas korteriühistul on OÜ Perficio paikvaatluse aruanne. Seejuures ei ole kaebajad märkinud,

millal on nad korteriühistu poole pöördunud ning millal on korteriühistu nimetatud tõendi

kaebajatele esitanud. Veelgi enam, 25.10.2019 on kaebajad esitanud määruskaebuse lisana

korteriühistu Tinamaja 25.10.2016 üldkoosoleku protokolli, mille otsuse punktis 2 viidatakse

Perficio OÜ paikvaatluse aruandele (töö nr PER 05/2010). Seega oli kaebajatele juba

25.10.2019 teada, et korteriühistul peab olema nimetatud paikvaatluse aruanne. Lisaks on

Tallinn, Tina 3 korteriühistu (edaspidi Tina 3 KÜ) esitanud 03.02.2020 Tallinna Halduskohtule

kaebuse (haldusasi nr 3-20-205), mille üheks lisaks on OÜ Perficio paikvaatluse aruanne. Tina

3 KÜ üheks esindajaks haldusasjas nr 3-20-205 on Maris Karma, kes on ka käesolevas asjas

kaebaja PrügiAbi OÜ seaduslik esindaja ning osalenud 10.01.2020 kohtuistungil (IV kd, tl 98).

Eeltoodust kohus järeldab, et kaebajatel oli OÜ Perficio paikvaatluse aruanne olemas varem,

kui see esitati kohtule, mistõttu on kaebajad jätnud täitmata HKMS § 51 lg-st 1 tuleneva

kohustuse esitada avaldus nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Ka juhul, kui

eeldada, et kaebajad said 24.01.2020 teada, et vastustajal nimetatud dokumenti esitada ei ole,

oleksid kaebajad pidanud järgima HKMS § 51 lg-s 3 sätestatud nõuet. Viidatud sätte teine lause

näeb ette, et kui asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, tuleb uusi asjaolusid või taotlusi

sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse

päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Üksnes väide, et vastustaja ei

esitanud nimetatud tõendit selleks ettenähtud kuupäevaks, eeltoodud argumentide valguses

mõjuvaks põhjuseks ei ole. Samas leiab kohus, et asja lahendamisel ei oma nimetatud tõend

tähtsust, kuivõrd Tina tn 3/1 hoone rekonstrueerimis- ja laiendamisprojekti ehitusprojekti

(31.10.2013) aluseks on võetud Perficio OÜ paikvaatluse aruanne ning ehitusprojektis on

märgitud, et suurem osa katuste kandekonstruktsioonidest on heas korras ning hooneid

iseloomustab see, et kõik konstruktsioonid on töötavad (IV kd, tl 16 pöördel ja tl 17).

50. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus kaebajatele 05.02.2020 esitatud OÜ Perficio

paikvaatluse aruande (HKMS § 61 lg 2, § 51 lg 4, § 62 lg 2).

51. Kaebajad on esitanud 07.02.2020 kohtule oma seisukoha lisadena majandustegevuse

registri väljavõtted Ooden OÜ ja Perficio OÜ osas (lisad 1 ja 3) ning kutseregistri väljavõtted

Janec Jaaniste ja Mati Pajusi osas (lisad 2 ja 4). Samuti RASK AB arved nr 2002004 ja 2002005

(lisad 5-6). Tõendid on esitatud peale kohtu määratud tähtaega (24.01.2020), mistõttu tagastab

kohus need kaebajatele HKMS § 62 lg 1 ja § 51 lg 4 alusel. Kohus märgib, et tõendite

vastuvõtmine põhjustab menetluse viibimist.

52. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajatele 07.02.2020 esitatud tõendid (lisad 1-6).

53. Kaebajad on esitanud kohtule 12.02.2020 seisukoha koos lisadega (OÜ Rudy Grupp

„Katuse ülevaatuse ja remondi akt“ 31.08.2016 (lisa 1), KÜ Tina 3 selgitused (lisa 2) ning

RASK AB arved nr 2002026 ja 2002027 (lisad 3-4)). Tõendid on esitatud tähtaega ületades

3-19-1843

12(23)

ning nende menetlemine tingib menetluse viibimise. Seetõttu keeldub kohus kaebajate

12.02.2020 esitatud tõendite vastuvõtmisest ning tagastab kaebajatele 12.02.2020

menetlusdokumendi koos lisadega 1-4 (OÜ Rudy Grupp „Katuse ülevaatuse ja remondi akt“

31.08.2016, KÜ Tina 3 selgitused ning RASK AB arved nr 2002026 ja 2002027) HKMS § 62

lg 1 ja § 51 lg 4 alusel. Kaebajad ei ole esitanud mõjuvaid põhjusi tõendite hilinenult

esitamiseks.

54. Vastustaja on esitanud 07.02.2020 seisukoha kaebajate 24.01.2020 ja 05.02.2020

menetlusdokumendile koos lisadega. Kohus määras 10.01.2020 istungil menetlusosalistele

täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja 24.01.2020. Seega on

vastustaja esitanud 07.02.2020 tõendid tähtaja rikkumisega, küll aga vastuväited kaebajate

24.01.2020 ja 05.02.2020 menetlusdokumendile on esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul ei

oma 07.02.2020 esitatud lisad 1-2 ja 4 asjas tähtsust, mistõttu tagastab kohus HKMS § 62 lg 2

alusel

vastustajale

07.02.2020

menetlusdokumendi

lisad

1-2

(Juurdeveo

tn

projekteerimistingimused (lisa 1), Juurdeveo tn 22 ehitusluba (lisa 2) ja Janec Jaaniste

07.02.2020 e-kiri (lisa 4)). Asjas ei ole vaidlusaluseks küsimuseks ehitustööd Juurdeveo tn 22

hoones, nagu kohus on varasemalt ka märkinud (punkt 46). Samuti on kohus tagastanud

kaebajatele OÜ Perficio paikvaatluse aruande, mistõttu J. Jaaniste selgitused seoses OÜ

Perficio aruandega ei oma asja lahendamisel tähtsust.

55. Vastustaja on tähtaja rikkumisega esitanud ka 30.08.2019 paikvaatluse akti (HKMS § 51

lg 4). Samas ei ole vastustaja põhistanud, et esines mõjuv põhjus tõendi hilinenult esitamiseks.

Seda enam, et juba 10.01.2020 istungil juhtis kohus vastustaja tähelepanu asjaolule, et asja

materjalide juures ei ole 30.08.2019 paikvaatluse akti (10.01.2020 istungi protokoll 12:04:14;

IV kd, tl 100 pöördel). Kuigi tegemist on asjas tähtsust omava tõendiga, siis tingiks selle vastu

võtmine menetluse viibimise, kuivõrd kohtul tuleks sellisel juhul menetlus uuendada ja anda

kaebajatele võimalus nimetatud tõendi osas oma seisukoha avaldamiseks. Kuigi kaebajad on

esitanud peale nimetatud tõendi esitamist kohtule seisukoha 12.02.2020, seejuures on

12.02.2020 menetlusdokumendis viidatud, et esitatud on seisukoht vastustaja 07.02.2020

menetlusdokumendile, ei ole kaebajad esitanud sisulist seisukohta seoses 30.08.2019

paikvaatluse aktiga (esitatud on üksnes vastuväited tõendi hilinenult esitamise osas). Eeltoodust

lähtuvalt tagastab kohus vastustajale TLPA 30.08.2019 paikvaatluse akti (HKMS § 62 lg 1, §

51 lg 4).

56. Kohus tagastab vastustajale 13.02.2020 esitatud seisukoha HKMS § 51 lg 4 alusel, kuivõrd

selle menetlemine tingiks asja viibimise.

II Ettekirjutuse õiguspärasus

57. Kaebajad on vaidlustanud TLPA 03.09.2019 ettekirjutust nr 1912899/00145, millega

kohustati kaebajaid 1) koheselt peatama Tina tn 3/1 elamu ehitusprojektile (20.11.2014

väljastatud ehitusluba nr 1412229/00527, millega on kinnitatud Tina tn 3/1 elamu laiendamise

ja rekonstrueerimise ehitusprojekt) mittevastavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise

hetkest, kuid mitte hiljem kui 03.09.2019 ning 2) esitama TLPA-le hiljemalt 10.09.2019

ehitusprojekt, mille järgi ehitustöid teostatakse.

58. Kaebajate hinnangul on TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega nr 2012899/00001 kõrvaldatud

TLPA 03.09.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00145 kehtivus.

59. Kohus sellise kaebajate seisukohaga ei nõustu.

60. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja

lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui

3-19-1843

13(23)

seadus ei sätesta teisiti. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-85-07 ei ole käesoleval

juhul asjakohane, sest selles kajastatud faktilised asjaolud erinevad praegusest.

61. Vaidlus puudub osas, et TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega ei ole TLPA 03.09.2019

ettekirjutust kehtetuks tunnistatud (v.a kaebaja OÜ KODU HALDUS osas, kelle kaebuses on

käesolevas asjas ka menetlus 09.01.2019 määrusega lõpetatud). Samuti on TLPA 02.01.2020

lammutamisettekirjutus tehtud teisel õiguslikul alusel (EhS § 132 lg 3 p 1; III kd, tl 174) kui

03.09.2019 ettekirjutus. Kohus on ka 10.01.2020 istungil kaebajatele selgitanud, mida

vastustaja ettekirjutused kaebajatele ette näevad (10.01.2020 istungi helisalvestis 11:27:50 ja

11:29:58). TLPA 02.01.2020 ettekirjutus ei muuda käesoleval juhul vaidlustatud 03.09.2019

ettekirjutuse kehtivust. Kui TLPA 03.09.2019 ettekirjutusega keelati Tina tn 3/1 elamu

ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd, siis TLPA 02.01.2020 ettekirjutusega kohustatakse

viima Tina 3/1 elamu vastavusse ameti poolt 20.11.2014 kinnitatud ehitusprojektiga hiljemalt

01.07.2020 (III kd, tl 180 pöördel). Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 06.11.2019 määruse

punktis 25 selgitanud, et kui hoone on vaidlusalused mõõtmed omandanud, ei pruugi ehitamise

peatamisel kui meetmel enam mõju olla, et hoida ära mittesoovitavad tagajärjed (s.o katuseharja

mittelubatav kõrgus, räästajoone mittelubatav kaugus ja vintskapi mittelubatav paiknemine

fassaadiga ühel joonel); sellises olukorras saab kohaliku omavalitsuse üksus vajadusel kaaluda

teiste meetmete kohaldamist (nt olemasoleva olukorra seadustamine, ehitise osaline

lammutamine vm meede) (III kd, tl 103 pöördel). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käesoleval

juhul ei lõpeta TLPA 02.01.2020 lammutamisettekirjutus TLPA 03.09.2019 ettekirjutuse

kehtivust ning haldusakti tühistamisnõude lahendamine on võimalik.

62. Kaebajate hinnangul on TLPA 03.09.2019 ettekirjutus tühine vastavalt HMS § 63 lg 2

punktile 5. Viidatud sätte kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita.

63. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad seaduses

sätestatud ja ilmselged puudused; kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole

märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema

võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või

tühistab (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-35-13, p 12; otsus nr 3-3-1-21-03, p 13).

HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Järelevalveasutuse

ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende

sisu ja ulatus; muu hulgas on kohustuse selgus ja täpsus vajalikud ettekirjutuse täitmise

tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443, p 12).

64. TLPA 03.09.2019 ettekirjutusega kohustati kaebajaid peatama ebaseaduslikud ehitustööd

Tina 3/1 hoones. Seega on kohustus sätestatud selgelt. Seejuures on ettekirjutuses märgitud, et

ettekirjutus on tehtud Tina tn 3 korterite nr 7 ja 8 omanikele, kuivõrd antud korteriomanikud on

laiendatavate ja pööningule väljaehitatavate abipindade omanikud (I kd, tl 13 pöördel). Seega

eeldades nimetatud väite õigsust, ei ole vaidlustatud haldusakti pinnalt tuvastatav haldusakti

ilmne õigusvastasus, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist tühise haldusaktiga. Küsimus

sellest, kas ka tegelikult on kaebajad vastava hooneosa omanikud, kus ebaseaduslikud

ehitustööd toimusid ning kas haldusorganil oli õigus teha ettekirjutus otse korteriomanikele,

tuleb lahendada, hinnates haldusakti sisulist õiguspärasust.

65. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

3-19-1843

14(23)

66. Menetlusosaliste vahel on üheks vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustajal esines õiguslik

alus kaebajatele ettekirjutuse tegemiseks seoses Tina tn 3/1 hoones teostatud ehitustöödega.

67. Vaidlustatud ettekirjutuses on õiguslike alustena märgitud KorS § 28 lg 1, EhS § 130 lg 2

punktid 1 ja 3, § 12 ning § 19 lg 1.

68. KorS § 28 lg 1 kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus

panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud

haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja

jooksul. KorS § 28 lõikega 1 antakse korrakaitseorganile riikliku järelevalve raames õigus teha

ettekirjutus kas ohu või korrarikkumise korral ning vastavalt kas ohu tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2019 otsus nr 3-15-443,

p 14). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate

õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4; Riigikohtu halduskolleegiumi 13.12.2018

otsus nr 3-16-1050, p 10). Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise

kohta kehtivaid nõudeid (EhS § 12 lg 1). EhS § 19 lg-st 1 tuleneb ehitise omaniku kohustus

tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Seega vastutab ehitise omanik avaliku korra eest.

69. Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele PrügiAbi OÜ ning Gutman & Gutman OÜ kuulub

vaidlustatud ettekirjutuse vahetuks objektiks olevas hoones (Tina tn 3/1) korteriomand nr 8.

Seega on kaebajad Tina tn 3/1 hoone kaasomanikud. Samuti ei ole vaidlust ka osas, et

kaebajatele kuuluv korteriomand (korter nr 8) vaidlustatud ettekirjutuse objektiks ei ole, vaid

ettekirjutus puudutab Tina tn 3/1 katusekorrusel (kaasomandisse kuuluv) toimunud ehitustöid.

70. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on TLPA tuvastanud, et Tina tn 3/1 elamu laiendamise

ja rekonstrueerimise käigus on muudetud säilitamisele kuulunud katusekonstruktsioone ning

tõstetud on elamu katuseharja ja muudetud on räästajoont, mis ei ole teemaplaneeringu kohaselt

lubatud (ettekirjutuse lk 4). Ettekirjutusest nähtuvalt on ettekirjutus tehtud kaebajatele, kuivõrd

Tina tn 3 korteri 8 omanikud on laiendatavate ja pööningu väljaehitavate abipindade omanikud,

tuginedes Tina tn 3 kaasomanike vahel 03.02.2016 sõlmitud notariaalse lepingu punktile 3.3.

Vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-15-1607 punktile 14 ning

vastustaja on selgitanud, et ettekirjutuse adressaatide kindlakstegemisel on lähtutud asjaolust,

kellel korteriomanikest on kõige tihedam seos pööningukorruse väljaehitamisega.

71. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2018 otsuse nr 3-15-1607 punktis 14 on märgitud mh

järgmist: „KorS § 15 lg-st 14 tulenevalt on võimalik ettekirjutuse tegemine ka ühele

korteriomanikest, kui tal on ohu või korrarikkumisega oluliselt tihedam seos kui teistel

korteriomanikel. Seda ennekõike juhul, kui ettekirjutusega kõrvaldatav puudus või

tegutsemiskohustus on tihedalt seotud talle kuuluva reaalosa ja selle korrashoiuga. Samuti võib

kaasomanik olla KorS § 15 lg 1 järgi avaliku korra eest vastutav näiteks siis, kui ta on rikkunud

avalikku korda või põhjustanud ohu, tehes ehitustöid teiste kaasomanike nõusolekuta. Igal juhul

peab pandav kohustus olema proportsionaalne ja kaasomaniku poolt mõistlikult täidetav.“

Seega on Riigikohus analüüsinud korrakaitseseaduse normidest lähtuvalt ehitusõigusliku

ettekirjutuse tegemise võimalikkust korteriomanikule, kui ettekirjutuse objektiks olevas hoones

on loodud mitu korteriomandit ning korteriomanikud on loonud korteriühistu. Samas on

Riigikohus märkinud, et asja omaniku seisundil põhinev ettekirjutus (KorS § 15 lg 4)

korteriomandi kaasomandis olevate osade puuduste kõrvaldamiseks tuleb üldjuhul teha

korteriomanikele ühiselt (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-1607, punkt 13.4).

Seejuures on Riigikohtu halduskolleegium viidanud hetkel kehtiva KrtS § 34 lõigetele 2 ja 3,

mille kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu

3-19-1843

15(23)

kaudu (lõige 2) ning isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist

tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu

kaudu (lõige 3). Järelikult, kui jaatada ka käesoleval juhul solidaarkohustuse mudeli

kohaldamise võimalikkust (mida on peetud riiklikus ehitusjärelevalves erandiks), tuleks

kehtivast KrtS § 34 lg-st 3 lähtuvalt teha ehitusõiguslik ettekirjutus korteriühistule.

72. Arvestades asjaolu, et ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse

normid, analüüsib kohus alljärgnevalt, kas KorS § 15 lg-st 4 tuleneb korrakaitseorganile

õiguslik alus teha ehitusõiguslik ettekirjutus kaasomandi osal teostatavate ebaseaduslike

ehitustööde osas ühele korteriomanikule.

73. Vaidlustatud ettekirjutusest ja vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et kaebajatele on

tehtud asja omaniku seisundil põhinev ettekirjutus (KorS § 15 lg 4). Riigikohtu

halduskolleegiumi lahendi nr 3-15-1607 punktist 14 järeldub, et KorS § 15 lõike 4 alusel võib

ettekirjutuse

teha

korteriomanikule,

kui

ettekirjutusega

kõrvaldatav

puudus

või

tegutsemiskohustus on tihedalt seotud korteriomaniku reaalosaga.

74. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et vaidlusalused katusekonstruktsioonide ehitustööd ei

toimunud kaebajatele kuuluval korteriomandi reaalosal. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et

kaebajad on teostanud ebaseaduslikku ehitustegevust kaasomanike nõusolekuta.

75. Vastustaja on järeldanud kaasomanike vahel sõlmitud 03.02.2016 lepingu punktidest 3.3

ja 3.4, et kaebajatel esineb tihe seos vaidlusaluste ehitustöödega. Viidatud lepingu punkt 3.3

puudutab korterit nr 7, mis kuulub KODU HALDUS OÜ-le. Kuivõrd KODU HALDUS OÜ

osas on menetlus lõpetatud, siis ei oma nimetatud lepingu punkt 3.3 käesolevas asjas tähtsust

ning kohus jätab selles osas 03.02.2016 lepingu tähelepanuta (HKMS § 62 lg 2 ja lg 6).

03.02.2016 lepingu punkti 3.4 kohaselt lepivad omanikud kokku korteriomandi, mille

reaalosaks on eluruum nr 8, reaalosa suurendamises omanike kaasomandi osa arvel selliselt, et

korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr 8, koosseisu hakkab kuuluma korteriomand,

mille esemeks on 639/9813 suurune mõtteline osa Tina tn 3, Tallinn asuvast maatükist ja selle

oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana

Tina tn 3/1 teisel korrusel ja katusekorrusel paiknev korter number 8, mis on Tina 3/1 elamu

teisel ja katusekorruse plaanil tähistatud numbritega 8-1 kuni 8-3 üldpinnaga 63,9 m2 ning

ruumid, mille arvel suurendatakse eelnimetatud korteriomandi koosseisu kuuluvat ehitise

reaalosa, jäävad ainuomandina kuuluma omanikule 8.

76. Käesoleval juhul, hinnates kaasomanike vahel 03.02.2016 sõlmitud eriomandi kokkulepet,

leiab kohus, et Riigikohtu lahendi nr 3-15-1607 valguses ei ole võimalik tõlgendada KorS § 15

lg-t 4 viisil, et selliseks tihedaks seoseks on piisav üksnes kaasomanike vahel sõlmitud

eriomandi kokkulepe. Eriomandi loomiseks on nõutav kaasomanike kokkulepe ja sellekohase

kande tegemine kinnistusraamatusse (KrtS § 3 lg 1). Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal

puudus vastavasisuline kinnistusraamatu kanne. Seetõttu on ettekirjutuses ekslikult järeldatud,

et kaebajad on laiendatavate ja pööningule väljaehitavate abipindade omanikud (vaidlustatud

ettekirjutuse lk 4; I kd, tl 13 pöördel). Kuigi kohus on oma 08.10.2019 määruse punktis 21

leidnud, et vastustaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-15-1607 punktile 14 on

asjakohane, tuleb siiski märkida, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine toimub piiratud

informatsiooni tingimustes. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei olnud kohtu

hinnangul sellise vastustaja väite puhul tegemist ilmselgelt põhjendamatu argumendiga.

77. Kohus möönab, et kuigi vastustaja esitatud tõenditest (03.02.2016 leping, Aili Piilendi

30.08.2019 kiri ja Ivo Piilendi 05.10.2019 e-kiri) on tuvastatav kaebajate intensiivsem huvi ja

tihedam seos Tina tn 3/1 hoones teostatud ehitustöödega, ei anna see alust asja omandil

põhineva ehitusõigusliku ettekirjutuse tegemiseks kaebajatele KorS § 15 lg 4 alusel.

3-19-1843

16(23)

78. Eeltoodust lähtuvalt on TLPA 03.09.2019 ettekirjutus nr 1912899/00145 õigusvastane

ning see kuulub tühistamisele. Samas peab kohus oluliseks analüüsida ka muid kaebajate

argumente seoses vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasusega.

79. Kaebajate hinnangul on vaidlustatud 03.09.2019 ettekirjutus sisult ebaõige, kuivõrd

ehitustööd vastavad ehitusprojektile ja miljööalade teemaplaneeringule. Kaebajad leiavad, et

ehitustööde käigus ei ole hoone Tina tn 3/1 katuseharja tõstetud ega räästajoont muudetud.

80. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise

kohta kehtivaid nõudeid. Määruse nr 97 § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks

eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse

ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija

kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites (määruse nr 97 §

8 lg 1). Põhiprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste

ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab määrata

ehitise

eelarvelist

maksumust,

korraldada

ehitushanget

ja

koostada

ehitamiseks

hinnapakkumust (määruse nr 97 § 9 lg 1). Tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles

esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi

kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega

seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks (määruse nr 97 § 10 lg 1).

Tööprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või

koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada nii ehitamiseks

kui ka omaniku järelevalve tegemiseks (määrus nr 97 § 11 lg 3).

81. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Tina tn 3/1 hoone laiendamise

ja rekonstrueerimise käigus on katuseharja ja räästajoont tõstetud.

82. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on TLPA teostanud 30.08.2019 Tina tn 3/1 paikvaatluse

ja hoone katusekonstruktsioonide mõõtmised; paikvaatluse käigus teostatud mõõtmise

tulemuste kohaselt on Tina tn 3/1 hoone katuseharja kõrgus 10,935 m (mõõdetuna

olemasolevast maapinnast katuse roovituse alla); TLPA poolt kinnitatud ehitusprojekti kohaselt

on Tina tn 3/1 hoone kõrguseks märgitud 10,80 m, seega on ehitustööde käigus tõusnud

katusehari 18 cm võrra.

83. Vaidlust ei ole selles, et 20.11.2014 on väljastatud ehitusluba nr 1412229/00527, millega

on kinnitatud Tina tn 3/1 elamu laiendamise ja rekonstrueerimise ehitusprojekt (edaspidi

esialgne ehitusprojekt). Esialgse ehitusprojekti kohaselt ehitatakse korterelamu katusealused

välja korteriteks; hoone Tina tn 3/1 katusehari jääb olemasolevale kõrgusele ja pööningule

ehitatakse välja kahele korterile laiendus (I kd, tl 191 pöördel). Esialgse ehitusprojekti kohaselt

on hoonel Tina tn 3/1 kõrge viilkatus, katusekatteks on valtsplekk; olemasolev katuse

kandekonstruktsioon on puidust sarikatest, mis omakorda toetuvad postide abil katuslae

taladele ja müürlatile; suurem osa katusekonstruktsioonist on heas korras (IV kd, tl 16 pöördel

ja tl 17 eelviimane lõik). Hooneid iseloomustab see, et kõik konstruktsioonid on töötavad,

kaasaarvatud ka mittekandvad vaheseinad, mis kannavad jäikuselementide funktsioone (IV kd,

tl 17 viimane lõik). Esialgse ehitusprojekti koostamise aluseks on mh Perficio OÜ koostatud

paikvaatluse aruanne (IV kd, tl 16). Samuti on esialgse ehitusprojekti aluseks võetud 1955. a

arhiivijoonised (IV kd, tl 32-34). Vastustaja esitatud 26.09.2019 koosoleku protokollist ilmneb,

et kaebajatel puudub tööprojekt, mille järgi ehitustööd toimuvad Tina tn 3/1 hoones. Kohus

järeldab seda asjaolust, et nähtuvalt 26.09.2019 protokollist on korteriühistut kohustatud

esitama konstruktsiooni osas tööprojekti (I kd, tl 193 pöördel).

84. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus esialgses ehitusprojektis märgitust, et Tina tn 3/1

katusekonstruktsioonid on suuremas osas heas korras ning kõik konstruktsioonid on töötavad.

3-19-1843

17(23)

Olukorras, kus esialgse ehitusprojektis on aluseks võetud Perficio OÜ paikvaatluse aruanne

ning ehitusprojektis on märgitud, et Tina tn 3/1 hoone kõik konstruktsioonid töötavad, ei oma

Perficio OÜ paikvaatluse aruanne asja lahendamisel tähtsust ning kohus ei asu seda analüüsima

(HKMS § 62 lg 2). Lisaks nähtub korteriühistu Tinamaja 25.10.2016 üldkoosoleku protokolli

punktist 2, et Tina tn 3/1 tööde tegemise vajadus on tuvastatud KÜ juhatuse poolt järgmiste

ekspertiisiaktide alusel: Wood NDT OÜ töö nr E0050/14, Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

SA eksperthinnang 2546/1014, Perficio OÜ paikvaatluse aruanne töö nr PER 05/2010, Ooden

OÜ eksperthinnang D0915 (III kd, tl 24 pöördel). Seega oli üheks ekspertiisiaktiks ka Ooden

OÜ eksperthinnang, millele esialgses ehitusprojektis pole viidatud, aga millele pooled viitavad.

Seejuures märgib kohus, et vastustaja ei ole esitanud Ooden OÜ eksperthinnangut 07.02.2020

hilinemisega,

kuivõrd

nimetatud

tõend

on

kohtule

esitatud

juba

07.10.2019

menetlusdokumendi lisana (lisa 5). Järelikult oli kaebajatel võimalik sellega tutvuda juba enne

07.02.2020.

85. OÜ Ooden ekspertarvamuses on Tina tn 3/1 hoone katuse osas märgitud järgmist:

„Hinnates puidust katuse konstruktsioone on seisukord hea. Esineb küll rohkelt märke

läbijooksudest puidu pinnal kuid mädanike koldeid ja putuka kahjustusi ei ole hästi tuuldunud

pööningul välja arenenud. Kui on soov katusekorrus kasutusele võtta, siis piisab lisa sarikate

paigaldamisest olemasolevate vahele ja roovilaudade vahetusest.“ (I kd, tl 109 pöördel). Seega

ka OÜ Ooden ekspertarvamuse kohaselt olid katusekonstruktsioonid heas seisukorras, st

ekspert ei ole hinnanud katusekonstruktsioone amortiseerunuks, erinevalt katuseplekist. Praegu

ei ole vaidlus mitte katusepleki vahetamise vajaduses, vaid katusekonstruktsioonidega seotud

ehitustöödes. Kuigi kaebajad on esitanud ka ehitaja Hanset OÜ juhatuse liikme Hannes Hübneri

18.10.2019 selgitused, ei nähtu siiski nimetatud dokumendist, millist konkreetset hoonet

kirjeldatakse. Viidatud on küll tellijale KÜ Tinamaja, kuid ehitusluba ja ehitusprojekt on antud

mõlemale hoonele – Tina tn 3/1 ja Tina tn 3/2. Käesoleval juhul vaidlustatakse ettekirjutust,

mille objektiks on Tina tn 3/1. Seega esitatud Hanset OÜ juhatuse liikme selgitus ei tõenda Tina

tn 3/1 hoone olukorda. Samas nõustub kohus vastustajaga, et olenemata sellest, millises

seisukorras olid Tina tn 3/1 hoone katusekonstruktsioonid, tuleb selle restaureerimiseks leida

õigusaktidega kooskõlas olev lahendus. Selliseks mõistlikuks lahenduseks ei saa pidada

olukorda, kus esmalt teostatakse ehitusprojektiga vastuolus olevad tööd ning seejärel esitatakse

pädevale haldusorganile (TLPA-le) muudatusprojekt, et seadustada juba teostatud tööd.

86. Kohus nõustub vastustajaga, et 20.11.2014 ehitusluba ehitise laiendamiseks ja

rekonstrueerimiseks nr 1412229/00527 järgib miljööalade teemaplaneeringut. Samuti on

vastustaja õigesti märkinud, et väär on kaebajate seisukoht, et kuna puudub üheselt selge

mõõdistamise alus ning ei ole üheselt selge, kui palju on Tina tn 3/1 hoone katuseharja tõstetud,

siis justkui ei olegi rikkumist toimunud.

87. Esialgse ehitusprojekti aluseks on mh ka teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna

miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ Raua

miljööväärtusliku piirkonna piiranguvöönd (IV kd, tl 16). Raua miljööväärtusliku ala joonise

kohaselt on Tina tn 3/1 hoone väga väärtuslik hoone (tähistatud joonisel punasega; I kd, tl 131).

Ka esialgses ehitusprojektis on märgitud Tina tn 3/1 hoone väga väärtuslikuks (IV kd, tl 17).

Miljööalade teemaplaneeringu seletuskirja punkti 4.9.4 kohaselt ei ole väga väärtuslikel

hoonetel katuseharja tõstmine lubatud (I kd, tl 125). Seega ei olnud Tina tn 3/1 hoonel

katuseharja tõstmine ehitusetegevuse käigus lubatud. Ka korterelamu laiendusprojekti

muudatusprojektis (kooskõlastatud 25.05.2016; edaspidi muudatusprojekt) ei ole katuseharja

tõstmist ette nähtud, vaid projekti muudetakse selliselt, et kogu projektijärgselt

pööningukorrusele väljaehitatav abipind liidetakse korteriga nr 8 ning projekti muudatus

pööningukorrusele väljaehitatavate abipindade mahtu ei muuda (III kd, tl 9 pöördel).

3-19-1843

18(23)

88. Asjakohatud on kaebajate väited osas, kas väidetav katuseharja tõstmine oli mõõteviga või

mitte. Juba ainuüksi fakt, et katuseharja on tõstetud, on piisav ettekirjutuse tegemiseks, kuivõrd

miljööalade teemaplaneeringu ja ka ehitusprojekti kohaselt oli katuseharja tõstmine keelatud,

st isegi ebaolulises osas tõstmine on ehitusprojekti, miljööalade teemaplaneeringu ja EhS § 12

lg 1 rikkumine.

89. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on teostanud hoone Tina 3/1 osas riikliku järelevalve

menetluse raames paikvaatlused. Vastustaja on kohtule esitanud mh 23.07.2019 paikvaatluse

akti, mille tulemusel tuvastati, et Tina 3/1 hoone hoovipoolne uus katus on rajatud n-ö vana

katuse peale; selle tulemusel on katusekonstruktsiooni tõstetud ligi 30 cm (I kd, tl 133).

Paikvaatluse aktile on lisatud ka fotod, millelt nähtub, et katuse uus konstruktsioon on rajatud

vana katuse peale (foto 1, kuupäevaga 23/07/2019; I kd, tl 133 pöördel). Vastustaja on esitanud

06.08.2019 paikvaatluse akti, mille tulemusel on selgunud, et olemasolevale vanale seinale on

lisaks pandud kolm rida 150*150 prusse, mille tulemusel võib hinnanguliselt olla

katusekonstruktsioon vähesel määral tõusnud (I kd, tl 136). Paikvaatluse aktile on lisatud fotod,

mille jooniselt 5 nähtub, et vanale seinale on pandud kolm 150*150 prussi lisaks, mille

tulemusel on sarikate toetuspind tõusnud ca 45 cm (I kd, tl 137). Vastustaja on esitanud ka

27.08.2019 paikvaatluse akti, mille tulemusel on näha, et Tina 3/1 hoone pööninguosas on

välisseina vana laudis asendatud uuega ning valmis on ehitatud Tina tänavapoolne

katusekonstruktsioon (I kd, tl 140; joonis 4, tl 141). Paikvaatluse aktile on lisatud tehtud fotod

(I kd, tl 140 pöördel ja tl 141). Eeltoodust nähtub, et paikvaatluse aktidel on kajastatud

hinnanguline, visuaalsel vaatlusel tuvastatud katusekonstruktsioonide tõstmine.

90. Kohus nõustub vastustajaga, et katuseharja tõstmise fakti ei väära kaebajate väidetu, justkui

puuduks selge mõõdistamise alus ning pole selge, kui palju hoone katuseharja on tõstetud. On

tõsi, et ettekirjutuses on märgitud, et paikvaatluse käigus teostatud mõõtmise tulemuste kohaselt

on Tina tn 3/1 hoone katuseharja kõrgus 10,935 m; ameti poolt kinnitatud ehitusprojekti

kohaselt on Tina tn 3/1 hoone kõrguseks märgitud 10,80 m, seega on ehitustööde käigus

tõusnud katuse hari 18 cm võrra. Samas ei saa ettekirjutuses viidatud mõõteandmete kohaselt

olla see mitte 18 cm, vaid 13,5 cm (10,935 – 10,80). Kohtu hinnangul on tegemist ilmse

arvutusveaga (HMS § 59), kuid mis ei muuda ebaõigeks järeldust, et katuseharja on tõstetud.

Seda kinnitavad ka vastustaja esitatud teised tõendid – 23.07.2019, 06.08.2019 ja 27.08.2019

teostatud paikvaatluste aktid ning TLPA detailplaneeringute teenistuse miljööalade

peaspetsialisti Kristiina Liinaku selgitustega kaks fotot. 23.07.2019 teostatud paikvaatluse

käigus tuvastati, et Tina 3/1 hoone hoovipoolne uus katus on rajatud n-ö vana katuse peale;

selle tulemusel on katusekonstruktsiooni tõstetud ligi 30 cm (paikvaatluse akt 23.07.2019; I kd,

tl 133). Nimetatud paikvaatluse akti jooniselt 2 on näha, et katuse uus konstruktsioon on rajatud

vana katuse peale (I kd, tl 133 pöördel). Sama on kinnitanud ka TLPA detailplaneeringute

teenistuse miljööalade peaspetsialist K. Liinak, kes on märkinud samasugusele fotole

(kuupäevaga 26.07.2019) järgmised selgitused: „Algne heas seisukorras müürlatt on säilinud

ning müürlatil on näha algne sarikate asukoht. Kolme (150 mm) palgi võrra seina kõrgemaks

ehitamisega on räästa asukoht min 450 mm kõrgemal. Räästas on kõrgemaks ehitatud hoone

kogu perimeetril.“ (I kd, tl 146).

91. K. Liinaku selgitustega 26.07.2019 tehtud esimesel fotol vaatega Tina tn 3/1 hoone

otsefassaadile (foto 1; I kd, tl 145) on selgitatud, et katuseharja nihutamisega on muudetud

hoone räästajoont ja katusekuju; pärast katusekonstruktsiooni tõstmist ja ümberehitamist on

katuse neelu asukoht muutunud, räästajoon ei ole säilinud ei kõrguslikult ega arhitektuurse

lahenduse poolest; eripärane arhitektuurne liigendatus on sellega kaotatud. K. Liinaku

selgitustega esitatud fotod (kuupäevaga 26.07.2019) sarnanevad 23.07.2019 paikvaatluse aktile

lisatud fotodega, mistõttu loeb kohus esitatud fotod usaldusväärseks ning nendega on tõendatud

katuseharja tõstmine. Fotolt 1 on selgelt tuvastatav algne katusehari, mille peale on ehitatud uus

3-19-1843

19(23)

katusehari. Seega ei saa olla kahtlust, et vana katuse peale (mitte asemele) ehitatud uue katusega

on kõrgemal ka katusehari. Sellise fakti tuvastamiseks on fotod piisavad ning minetused

mõõtetulemustes ei saa mõjutada vaidlustatud ettekirjutuse tulemust.

92. Katusekonstruktsioonide paiknemist esialgsetest katusekonstruktsioonidest kõrgemal ei

lükka ümber ka kaebajate esitatud E. Eini 05.09.2019 ekspertarvamus. Kuigi kaebajate esitatud

ekspertarvamuses on leitud, et ehitatud katuse kaldenurk ja harjajoon vastavad projektile ja

arhiivijoonistele, ei ole eksperthinnangus seda järeldust siiski detailsemalt põhjendatud ega

toetatud vastavate joonistega, mis seda tõendaksid. Samas pole E. Eini 05.09.2019

ekspertarvamuses selgesõnaliselt öeldud, et katuseharja tõstetud pole.

93. E. Eini 05.09.2019 ekspertarvamuse ja 06.11.2019 seisukoha veenvust vähendab

05.11.2019 K. Liinaku koostatud seisukoht. Nimetatud seisukohas leiab K. Liinak, et Tina 3/1

katuse tõstmine ei vasta 1955. a inventariseerimise joonistele; 1955. a inventariseerimise

joonistelt ja kehtivast ehitusprojektist nähtub selgelt, et hoone räästajoon on olnud tsentreeritud,

kuid esitatud muudatusprojektis on hoone harjajoont nihutatud tsentreeritud asukohast kõrvale,

muutes asukoha asümmeetriliseks; harja paiknemise muudatusega on kaasnenud hoone

liigenduse kadumine külgvaates ning muutunud on räästajoone kõrgus ja asukoht külg- ja

esifassaadil, mis moonutab hoone välisilmet (III kd, tl 74 pöördel). Kohtule on usutavam K.

Liinaku 05.11.2019 selgitused. Põhjendatud on lähtuda 1955. a inventariseerimisjoonistest,

kuivõrd need on võetud aluseks esialgse ehitusprojekti koostamisel.

94. Katuseharja tõstmist kinnitab ka kaebajate esitatud tõend – 27.08.2019 kirjavahetus T. Uini

ja korteriühistu Tinamaja vahel (III kd, tl 44 ja selle pöördel). 27.08.2019 on Tina 3

korteriühistu edastanud T. Uinile Tina 3/1 mõõdistusakti ning T. Uin on korteriühistule samal

kuupäeval vastuseks teatanud: „Esitasite 27.08.2019 ametile Tina 3/1 hoone mõõdistusjoonise,

mille kohaselt on (võrreldes ameti poolt kinnitatud ja ehitusloa nr 1412229/00527 aluseks

olevale ehitusprojektile) katuseharja tõstetud ca 0,2 m“.

95. Samuti on kaebajate esitatud 06.08.2019 ehituskoosoleku protokollis (I kd, tl 24) märgitud,

et T. Uin tutvus hoone välisilmega ning tegi kontrollmõõdu, mille tulemus erineb projektist ca

15 cm (I kd, tl 24). Arvestades, et samal kuupäeval on teostatud ka paikvaatlus, siis on usutav,

et T. Uin oli sel kuupäeval Tina tn 3/1 hoones ning osales ehituskoosolekul. Küll aga ei ole

usutav, et ametnik ei näinud probleemi mõõtmistulemustes, arvestades muid asjas esitatud

tõendeid. Nii on T. Uin oma 12.08.2019 e-kirjas Katrin Kapanenile selgitanud, et TLPA

hinnangul ei ole otstarbekas katusetöödega jätkata, kuni olete esitanud joonised ja seletuskirja,

milliseid muudatusi olete katuse konstruktsioonis teinud võrreldes TLPA poolt kinnitatud

ehitusprojektiga (I kd, tl 149).

96. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul TLPA tuvastanud, et katuseharja ja räästajoont

on tõstetud. Asjas ei ole leidnud tõendamist kaebajate väide, et TLPA ametnik T. Uin on andnud

enda hinnangu, et ehitustegevus vastab nõuetele.

97. Kaebajate hinnangul on paikvaatluste läbiviimisel rikutud menetlusnõudeid, kuivõrd

vaatluste läbiviimisel ei ole kaebajaid, korteriühistut, ehitajaid ega muid vaatlusega puudutatud

isikuid nendest teavitatud, isikutele pole tutvustatud nende õigusi ega pakutud võimalust

selgitada või täpsustada vaatluse käigus kogutud infot.

98. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate etteheited paikvaatluste aktidele ja vaatluste läbiviimisele

põhjendatud. Pelgalt asjaolust, et vastustaja on mõne paikvaatluse akti allkirjastatud peale selle

toimumist, ei ole alust järeldada selle ebaobjektiivsust või aktide koostamist ja fotode tegemist

ebapädeva isiku poolt. Vaidlust ei ole selles, et kõik kohtumenetluses esitatud paikvaatlusaktid

on allkirjastatud. Aktidest nähtub arusaadavalt, millised on olnud paikvaatluse tulemused.

3-19-1843

20(23)

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud oma lahendi nr 3-16-1908 punktis 16 järgmist: „Kuigi

HMS § 18 lg 1 ei nõua tingimata paikvaatluse kohta protokolli koostamist, on selge, et kui

haldusakti andmisel omab tähtsust konkreetsel ajahetkel esinenud olukord ja seda ei oleks

hiljem enam võimalik tagantjärele tõsikindlalt välja selgitada, siis tuleb haldusorganil vaatluse

tulemused fikseerida HMS § 18 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuete kohaselt. See tähendab, et isegi

juhul, kui menetlustoimingu protokollimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, kuid

haldusorgan peab menetlustoimingu protokolli koostamist sellele vaatamata vajalikuks (HMS

§ 18 lg 1 p 2), peab protokoll vastama HMS § 18 lg-te 2 ja 3 nõuetele.“ Käesoleval juhul on

kohtu hinnangul need nõuded vastustaja 23.07.2019, 06.08.2019 ja 27.08.2019 paikvaatluse

aktide puhul täidetud, mistõttu on tegemist lubatavate tõenditega.

99. Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas oleks nende kaasamine 23.07.2019 ja 27.08.2019

paikvaatlustesse saanud mõjutada paikvaatluste tulemusi olukorras, kus katuseharja ja

räästajoone tõstmine ning teostatud ehitustööd olid selgelt tuvastatavad ainuüksi hoone välisel

vaatlusel. Paljasõnaline on kaebajate väide, et kui TLPA oleks suhelnud korteriühistuga,

ehitajaga jne, oleks talle selgitatud olukorda (hoone varasemat seisundit), mida ja miks on

tehtud.

100. Kohus nõustub vastustajaga, et TLPA ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi

rakendamise menetlusjuhend (23.11.2016 nr 1-1/47) ei ole paikvaatluse läbiviimise juhend,

vaid järelevalvemenetluse kui terviku läbiviimise juhend.

101. Kohus nõustub vastustajaga, et ärakuulamisõigust rikutud ei ole (HMS § 40 lg 2).

Kaebajatele anti võimalus esitada omapoolsed seisukohad ettekirjutuse eelnõule. Ekslik on

kaebajate tõlgendus, et sedavõrd lühike tähtaeg tähendab sisuliselt ärakuulamisõiguse

võimaldamata jätmist. Arvestades küsimuse kiireloomulisust, oli põhjendatud lühikese tähtaja

andmine kaebajatele oma seisukohtade esitamiseks. Aga ka juhul, kui nõustuda kaebajate

käsitlusega, siis esines vastustajal alus teha ettekirjutus menetlusosalisi ära kuulamata (HMS §

40 lg 3 p 1).

III TLPA 16.10.2019 hoiatuse õiguspärasus

102. Käesoleval juhul on kaebajad vaidlustanud ka 16.10.2019 hoiatust nr 1912899/00145-1,

millega rakendati sunniraha 5000 eurot iga TLPA 03.09.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00145

saaja (kaebajad) kohta, määrati sunniraha tasumise tähtajaks 21.10.2019 ning määrati uueks

sunniraha suuruseks 8000 eurot.

103. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et TLPA-l puudus õigus teha ettekirjutust hoones

Tina tn 3/1 ebaseaduslike ehitustööde peatamiseks kaebajatele, puudub vastustajal ka KorS §

28 lg 1 alusel 03.09.2019 ettekirjutuse sundtäitmise õigus kaebajate suhtes. Sellest lähtuvalt on

TLPA 16.10.2019 hoiatus õigusvastane toiming.

104. Sunniraha sissenõudmine ei ole haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2019

otsus nr 3-17-1059, p 13; otsus nr 3-3-1-72-14, p 11). Kuna sunniraha sissenõudmine on

menetlustoiming, siis ei tühista kohus hoiatust, vaid tuvastab selle õigusvastasuse ning keelab

03.09.2019 ettekirjutuse edasise sundtäitmise. Keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud

(HKMS § 45 lg 1, riigivastutuse seadus § 5 lg 1).

105. Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtul vajadus hinnata kaebajate muid väiteid seoses hoiatuse

õigusvastasusega (sh selle proportsionaalsus ja kooskõla ATSS § 7 lg 3 p-ga 1).

3-19-1843

21(23)

IV Menetluskulud

106. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab TLPA 03.09.2019 ettekirjutuse

nr 1912899/00145, tuvastab 16.10.2019 hoiatuse 1912899/00145-1 õigusvastasuse ja keelab

TLAP 03.09.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00145 sundtäitmise.

107. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud vastustaja kahjuks.

108. Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista PrügiAbi OÜ menetluskulu 3612,50 eurot ja

Gutman & Gutman OÜ menetluskulu summas 3612,50 eurot, millest 60 eurot kaebaja kohta

moodustavad kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivud.

109. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega istungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse

kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

110. Käesoleval juhul on kohus läinud 10.01.2020 istungil menetlusosaliste nõusolekul üle

kirjalikule menetlusele ja määranud täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja

24.01.2020, lisaks andis kohus teisele poolele õiguse esitada vastuväiteid menetlusosalise

täiendatavatele taotlustele ja tõenditele kuni 07.02.2020 (10.01.2020 istungi protokoll 14:07:05,

IV kd, tl 103 pöördel).

111. Kaebajad on esitanud menetluskulude taotlused ja kuludokumendid järgmiselt:

a. 10.01.2020 paluvad kaebajad vastustajalt välja mõista menetluskulud 1990,83

eurot iga kaebaja kohta (IV kd, tl 84).

b. 24.01.2020

paluvad

kaebajad

täiendavalt

vastustajalt

välja

mõista

menetluskulud 1061,67 eurot iga kaebaja kohta (IV kd, tl 124 pöördel).

c. 07.02.2020

paluvad

kaebajad

täiendavalt

vastustajalt

välja

mõista

menetluskulud 280 eurot iga kaebaja kohta (IV kd, tl 179 pöördel).

d. 12.02.2020

paluvad

kaebajad

täiendavalt

vastustajalt

välja

mõista

menetluskulud 280 eurot iga kaebaja kohta (V kd, tl 4-13).

112. Eeltoodust nähtub, et kaebajad on esitanud 07.02.2020 ja 12.02.2020 menetluskulude

taotlused olulise tähtaja rikkumisega, seega hilinenult. Käesoleval juhul ei esine menetluskulu

taotluste hilinenult esitamiseks mõjuvat põhjust, mistõttu tagastab kohus kaebajatele

07.02.2020 ja 12.02.2020 menetluskulu taotlused koos kuludokumentidega (HKMS § 51 lg 4).

Sarnastel asjaoludel on Riigikohus keeldunud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

vastu võtmast (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-1267, p 27).

113. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas kaebajate 10.01.2020 ja 24.01.2020

menetluskulude taotluses toodud kulud õigusabiteenusele on vajalikud ja põhjendatud.

114. Vastustaja on märkinud, et õigusabikuludest tuleb välja jätta teise volitatud esindaja

advokaat Karmen Pähkla poolt osutatud õigusabi. Kohus selgitab, et üksnes asjaolu, et

kaebajale on osutanud õigusabi mitu esindajat, ei ole menetluskulude vähendamise aluseks (vt

3-19-1843

22(23)

Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Küll aga lähtudes HKMS

§ 108 lg-s 12 viidatud TsMS § 175 lõikest 3 koosmõjus HKMS § 109 lg-ga 6, tuleb kohtul

hinnata, kas mitme lepingulise esindaja õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud, arvestades asja

keerukust ja mahukust.

115. Käesoleval juhul jääb kohus oma 11.02.2020 määruses toodud seisukohtade juurde. Nii

on kohus märkinud 11.02.2020 määruse punktis 10 mh, et kaebaja õigusabikulud on

põhjendamatult suured; vaidlust ei ole selles, et kohtule esitasid ühise kaebuse kolm kaebajat;

seejuures

on

läbivalt

kogu

haldusasja

menetluses

esitanud

kaebajad

ühiseid

menetlusdokumente ning kaebajatel on olnud ühised esindajad. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

ka keeruka õigusliku vaidlusega, mis õigustaks sellises mahus õigusabikulude välja mõistmist

vastustajalt; menetluses on küll esitatud ohtralt dokumentaalseid tõendeid, samas ei tähenda

eelnev, et tegemist oleks tavapärasest keerulisema vaidlusega (11.02.2020 määruse punkt 11).

116. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebajatele osutatud õigusabikulu maht. Kaebajad

PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ on esitanud kohtule sama kuupäevaga, kuid erineva

numbriga arved, mille summad ja sisu kattuvad 11.02.2020 määruses analüüsitud

kuludokumentidega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud toetuda viidatud 11.02.2020

määruses toodud kohtu seisukohtadele ka PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ

menetluskulude taotluste lahendamisel.

117. Kaebajad on esitanud 10.01.2020 menetluskulude taotluse mõista vastustajalt PrügiAbi

OÜ kasuks välja menetluskulu 1990,83 eurot ning Gutman & Gutman OÜ kasuks välja

menetluskulu 1990,83 eurot. Menetluskulude taotlusele on lisatud 24.10.2019 arved nr

1910112 ja nr 1910120 ning 09.01.2020 arved nr 2001002 ja nr 2001003. Vastavalt 24.10.2019

arvele nr 1910112 on õigusteenust osutatud PrügiAbi OÜ-le kohtuasjas nr 3-19-1843 summas

880 eurot (sh käibemaks 146,67 eurot) ning samas ulatuses ja maksumuses on osutatud õigusabi

24.01.2019 arve nr 1910120 alusel Gutman & Gutman OÜ-le. Kohus peab põhjendatuks

24.10.2019 arvel nr 1910112 ja nr 1910120 kajastatud õigusabikulu määruskaebuse

koostamiseks 6 h keskmise tunnihinnaga 137,50, s.o summas 825 eurot, mis tuleb jagada

võrdselt kõigi kolme kaebaja vahel. Seega peab kohus põhjendatuks 24.10.2019 arvel nr

1910112 ja arvel nr 1910120 toodud õigusabikulu iga kaebaja osas summas 458,33 ((825 + 420

+130) : 3) eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab sarnaselt 11.02.2020 määruses märgituga, et

24.01.2019 arvel nr 1910112 ja arvel nr 1910120 toodud õigusabikulust on põhjendatud ja

vajalik õigusabikulu kaebaja kohta 458,33 ((825 + 420 + 130) : 3) eurot (ilma km-ta).

118. Seoses 09.01.2020 arvetega nr 2001002 ja nr 2001003 märgib kohus, et 09.01.2020 arvetel

kajastatud õigusabikuluna ei ole põhjendatud 21.10.2019 kompromissläbirääkimistel

osalemine 2 tundi summas 280 eurot, kuivõrd käesolevas asja ei ole kohus määranud

menetlusosalistele kompromissläbirääkimisteks tähtaega ega teinud ka ettepanekut asuda

kompromissläbirääkimistesse. Seega sarnaselt 11.02.2020 määruses märgituga peab kohus

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kaebaja kohta 1503,33 ((4790-280) : 3) eurot (ilma

käibemaksuta).

119. Kohtule esitatud 24.01.2020 arvetega nr 2001014 ja nr 2001012 seoses märgib kohus, et

sarnaselt 11.02.2020 määruses märgituga on kohtuistungiks valmistumisele kulutatud 6 tundi

ülemäärane, põhjendatud on 3 tundi. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kulu kaebaja kohta

140 eurot (420 : 3) (ilma km-ta).

120. Kohtule esitatud 24.01.2020 arve nr 2001016 kohaselt on Gutman & Gutman OÜ-le

osutatud õigusabiteenust kohtuasjas nr 3-19-1843 summas 851,67 eurot (ilma km-ta). Arve

spetsifikatsiooni kohaselt moodustub õigusabikulu kliendi esindamisest istungil 10.01.2020 (4

tundi ja 10 minutit, tunnitasuga 140 eurot); määrusekaebuse koostamisest 09.01.2020 määruse

3-19-1843

23(23)

peale (kokku 4 tundi tunnitasuga 140 eurot) ning 24.01.2020 taotluste ja seisukohtade

koostamisest kohtule (4 tundi, tunnitasuga 140 eurot). Samasugune spetsifikatsioon on ka

24.01.2020 arvel nr 2001015.

121. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole mõista vastustajalt välja kaebajate menetluskulud, mis

seonduvad edutu määruskaebusega menetluse lõpetamise määruse peale. Kohus selgitab, et

11.02.2020 määruse koostamise ajaks ei olnud veel 09.01.2020 määrus jõustunud.

Kohtuinfosüsteemi andmetel jõustus Tallinna Halduskohtu 09.01.2020 määrus 13.02.2020.

Eeltoodust tulenevalt on 24.01.2020 arvel nr 2001016 ja arvelt nr 2001015 märgitud

õigusabikulust põhjendatud kliendi esindamine istungil 4 tundi ja 10 minutit ning 24.01.2020

taotluste ja seisukohtade koostamine 4 tundi. Seega ühe kaebaja kohta on põhjendatud kuluks

4 tundi ja 5 minutit, s.o 571,6 eurot (ilma km-ta).

122. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus PrügiAbi OÜ põhjendatud õigusabikuluks 2673,26

(458,33 + 1503,33 + 140 + 571,6) eurot (ilma km-ta). Sellele lisanduvad haldusasjas PrügiAbi

OÜ tasutud riigilõivud summas 60 eurot. Järelikult kuulub vastustajalt PrügiAbi OÜ kasuks

väljamõistmisele menetluskulu summas 2733,26 (2673,26 + 60) eurot (ilma km-ta).

123. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus Gutman & Gutman OÜ põhjendatud õigusabikuluks

2673,26 (458,33 + 1503,33 + 140 + 571,6) eurot (ilma km-ta). Sellele lisanduvad haldusasjas

Gutman & Gutman OÜ tasutud riigilõivud summas 60 eurot. Järelikult kuulub vastustajalt

Gutman & Gutman OÜ kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 2733,26 (2673,26 +

60) eurot (ilma km-ta).

124. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner