2-18-6248/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse teatavaks

tegemise aeg ja koht

6.märts 2020 Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6248

Kohtuasi

Korteriühistu Rataskaevu 22 hagi Rataskaevu Restoran OÜ

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5954,60 eurot

Kohtuistungi aeg

29. jaanuar 2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Korteriühistu

Rataskaevu

(registrikood

80226215, asukoht Rataskaevu 22, Tallinn, 10123);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rasmus Kuklane

Kostja: Rataskaevu Restoran OÜ (registrikood 11450226,

asukoht Rataskaevu 22 10123 Tallinn) lepinguline esindaja

Mehis Adamson

Resolutsioon

1. Korteriühistu Rataskaevu 22 hagi Rataskaevu Restoran OÜ vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt KÜ Rataskaevu 22 kasuks reservkapitali osamakse

848,40 eurot.

3. Välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt KÜ Rataskaevu 22 kasuks viivis reservkapitali

osamakse tasumisega viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni 135,42 eurot ning alates

hagiavalduse esitamisest kuni osamakse KÜ-le Rataskaevu 22 nõuetekohase tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.

4. Välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt KÜ Rataskaevu 22 kasuks majandamiskulude

võlgnevus 20.04.2018 seisuga 3248,46 eurot.

5. Välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt KÜ Rataskaevu 22 kasuks viivis majandamiskulude

tasumisega viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni 1354,57 eurot ning alates

hagiavalduse esitamisest kuni majandamiskulude võlgnevuse KÜ-le Rataskaevu 22

nõuetekohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt KÜ Rataskaevu 22 kasuks võla sissenõudmiskulude

hüvitis 40,00 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses Rataskaevu Restoran OÜ kanda.

2. Välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt KÜ Rataskaevu 22 kasuks menetluskulu 3201,20

eurot.

3. Välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt KÜ Rataskaevu 22 kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt 3201,20 eurot viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue

1. Korteriühistu Rataskaevu 22 (edaspidi avaldaja või korteriühistu) palus kohtule esitatud

avalduses välja mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt (edaspidi puudutatud isik) avaldaja

kasuks reservkapitali osamakse 848,40 eurot ning viivise reservkapitali osamakse tasumisega

viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni 135,42 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest

kuni osamakse nõuetekohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast,

majandamiskulude

võlgnevuse

20.04.2018

seisuga

3248,46

eurot

ning

viivise

majandamiskulude tasumisega viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni 1354,57 eurot

ja alates hagiavalduse esitamisest kuni majandamiskulude võlgnevuse nõuetekohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulude

hüvitise 40,00 eurot.

Avalduse asjaolud

2. Avaldaja on Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 asuva kinnisasja korteriomanike loodud

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine. Avaldaja üheks liikmeks on puudutatud isik, kellele kuulub korteriomandi

Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 asuvast kinnisasjast xxx suurune mõtteline osa ja vastavalt

reaalosa üldpinnaga 282,80 m2 (kinnistusraamatu registriosa nr xxx), s.o ehitise

keldrikorrusel asuvad ruumid. Avaldaja 31.03.2016 üldkoosolekul otsustati suurendada

avaldaja osakapitali ning selle suurendamise ulatuses esitati puudutatud isikule 15.04.2016

teatis nr 1014 summas 848,40 eurot. Avalduse esitamise päeva seisuga on see summa

tasumata ning tasutud ei ole ka viivist tasumisega viivitatud aja eest.

3. Alates 2016.a kevadest on puudutatud isik jätnud talle esitatud arved avaldajale tasumata või

tasunud neid osaliselt või viivitusega. Vaatamata avaldaja korduvatele meeldetuletustele,

nõuetele ning kohtumistel arutatule ja puudutatud isiku poolt lubatule, puudutatud isik

avaldajale võlgnevusi ei ole tasunud. Avaldaja märgib, et käesoleva avalduse lisadena

esitatud e-kirjad, meeldetuletused, teated ja nõuded moodustavad üksnes osa kõikidest

avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud meeldetuletustest ning palvetest puudutatud isiku

võlgnevuse tasumise küsimuses. Kuivõrd käesoleva avalduse esitamise päeva seisuga

moodustab

puudutatud

isiku

osamaksu

võlgnevus

avaldaja

ees

848,40

eurot,

kommunaalteenuste põhivõlgnevus 3248,46 eurot ning tasutud ei ole viivist arvete

tasumisega viivitatud aja eest, on avaldaja sunnitud esitama puudutatud isiku vastu avalduse

võlgnevuse ning viivise tasumise nõudes. Samuti palub avaldaja puudutatud isikult välja

mõista võla sissenõudmiskulude hüvitise summas 40,00 eurot.

Puudutatud isiku vastuväited

4. Puudutatud isik avaldust ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt

kuulub puudutatud isikule Rataskaevu 22 Tallinnas asuvast kinnisasjast xxx suurune

mõtteline osa (282,8 m2) ning tegemist on äripinnaga elamu keldri korrusel. Avaldaja on

esitanud arveid, kuid jätnud täpsustamata nende sisu, keeldub esitamast enda poolset

raamatupidamisarvestust ega pole esitanud vastuväiteid puudutatud isiku arvestustele. Poolte

vahel kestis etteheidetaval perioodil hagimenetlus avaldaja üldkoosoleku 31.03.2016 ja

08.04.2016 otsuste tühisuse tuvastamiseks/vaidlustamiseks, mis lõppes maakohtus

20.09.2017 otsusega, apellatsioonkaebuse osas 16.01.2018 otsusega, mis jõustus lõplikult

16.02.2018. Vaidlust pole, et avaldaja tasus kuuajase hilinemisega puudutatud isikule

tsiviilasjas nr 2-16-10572 16.01.2018 väljamõistetud menetluskulude eest 300 eurot.

5. Puudutatud isik ei tunnista nõuet 848,40 eurot ja on selle vaidlustanud, kuna avaldaja

põhikiri oli 31.03.2016 otsuse vastuvõtmisel vastuolus KÜS § 8 lg-ga 1 ning tegemist on

seadusega vastuolus otsusega, mis on algusest peale tühine. Puudutatud isik pole saanud

vastust, kui suur on osakapital/reservkapital seaduse järgi ja mis põhjusel peaks olema

osakapital suurem seaduses nõutust. Puudutatud isik esitab enda poolsed raamatupidamis

programmi väljavõtted, kus on näha perioodide 01.01.-31.12.2016, 01.01–31.12.2017 ja

01.01–12.07.2018 seisud avaldajaga arveldustes. Puudutatud isiku raamatupidamisse

laekunud arvete ja tasumiste kokkuvõtte järgi on tal ettemaks 31.12.2016 seisuga 1856,57

eurot, 31.12.2017 seisuga 1035,18 eurot ning 12.07.2018 seisuga 1856,97 eurot. Viidatud

arvestustest nähtuvalt on puudutatud isikul olnud pidevalt ettemaks ja puudub alus nõuda

võlga või viivist arvete tasumisega hilinemiste eest. Vaatamata ettemaksule on puudutatud

isik teinud 2018.aastal täiendavaid makseid 4965 eurot.

6. Avaldaja on nõudnud pikema perioodi jooksul puudutatud isikult ebaseaduslikult kõrgemat

ja suvalistes mahtudes tasu vee eest ning venitas terve 2016. aasta vee arvestuse

korrigeerimisega, tehes seda alles novembris 2016.a summas 796,93 eurot. Samal ajal

keeldus avaldaja muutmast arvetelt arvestatud viiviseid, kuigi seda arutati korduvalt.

Avaldaja esitab käesoleva ajani puudutatud isikule ülemäärase tariifiga veearveid, kuid pole

kordagi tõendanud, mis alusel selline nõue on esitatud. Avaldaja kohtleb puudutatud isikut

ebavõrdselt võrreldes samas majas korteriomandit omavate äriühingutega ja on viivitanud

arvetele selgituste andmisega. Omapärane on nõue varem tasutud arvetelt viivise

väljamõistmiseks, kuna arve nr 201711 – 100220024 on tasutud maksetähtajast varem.

Põhjendatud pole puudutatud isikult viivise nõudmine olukorras, kus avaldaja ise võlgnes

puudutatud isikule menetluskulu 300 eurot alates 16.01.2018 ja viivitas tasumisega 30 päeva.

Kohtumääruse põhjendused

7. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku omandis on korteriomand Rataskaevu 22, Tallinnas, mis

moodustab kinnisasjast xxx suuruse mõtteline osa (282,8 m2); et tegemist on äripinnaga

elamu keldrikorrusel; et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid; et poolte vahel oli

vaidlus hagimenetluses avaldaja üldkoosoleku 31.03.2016 ja 08.04.2016 otsuste tühisuse

tuvastamiseks/vaidlustamiseks, mis jõustus 16.02.2018.

8. Vaidlus on selle üle, kas puudutatud isikul on avalduses märgitud võlg ja viivis avaldaja ees

ning, kas ta on kohustatud need tasuma.

9. Avalduse asjaolude kohaselt ei tasunud puudutatud isik pika aja jooksul korteriühistu poolt

väljastatud arveid kommunaalteenuste ja suurendatud osamaksu eest, mistõttu tekkis tal

võlgnevus korteriühistu ees perioodil märts 2016 – veebruar 2018, millelt korteriühistu

arvestas ka viivist kuni 01.01.2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 alusel ja pärast seda VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Seega kuuluvad asja lahendamise kohaldamisele nii enne

01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) §-d 13 lg-d 1-3, 15 lg 2,

korteriühistuseaduse (KÜS) §-d 2 lg 1, 6 lg 3, 7 lg 4, 8 lg 1, 13 lg 4, 15¹ lg 1 ja 2, kui ka

käesoleval ajal kehtivad korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) §-d 40 lg 1, 2, 42 lg 1

ja 2 ning 48.

10. Enne 01.01.2018 kehtinud KÜS § 6 lg 3 kohaselt on korteriühistul osakapital, KÜS § 8 lg 1

järgi moodustab korteriühistu osakapital korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla

väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest

kuludest. Käesoleval ajal kehtiva KrtS § 48 kohaselt peab korteriühistul peab olema

reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta

eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Kui

korteriühistu reservkapitali suurus ei vasta miinimumile, siis peavad korteriühistu liikmed

seda vähemalt miinimumini suurendama.

11. 31.03.2016 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et üldkoosolekul otsustati suurendada

avaldaja osakapitali (punkt 6) ning selle kohta esitati puudutatud isikule 15.04.2016 arve nr

1014 kokku 848,40 eurot (I kd lk 5-8, 21). Avalduse kohaselt on puudutatud isikul 848,40

eurot tasumata ning tasutud ei ole ka viivist tasumisega viivitatud aja eest. Puudutatud isiku

vastuväidete kohaselt on otsus tühine või kehtetu ning see on vaidlustatud teises tsiviilasjas.

Harju Maakohtu 20.09.2017 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2018 otsusega

tsiviilasjas nr 2-16-10572, mis jõustusid 17.02.2018, on tõendatud, et korteriühistu

31.03.2016 üldkoosoleku otsuse punkt 6 osakapitali suurendamise kohta on kehtiv (I kd lk

67-70, 71-74). Kuivõrd vaidlus üldkoosoleku otsuse punkti 6 kehtivuse üle on lahendatud

samade poolte vahel teises tsiviilasjas, siis jätab kohus puudutatud isiku käesolevas asjas

esitatud samalaadsed vastuväited osamakse suurendamise kehtivuse üle tähelepanuta.

12. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS §

100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda

rikub.

13. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on

hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, enne 01.01.2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 ning alates

01.01.2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1 kohaselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud viivisemääras. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis

viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

14. Järelikult on puudutatud isik kohustatud korteriühistule osamakse tasuma, mistõttu avaldus

848,40 euro väljamõistmiseks on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna

puudutatud isik on viivitanud osamaksu tasumisega, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista

viivis 20.04.2018 seisuga summas 135,42 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

15. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa

suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja

kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

16. Enne 01.01.2018 kehtinud KOS § 13 lg-te 1-3 järgi on korteriomanik kohustatud teistele

korteriomanikele hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused,

üldjuhul võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 15 lg 2 järgi on

korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste

korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda et nad hüvitavad

vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. KÜS § 7 lg 4 sätestas, et

majandamiskulude

maksmisega

viivitamisel

võis

korteriühistu

juhatus

nõuda

korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates.

17. Enne 01.01.2018 kehtinud KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks (elamu

majandamiseks ja säilitamiseks vajalikud kulud) korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja

nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks

ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

18. Käesoleval ajal kehtiv KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi

arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust

erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on

kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1

sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu

nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

19. Riigikohus on 21.04.2004 otsuse p-s 13 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-04 selgitanud, et

korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud on kohustatud majandamiskulude

kandmisel tasuma eluruumide omanikega võrdsetel alustel. Kaasomandi koormatiste ja

kulutuste

kandmist

kaasomanike

poolt

reguleerib

muu

kokkuleppe

puudumisel

asjaõigusseaduse (AÕS) § 75; tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 25.05.2011 otsuse p-s 11 on

Riigikohus selgitanud, et selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige

majandamiskulude eest maksma, tuleb jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi

korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga

ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva

eluruumi või mitteeluruumi pindalaga; tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12 (09.05.2012 otsuses p 12)

on Riigikohus selgitanud, et korteriomanikud kannavad kaasomanikena ühised maja

valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele (s.o. ühiseid kulusid kantakse

vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta).

20. Avaldaja põhikirja p 3.2.7 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma ühistu

osamaksu ühistu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja korras ning võtma osa elamu

majandamise ja hooldamise kulude katmisest, sh tasuma regulaarselt ühistu juhatuse poolt

kehtestatud korras makseid oma korteriomandis tarbitud kommunaalteenuste (sh soe ja külm

vesi, kanalisatsioon, küte, elekter) eest, samuti ühistu juhatuse poolt kindlaksmääratud

suuruses ja korras Rataskaevu 22 kinnistu ja seal paiknevate ehitiste majandamise jooksvate

kulutuste (sh prügivedu, kinnistu ja hoonete korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-,

kanalisatsiooni- ja elektriavariide kõrvaldamiseks, sidesüsteemide hooldus ja remont,

eraldised fondidesse, maksed ühistu võetud laenude tasumiseks ja muud ühistu tegevusega

seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid ning ühistu poolt osutatud teenuste eest

teenustasu (I kd lk 28-30).

21. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega

esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud

rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik

määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.

Sama paragrahvi lõike 6 punkti 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud,

millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks

esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, lõike 8 kohaselt kui

võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et

täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja

ning lõpuks põhikohustuse täitmiseks.

22. Võla ja viivise arvestusega ning puudutatud isikule esitatud arvetega alates 2016.a

märtsikuust on tõendatud, et puudutatud isik on jätnud talle esitatud arved tasumata või

tasunud neid osaliselt või viivitusega, mistõttu on avaldaja arvestuse järgi puudutatud isiku

põhivõlgnevus 3248,46 eurot ja viivis 1354,57 eurot. Arvetega on tõendatud, et need on

puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja, et arvetel märgitud majandamiskulude maksed tuli

tasuda hiljemalt järgneva kuu 28.-ndaks kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega

sissenõutavaks tasumise tähtajale järgnevast päevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel

või mittetasumisel osutus korteriomandi omanik võlglaseks korteriühistu ees. Seega on

avaldaja poolt nõutav põhivõlgnevus perioodi märts 2016 – veebruar 2018 eest muutunud

sissenõutavaks (I kd 31-32, 33-44).

23. Võla ja viivise arvestusest tuleneb, et puudutatud isiku tehtud maksed on arvestatud vastavalt

sellele, kas puudutatud isik määras tasumisega konkreetse kohustuse, mille ta tasumisega

täidab ning kui puudutatud isik märkis ülekande tegemisel arve numbri, siis makse selgitusse

märgitud arve oligi tasutud summaga kaetud. Järelikult esitas avaldaja võla arvestuse ja on

kustutanud sissenõutavaks muutunud kohustusi vastavuses VÕS §-s 88 sätestatuga. Kohus

on seisukohal, et avaldaja esitatud võla ja viivise arvestused on selged ning arvete ja

laekumiste alusel kontrollitavad.

24. Tsiviilasjas nr 2-15-4046 21.06.2016 sõlmitud kompromissimäärusega, nõude suurendamise

avaldusega ja puudutatud isiku tehtud laekumistega on tõendatud, et pooled leppisid kokku,

et tsiviilasjas esitatud nõuete osas on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees kokku 11 250

eurot, millest 6925,68 eurot oli põhivõlgnevus ja 4324,32 eurot kõrvalnõuete,

sissenõudmiskulude ja menetluskulude eest. Ebaõige on puudutatud isiku poolt

kompromissis määratletud summast 4324,32 euro käsitlemine ettemaksuna ning sellest

tingituna 2016.a avaldaja esitatud kommunaalteenuste arvete tasaarvestamine, kuna

18.04.2016 nõude suurendamise avalduses esitatud arved 31.01.2016 ja 29.02.2016 ja

nendelt arvestatud viivised kuulusid veel tsiviilasja nr 2-15-4064 esitatud nõuete hulka.

Seejuures ei kuulunud käesoleva nõude eseme aluseks olevates 31.03.2016 arves ja sellele

järgnevates arvetes märgitud teenuste summad tsiviilasja nr 2-15-4064 eseme hulka (I kd lk

33-44, 84-85, 86-90, 91-93).

25. Põhjendamatud on puudutatud isiku vastuväited veetariifi suurusele. xxx 19.12.2018 e-

kirjaga on tõendatud, et puudutatud isikule rakendub juriidilise isiku veetariif (I kd lk 94).

26. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et igale arvele on märgitud, et veenäidud tuleb

teatada iga kuu 1.-ks kuupäevaks e-mailile xxx mis on avaldaja koostööpartneri xxx e-posti

aadress. Avaldaja juhatuse otsuse, vee ja kanalisatsiooni arvestuste, avaldaja ja xxx lepingu,

arvete ja kirjade, xxx e-kirjadega veenäitude saatmise kohta ja puudutatud isikule esitatud

arvete võrdlusega on tõendatud avaldaja väited selle kohta, et kui puudutatud isik teatas

avaldajale veenäidu, siis esitati talle arve tegeliku tarbimise järgi ning kui puudutatud isik

rikkus veenäidu teatamise kohustust, siis esitati talle tuletatud näiduga arve. Kuivõrd vee ja

kanalisatsiooni eest pidi puudutatud isik tasuma avaldajale, siis tuli tal seda teha ka tuletatud

(aritmeetilise keskmise) näiduga esitatud arve korral. Seejuures võib avaldaja arvel näidatud

veenäidu, xxx näidatud veenäidu ja puudutatud isiku tegeliku veearvesti näidu vahel esineda

erinevusi. Tõendatud on avaldaja väide, et kui veenäidu teatamise või veenäidu kontrollimise

järgselt selgus, et puudutatud isiku tegelik veetarbimine erines arvetel näidatust, siis arvetel

näidatud veekulu korrigeeriti või tasaarvestati (I kd lk 105-119, 132-194, 198-200, II kd lk 1-

7, 15-18, 19, 21-22, 23, 31).

27. Sama on tõendatud puudutatud isiku eest restorani xxx (xxx), kes oli puudutatud isiku üürnik

xxx-le esitatud e-kirjadega perioodi 23.10.2018 - 31.05.2019 kohta, mis küll jäävad vaidluse

välisesse aega, sest käesolevas tsiviilasjas on vaidluse esemeks ajavahemik 01.03.2016 –

28.02.2018, kuid millest nähtub sama poolte vaheline praktika (I kd lk 124-126). Näiteks on

tõendatud, et puudutatud isiku veearvesti näidu „Baari veenäit xxx, Köök xxx“ teatamise

korral on avaldaja esitanud talle 31.12.2018 arve veekuluga 54 m3 (I kd lk 125 ja 185

pöördel). Antud tõendid tõendavad, et asjast puudutatud isiku vastuväited vee ja

kanalisatsiooni kulu arvestuse ja tasunõude kohta on sisutud, sest tegelikult vastab

lõpptarbimine hilisemalt esitatud veearvesti näitudele. Eelnevad e-kirjad ei tõenda aga

veenäidu õigeaegset teatamist 2016.a, 2017.a ja 2018.a algul. Järelikult ei ole puudutatud isik

tõendanud oma vastuväiteid, et avaldaja oleks esitanud talle vee ja kanalisatsiooni kulu eest

põhjendamatuid arveid.

28. Kuna puudutatud isik on ise rikkunud avaldajale näitude teatamise kohustust, siis on kohus

seisukohal, et ta ei saa VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt tugineda vastuväidete esitamisel enda

rikkumisest tulenevatele tagajärgedele, vaid ta kannab ise riisikot, kui tuletatud näit ei

vastanud veearvesti näidule, samuti arvete tasumata jätmisel viivise nõude kaasnemisele. Nii

tuletatud näidu esitamine kui ka viivise arvestamine tasumata arvetelt on põhjuslikus seoses

puudutatud isiku rikkumisega, sest kui puudutatud isik ei oleks rikkunud veenäidu teatamise

kohustust, siis ei oleks avaldaja esitanud talle tuletatud veenäiduga arvet ja kui puudutatud

isik oleks tasunud avaldaja arved kohaselt, ei oleks viivist tekkinud. Seega tuleb puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista viivised tasumata kuumaksetelt s.h tuletatud veenäiduga

arvete alusel.

29. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Avaldaja puudutatud isikule saadetud e-

kirjade, meeldetuletuste, teadete ja nõuetega võlgnevuse tasumise küsimustes on avaldaja

sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud (I kd lk 22-26).

30. Puudutatud isiku esitatud raamatupidamisprogrammi väljavõtted võla arvestuse kohta

perioodidel 01.01.-31.12.2016, 01.01 – 31.12.2017 ja 01.01 – 12.07.2018, mille järgi on tal

seisuga 31.12.2016 ettemaksu 1856,57 eurot, seisuga 31.12.2017 ettemaksu 1035,18 eurot ja

seisuga 12.07.2018 ettemaksu 1856,97 eurot, ei põhine VÕS §-s 88 sätestatul, on vastuolus

kohtu poolt eelnevalt tuvastatud võlgnevusega ega arvesta lisaks põhinõudele kõrvalnõuetena

KÜS § 7 lg 4 ja KrtS § 42 lg 1 alusel arvestatud viiviseid, vaid esile on toodud üksnes arvete

ja laekumiste kogusummad, mistõttu on puudutatud isiku saadud tulemused ebaõiged.

Eelnevast tulenevalt ei ole puudutatud isikul tekkinud ka VÕS § 197 lg 1 kohast

tasaarvestatavat nõuet avaldaja vastu. Järelikult ei ole alust nendele tuginedes asuda

seisukohale, et puudutatud isikul võlga ei ole ja jätta hagi rahuldamata (I kd lk 76-78, 129).

Puudutatud isiku esitatud vee ja heitvee ärajuhtimise arvestus ei lükka ümber eelpool

käsitletud avaldaja esitatud arvestusi ega tõendeid (I kd lk 129).

31. Puudutatud isiku esitatud pangakonto väljavõttes perioodil 01.01.-12.07.2018 asjakohaseid

laekumisi on avaldaja arvesse võtnud. Väljavõttelt nähtub, et avaldaja on tasunud teise

tsiviilasja menetluskulud 300 eurot 16.02.2018, mis arvestades otsuse kättesaamist

17.01.2017 on tasutud koheselt otsuse jõustumisel, järelikult ei ole avaldaja oma kohustuse

täitmisega puudutatud isikule viivitanud (I kd lk 75). Kontode väljavõtted avaldaja arvete

tasumise kohta 2018.a lõpus ja 2019.a esimeses pooles ei ole asjakohased tõendid, sest

nendelt ei nähtu vaidluse all olevate arvete tasumist (I kd lk 122-123).

32. Kohus on seisukohal, et avaldaja on arvestanud viiviseid kommunaalteenuste võlalt

kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning viivise väljamõistmine on puudutatud isiku

korduvate kohustuste täitmata jätmise tõttu põhjendatud. Viivis on arvepõhine ja kui

konkreetse arve summa oli kaetud teostatud maksega, siis järgmisena kuulus katmisele selle

arve alusel arvestatud viivis.

33. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et avaldus kommunaalteenuste võlgnevuse ja

sellelt viivise arvete tasumisega viivitamise eest väljamõistmiseks on põhjendatud ja

tõendatud ja kuulub VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, VÕS § 108 lg 1, enne 01.01.2018 kehtinud

KÜS § 7 lg 4, alates 01.01.2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivise määras ja TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

35. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise; et

avaldaja on teinud kõik endast oleneva ning korduvalt palunud puudutatud isikul võlgnevuste

tasumist, selgitanud korduvalt võlgade tekkimist ja avaldaja arveid; et puudutatud isik on

põhjendamatult oma kohustuste täitmisega viivitanud ning on korduvalt ja pikka aega jätnud

tasumata kommunaalkulude eest, mis on nii seadustest kui ka põhikirjast tulenevaks

kohustusteks ja avaldaja tõrgeteta toimimiseks ka hädavajalik, on seisukohal, et

menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

36. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

37. TsMS §-de 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 ja lg 4 järgi on kohtuvälisteks kuludeks

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja seaduses sätestatud kohtueelse menetluse

kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse

menetluse lõppu.

38. Vastavalt 28.01.2020 ja 17.02.2020 menetluskulude nimekirjadele palub avaldaja määrata

rahaliselt kindlaks ja mõista puudutatud isikult välja korteriühistu kasuks menetluskulu

kokku 3201,20 eurot, mis koosneb riigilõivust 50 eurot ja tasust õigusteenuste eest kokku

3151,20

eurot.

Menetluskulude

nimekirjas

toodud

kulud

vastavad

esitatud

kuludokumentidele. Avaldaja on märkinud, et õigusteenuste summa sisaldab käibemaksu

ning kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb TsMS § 174 lg 10 alusel

avaldajale hüvitada menetluskulud koos käibemaksu summadega. Avaldaja on ka kinnitanud,

et taotletavad kulud on kantud ainult seoses tsiviilasja nr 2-18-6248 menetlusega. Puudutatud

isik ei ole vastuväiteid avaldaja menetluskuludele esitanud.

39. Tuginedes TsMS § 150 lg 1 p-s 1, § 172 lg-s 1, § 173 lg-s 1, § 174 lg-s 1 ja § 177 lg-s 4

sätestatule ja eeltoodud põhjendustele on kohus seisukohal, et menetluskulud on põhjendatud

ja vajalikud, vastavad töö mahule, asjas tehtud toimingutele ja asja keerukusele ning on

esitatud mõistlikus ulatuses. Seega kuuluvad need puudutatud isikult täies ulatuses

väljamõistmisele.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

41. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb

märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik