1-19-8975/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

5. märts 2020

Kohtuasja number

1-19-8975

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Aleksei Avramtšuki süüdistuses KarS § 4231

järgi, lühimenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. jaanuari 2020. a otsus

Apellant

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Alar Häidberg

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Aleksei Avramtšuk, isikukood 38910172729; elukoht:XXX,

töökoht:

töötu.

Varem

kriminaalkorras

karistamata,

väärteokorras karistatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Pärtel, määratud korras

Prokuratuur

esindaja Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar

Häidberg

Kriminaalasja läbivaatamise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2020. a otsus Aleksei Avramtšuki

õigeksmõistmises KarS § 4231 järgi ja menetluskulude riigi kanda jätmises.

2. Tunnistada Aleksei Avramtšuk süüdi KarS § 4231 järgi.

3. Mõista Aleksei Avramtšukile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg

2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

4. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada Aleksei Avramtšuk mõistetud vangistusest

tingimisi. Karistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Avramtšuk ei pane 1 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab

katseaeg kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest.

5. Mõista Aleksei Avramtšukilt välja sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend

kuus) eurot.

2(6)

6. Mõista Aleksei Avramtšukilt Eesti Vabariigi kasuks välja kohtueelses menetluses

ja maakohtu menetluses tekkinud riigi õigusabi kulud summas 288 (kakssada

kaheksakümmend kaheksa) eurot.

7. Menetluskulud tuleb tasuda käesolevas lahendis määratud aja jooksul makseinfo

lehel näidatud arvelduskontole. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult

täidetud,

saadetakse

kohtuotsuse

ärakiri

kohtutäiturile

täitemenetluse

läbiviimiseks.

8. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Aleksei Avramtšukki süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes eelnevalt on juhtinud

mootorsõidukit 14. mail 2014 ja 13. septembril 2014 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta,

juhtis taas 23. jaanuaril 2015 kella 13:32 paiku Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Viljendi

mnt ja Kogre tee vahelisel lõigul mootorsõidukit Lexus. Kuna ta ei omanud vastava kategooria

juhtimisõigust, siis rikkus ta liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet. Sellega pani A. Avramtšuk toime

KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2020. a otsusega mõisteti A. Avramtšuk KarS § 4231 järgi

õigeks.

3. Maakohus leidis, et A. Avramtšuki varasematele karistusandmetele ei saa kustumise tõttu

tugineda, mistõttu ei saa süüdistatava tegevust mootorsõiduki juhtimisel käsitleda

süstemaatilisena ega kvalifitseerida tegu KarS § 4231 järgi.

Apellatsioon

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur. Selles palutakse maakohtu

otsus tühistada, A. Avramtšuk tunnistada süüdi KarS § 4231 järgi ja karistada teda 3-kuulise

vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. Jätta KarS § 73 lg 1 alusel karistus täitmisele

pööramata, kui A. Avramtšuk ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Prokuratuuri hinnangul on kuriteokoosseisu tuvastamine ja hilisem karistuse määramine

kaks erinevat asja. Karistust mõistes ei saa tugineda kustunud karistusandmetele.

Süstemaatilised kuriteod eeldavad uue kuriteo toimepanemist karistuse kehtivuse ajal. Need ei

saa muutuda olematuks isegi siis, kui need on kohtuliku arutamise ajaks kustunud. Kord juba

täidetud

kuriteo

koosseis

saab

lakata

olemast

üksnes

vastava

teo

hilisemal

3(6)

dekriminaliseerimisel. Isegi süüteo aegumise korral ei muutu selle koosseis olematuks, vaid

seadusandja arvates pole teatud aja möödudes otstarbekas süüdlast enam karistada.

6. KarS § 4231 eesmärk on korduvrikkujatele mõistetava karistuse järkjärguline karmistamine,

kuni kriminaalkaristuseni välja. A. Avramtšukki on kahe eelneva teo eest karistatud rahatrahvi

ja arestiga, kuid lühikese aja järel toime pandud kolmas samalaadne rikkumine on jäänud

karistuseta. Seega pääseb inimene vastutusest, kui tal õnnestub menetlust venitada. Selline

olukord on vastuolus ühiskonna õiglustunde ja põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise

printsiibiga.

7. Kohatu on kohtu etteheide prokuratuurile täiendavate tõendite kogumata jätmise kohta

karistusandmete praeguse kehtivuse osas. Prokuratuur on asja alustamisest peale olnud

veendunud, et oma 23. jaanuari 2015. a teoga täitis A. Avramtšuk KarS § 4231 sätestatud

kuriteokoosseisu. 23. jaanuaril 2015 ei olnud karistused veel kustunud, sest esimese väärteo

toimepanemisest polnud möödunud 1 aastat.

8. Karistusregistri seaduse sellise tõlgenduse korral jääks suur osa süstemaatilisi õigusrikkujaid

karistuseta, kuna vähemasti esimene liiklusrikkumine jõuab kohtuistungi ajaks paljudel

juhtudel aeguda. Selline olukord oleks aga vastuolus seadusandja tahtega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjaga, maakohtu seisukohtadega

ning prokuratuuri apellatsiooniga, leiab, et A. Avramtšukki õigeks mõistes kohaldas Tartu

Maakohus vääralt materiaalõigust. Prokuratuuri apellatsiooni hindab kohtukolleegium

põhjendatuks, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ning A. Avramtšuk esitatud süüdistuses

süüdi mõista.

10. A. Avramtšukile esitati süüdistus selles, et tema, isikuna, kes on juhtinud mootorsõidukit

01.05.2014 ja 13.09.2014 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis 23.01.2015 kella

13:32 paiku Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Viljandi mnt ja Kongre tee vahelisel lõigul

mootorsõidukit Lexus registreerimisnumbriga XXX ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta.

A. Avramtšuk rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet.

Sel viisil pani A. Avramtšuk toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

11. Hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid (tunnistaja, politseiametnik E.V. ütlused,

kiirusmõõturi kasutamise protokoll, õiend A. Avramtšukil juhtimisõiguse puudumise kohta,

süüdistatava süüd tunnistavad ütlused), luges Tartu Maakohus tõendatuks, et A. Avramtšuk

juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki

juhitmisõiguseta. Antud järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidustatud.

12. KarS § 4231 näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava

kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Maakohus märkis, et

kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi eeldab süstemaatilisus seda, et isik on toime

pannud vähemalt kolm samasugust süütegu, mis võivad olla üksikult subsumeeritavad nii

kuriteona kui ka väärteona. Nimetatud seisukoha valguses peab A. Avramtšuk olema

mootorsõidukit juhtinud vähemalt kolm korda ilma juhtimisõiguseta. Õige on seegi maakohtu

seisukoht, et seejuures ei ole oluline, et kõik kolm juhtimise episoodi oleks käesoleva

4(6)

kriminaalasja esemeks, vaid varasemad episoodid võivad tuleneda ka varasematest

väärteokaristustest LS § 201 järgi.

13. Nagu eelnevalt sai märgitud, on A. Avramtšuk süüdistuse kohaselt lisaks 23.01.2015

mootorsõiduki juhtimisele ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata, juhtinud

mootorsõidukit samasugusel viisil ka 01.05.2014 ja 13.09.2014. Nimetatud kaks väärtegu on

tõendatud karistusregistri väljatrükiga, PPA 23.05.2014 otsusega väärteoasjas, Tartu Maakohtu

31.10.2014 otsusega väärtoeasjas ning väärteoprotokolliga (tl 36-39, 8-9, 10-11, 12-13).

14. Maakohtu hinnangul ei saavat A. Avramtšuki teos lugeda täidetuks KarS § 4231 sätestatud

kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused, sest tema varasematele väärteokaristustele ei saa

tugineda. Maakohus viitas seejuures KarRS § 5 lg-le 1, mille kohaselt on registrisse kantud

isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega saavat kohus arvestada isiku varasemaid

karistusi maksimaalselt karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtajani. Seejuures pole

oluline, kas andmed ka reaalselt karistusarhiivi kantud. Maakohus osundas siinkohal RKKKo

väärteoasjas nr 4-17-5471. Maakohus märkis veel sedagi, et kohtu hinnangul ei saa kuidagi

loogiliselt põhjendada, miks peaks isikule karistuse mõistmisel ja tema teole õigusliku

hinnangu andmisel lähtuma erinevatest põhimõtetest ning arvestamata karistusandmete

kehtivust erinevast ajahetkest.

15. Ringkonnakohtu kolleegium maakohtu seisukohta eeltoodus ei jaga ning leiab, et maakohus

kohaldas antud juhul vääralt materiaalõigust. Puutuvalt maakohtu viitesse Riigikohtu lahendile

väärteoasjas nr 4-17-5471, tuleb märkida, et kassatsioonikohus käsitles selles isiku

varasematele karistustele tuginemist karistuse mõistmise kontekstis. Kohtukolleegium ei jaga

maakohtu seisukohta selles, et ka süüteo objektiivse koosseisu täidetus sõltub varasemate

karistuste kehtivusest. Vaieldamatult on õige seisukoht, et süüdlasele karistust mõistes ei saa

tugineda karistusregistrist kustutatud karistustele. Seejuures ei ole oluline, kas kustunud

karistused ka reaalselt on registris arhiveeritud.

16. A. Avramtšuki süüdistuse kohaselt pani ta uue süüteo toime 23.01.2015, s.o ajal mil kaks

varasemalt süütegu - 01.05.2014 ja 13.09.2014, olid kehtivad. Seega oli A. Avramtšukile

süüdistuse esitamine süüteos KarS § 4231 järgi põhjendatud. Kohtukolleegium jagab

prokuratuuri seisukohta selles, et süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise

ajal ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Seejuures ei ole oluline, kas

kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud ning vajaksid

karistusregistrist kustutamist. Seega pidi maakohus tuvastama, kas 23.01.2015 oli A.

Avramtšuk täitnud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu, s.o mootorsõiduki

juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

17. Prokuratuuriga nõustuvalt märgib ka kohtukolleegium, et süüteokoosseis saab lakata

eksisteerimast vaid juhul, kui vastav süütegu dekriminaliseeritakse. Kohtukolleegiumi arvates

ei saaks maakohtu tõlgendust pidada kooskõlas olevaks ka seadusandja tahtega, kes pidas

vajalikuks kehtestada kriminaalvastutuse isikutele, kes süstemaatiliselt panevad toime

juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi. Maakohtu tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus

süüdistatava poolt kriminaalmenetluse venitamine võimaldab tal kriminaalvastutusest pääseda.

18. Eelnevat kokku võttes leiab kohtukolleegium, et A. Avramtšuk, isikuna, kes on juhtinud

mootorsõidukit 01.05.2014 ja 13.09.2014 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis

taaskord, 23.01.2015 kella 13:32 paiku Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Viljandi mnt ja

Kongre tee vahelisel lõigul mootorsõidukit Lexus registreerimisnumbriga XXX ilma vastava

5(6)

kategooria juhtimisõiguseta. A. Avramtšuk rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet. A. Avramtšuk

pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise ilma vastava

kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

19. Kohtukolleegium leiab, et A. Avramtšuki süütegu, mis on toime pandud 23.01.2015, ei ole

aegunud KarS § 81 lg 1 p 2 mõttes (kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui

kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat

2. astme kuriteo korral).

KarS § 81 lg 7 p 1 kohaselt süüteo aegumine peatub kahtlustatava, süüdistatava või

menetlusaluse isku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või

kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde.

Kriminaalasjast nähtub, et 23.01.2015 kõrvaldati A. Avramtšuk sõiduki juhtimiselt vastava

otsusega (tl 6). Lisaks avaldas A. Avramtšuk, et valdab eesti keelt kirjas ja kõnes, mistõttu

ülekuulamise juurde ta tõlki ei vaja (tl 7). Samal päeval, s.o 23.01.2015 anti A. Avramtšukile

kätte kutse tulla menetleja juurde kahtlustatavana ülekuulamisele 12.02.2015. Kutse

kättesaamist kinnitas ta oma allkirjaga (tl 14). A. Avramtšuk menetleja juurde ei ilmunud ning

talle saadeti korduvkutse, millele ta samuti ei reageerinud (tl15). Õienditest nähtub, et A.

Avramtšukki menetlejal tabada ei õnnestunud ning 06.03.2015 kuulutati ta tagaotsitavaks (tl

16,17, 18-19). A. Avramtšuk tabati alles 17.06.2019 (kinnipidamisprotokoll, tl 27).

Seega järeldub eeltoodud asjaoludest, et süüteo aegumine oli peatunud alates A. Avramtšuki

kõrvalehoidumisest menetlusest 12.02.2015 kuni tema tabamiseni 17.06.2019.

20. Kohtukolleegium loeb täidetuks ka KarS § 4231 süüteo subjektiivse koosseisu. A.

Avramtšuk pole kunagi omanud mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu leiab kohtukolleegium,

et juhtides 23.01.2015 taaskord mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, tegutses A. Avramtšuk

otsese tahtlusega.

21. Karistuse mõistmisel juhindub apellatsioonikohus KarS §-s 56 sätestatud karistuse

mõistmise alustest.

KarS § 4231 süüteo toimepanemise eest on on isikut võimalik karistada kas rahalise karistuse

või kuni üheaastase vangistusega.

Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et A. Avramtšuk pani 25.01.2015 toime süstemaatilise

mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. A.

Avramtšuki enda sõnade kohaselt pole tal kunagi juhtimisõigust ka olnud. Asjaolu, et A.

Avramtšuk arvab endal olevat õigus juhtimisõigust omamata juhtida mootorsõidukit, näitab

tema ignoreerivat suhtumist õiguskorda. Kohtukolleegium hindab A. Avramtšuk süü

keskmiseks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav töötu. Need asjaolud kogumis

ei võimalda kohtukolleegiumi hinnangul karistada A. Avramtšukki rahalise karistusega.

Kriminaalasja materjalide kohaselt on A. Avramtšuk korduvalt toime pannud väärtegusid.

Samas saab käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus talle olema esmakordne

kriminaalkaristus, mistõttu mõistab kohtukolleegium talle lühiajalise vangistuse -3 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista A. Avramtšukile

karistuseks 2 kuud vangistust. Võttes arvesse kuriteo toimepanemisest möödunud aega (5

aastat), ei ole reaalne vangistuse kandmine otstarbekas ning on võimalik kohaldada vangistusest

6(6)

vabastamist KarS § 73 lg 1 alusel. See tähendab, et karistust ei pöörata täitmisele kui A.

Avramtšuk ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

22. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 2, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse A. Avramtšuki õigeksmõistmises ning mõistab ta

KarS § 423 1 järgi süüdi. Prokuratuuri apellatsioon rahudatakse.

23. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab A. Avramtšuki süüdi, siis tuginedes KrMS § 180 lg-le 1

tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega A. Avramtšuki riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale hüvitatud taotluste alusel määratud tasu (288 eurot) jäeti Eesti Vabariigi kanda.

24. KrMS § 175 lg 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalasja

materjalidest nähtub, et A. Avramtšukile on osutatud riigi õigusabi järgmiselt: kohtueelses

menetluses osalemine 17. juunil 2019 pool tundi (tl 31), kohtueelses menetluses

kokkuleppemenetluses osalemine 17. juunil 2019 pool tundi (tl 41), kohtulikuks arutamiseks

ettevalmistamine lihtmenetluses 2 tundi ja kohtuistungil osalemine 35 minutit (tl 61).

Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja taotletud summad vastavad

toimingutele kulutatud ajale. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega jätab ringkonnakohus kohtueelses ja

kohtumenetluses A. Avramtšukil tekkinud menetluskulud, s.o 288 eurot süüdistatava kanda.

25. Kuivõrd ringkonnakohus tunnistab A. Avramtšuki talle süüdistuses süüdi, tuleb temalt

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäär. Sundraha suuruseks on 876 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)