2-20-1246/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2020, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-1246

Tsiviilasi

AS Oilseeds Trade kaebus Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse

13.01.2020

otsusele

täiteasjas

nr

022/2019/7291

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531,

asukoht Mureli tn 3, 10617, Tallinn) juhatuse liige V V

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

(asukoht

Lauteri

5,

10114

Tallinn;

e-post

elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee)

Puudutatud isik II (sissenõudja) Osaühing KADARBIKU

KÖÖGIVILI

(registrikood

10864109,

asukoht

Harju maakond, Saue vald, Tuula küla, Kadarbiku, 76603)

lepinguline esindaja Reimo Mets

Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i Oilseeds Trade kaebus.

2. Tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 13.01.2020 otsus täiteasjas nr 022/2019/7291,

millega jäeti rahuldamata AS-i Oilseeds Trade 18.12.2019 esitatud kaebus ja kohustada

kohtutäitur Elin Vilippust AS-i Oilseeds Trade 18.12.2019 kaebust uuesti läbi vaatama.

3. Jätta AS Oilseeds Trade menetluskulud Elin Vilippuse kanda ja ülejäänud

menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

4. Mõista kohtutäitur Elin Vilippuselt AS-i Oilseeds Trade kasuks menetluskuludena välja

riigilõiv 15 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik

2 (5)

1. Avaldaja esitas 23.01.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kohustada kohtutäiturit

kaebust uuesti läbi vaatama, tuvastada, et täiteasjas nr 022/2019/7291 ei toimetatud AS-ile

Oilseeds Trade täitmisteadet kätte 07.11.2019 ja tuvastada, et kuna AS Oilseeds Trade

pangakontode arestimise ajaks 10.12.2019 ei olnud täiteasjas nr 022/2019/7291

vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud, rikkus täitur pangakontosid arestides TMS § 25

lg-t 1 ja TMS § 10 lg-d 1-2 ning kontode arestimine ei olnud seaduslik. Kohus keeldus

järgmiste nõuete menetlusse võtmisest: tuvastada, et täiteasjas nr 022/2019/7291 ei

toimetatud AS-ile Oilseeds Trade täitmisteadet kätte 07.11.2019 ja tuvastada, et kuna AS

Oilseeds Trade pangakontode arestimise ajaks 10.12.2019 ei olnud täiteasjas nr

022/2019/7291 vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud, rikkus täitur pangakontosid

arestides TMS § 25 lg-t 1 ja TMS § 10 lg-d 1-2 ning kontode arestimine ei olnud seaduslik.

31.01.2020 võttis kohus kaebuse menetlusse.

2. Avalduse kohaselt sai avaldajale 10.12.2019 teatavaks, et kohtutäitur Elin Vilippus on

arestinud võlgniku pangakontod. 11.12.2019 edastati võlgniku esindajale täitmisakt

täiteasjas 022/2019/7291 ja kohtumäärus tsiviilasjas 2-18-19350. Peale selle selgitati, et

täitmisakt on võlgnikule saadetud 07.11.2019 e-posti teel võlgniku büroojuhile J Tile ja

võlgniku juhatuse liikmele V Vile. Võlgnik on seisukohal, et täitmisteadet täiteasjas

022/2019/7291 ei ole talle TMS-i ja TsMS-i kättetoimetamisnorme arvesse võttes kätte

toimetatud ja seetõttu ei saanud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg kontode arestimise hetkeks

kulgema hakata, mistõttu ei olnud kohtutäitur õigustatud kontosid arestima.

3. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kahe asjaolu suhtes: kohtutäitur ei olnud

õigustatud võlgniku juhatuse liikmele V Vile täitmisteadet TsMS § 314 1 lg 3 p 1 alusel

kätte toimetama ja täitmisteadet ei saanud selle võlgniku büroojuhile J Tile e-posti teel

saatmisega kättetoimetatuks lugeda, sest kohtutäituril ei ole lubatud kasutada n-ö

jälgimissüsteemi, mis tuvastab, millal e-kirja saanud isik kirja avanud on ja samuti ei vasta

selline jälgimissüsteem ei TMS-is ega TsMS-is ette nähtud kättetoimetamisviisidele.

Samuti ei olnud eelnevalt kasutatud muid täitmisteate kättetoimetamise viise. Kohtutäitur

tegi 13.01.2020 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata, sest büroojuhile

kättetoimetamisel

oli

lugemiskinnistuse

edastamisega

õigustatud

täitedokument

kättetoimetatuks lugeda ja TsMS § 314 1 lg 3 punktis 1 sätestatud tingimus on lubatav ka

täitemenetluse raames. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri põhjendustega

4. Kohtutäitur hinnangul on võlgniku kaebus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub

seadusest tulenev alus. Kohtutäitur jääb oma 13.01.2020 otsuses märgitud seisukohtade

juurde ning palub jätta võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Kohtutäitur

edastas täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja võlgniku ametlikule e-posti aadressile xxx

ning võlgniku juhatuse liikme e-posti aadressil xxx, mis on kohtutäiturile teatavaks saanud

varasemate täitemenetluste raames. Kohtutäitur on seisukohal, et e-posti aadressilt xxx

saabunud lugemiskinnitus kinnitas kirja jõudmist võlgnikuni, mistõttu oli põhjendatud

lugeda täitmisteade kättetoimetatuks. Kohtutäitur leiab, et TsMS § 314 1 lg 3 punktis 1 ette

nähtud kättetoimetamisvõimalus on kohaldatav ka täitemenetluses menetlusdokumentide

kättetoimetamisele ning täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi arvestades on

lubatav võlgnikule täitmisteate kättetoimetamine kõikidel seadusega lubatud viisidel.

5. Puudutatud isik II palub jätta kaebus rahuldamata. Puudutatud isik II on seisukohal, et

käesoleva asja põhiküsimus ei ole üleüldse selles, et kas võlgnik sai täitmisteated kätte või

mitte, vaid avaldaja käsitluses, et kuidas tuleks lugeda täitmisteated kätte toimetatuks,

kellele ja mis kuupäevast alates. Faktiline asjaolu, kuidas avaldaja oma ettevõtte siseselt on

delegeerinud oma ametlikule e-posti aadressile xxx saabuvate kirjadele vastamise ei

tähenda, et kiri ei oleks jõudnud adressaadini. Pigem on tegemist avaldaja valikulise kirjade

3 (5)

kättesaamisega, mis ei allu kellegi teise kontrollile. Äriregistrile antud e-posti aadressi tuleb

lugeda suhtluskanaliks läbi mille ettevõttega saab suhelda. Kuna sealsele aadressile on

edastatud ka täitmisavaldused, siis tuleb lugeda ka kirjad võlgnikule kättetoimetatuks.

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on

sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise

kohustust seadus ette ei näe ja pooled ei ole taotlenud ka enda ärakuulamist, mistõttu kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust,

mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning

käesolevas avalduses esitatud nõudest.

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte

toimetama täitmisteate ja vara arestimise akti ning dokumentide kättetoimetamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

sätestatut, kui nimetatud seadustikust ei tulene teisiti.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas täitmisteate saab lugeda kättetoimetatuks 07.11.2019 või

mitte. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur on täitmisteate täiteasjas 022/2019/7291

ja täitedokumendi ärakirja saatnud 07.11.2019 e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx.

Kohtutäitur on lugenud menetlusdokumendid kätte toimetatuks büroojuhi J Ti e-posti

aadressilt xxx saabunud automaatse lugemiskinnitusega (tlk 38).

9. TsMS § 306 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine

dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse

teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Elektrooniline kättetoimetamine on

reguleeritud TsMS §-ga 3111. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale

kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt

menetlusdokumendi kättesaamist, kusjuures elektrooniline kinnitus peab olema varustatud

saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab

tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et

digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib

elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule

teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui

kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või

kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. TsMS § 318 lg-st

2 tuleneb, et juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte

juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei

tulene teisiti.

10. Eeltoodust tuleneb, et elektrooniliselt saadetud menetlusdokumendi saab kättetoimetatuks

lugeda kui see on saadetud võlgniku AS Oilseeds Trade seaduslikule esindajale, kelleks on

juhatuse liige ning saaja on selle kättesaamist kinnitanud. Kinnitus ei pea olema digitaalselt

allkirjastatud, kui täituril ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on

saatnud saaja või tema esindaja. Kuivõrd täitur peab järgima tsiviilkohtumenetluse norme,

4 (5)

tuleb ka täituril saada võlgnikult e-posti teel kinnitus, et ta on täitmisteate kätte saanud.

Vastaselt korral ei ole võimalik lugeda, et täitmisteade on kätte toimetatud ning

kaebetähtaeg ei hakka kulgema. TsMS ei võimalda automaatse lugemisteatise saamisel

lugeda menetlusdokumente kättetoimetatuks. Kohus leiab, et e-posti aadressile xxx

saadetud täitmisteadet ei saa lugeda kätte toimetatuks, kuna J T ei ole äriühingu juhatuse

liige ning ta ei ole ka selle kättesaamist kinnitanud. Täitmisteadet, mis on saadetud e-posti

aadressile xxx ei saa kättetoimetatuks lugeda, kuna puudub nõuetekohane kättesaamise

kinnitus (tlk 38 pöördel).

11. TsMS § 3141 lg 3 p 1 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus

menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas

kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi

andmeid kasutades. Kuigi nimetatud säte annab võimaluse lugeda menetlusdokument

kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja

kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte

toimetatud. Kuna kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja

kohustused, siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud

teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument

kättetoimetatuks (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-189-15, p 15).

12. Kuna täitemenetlus ei välista ühtegi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide

kättetoimetamise viisi, siis on menetlusdokumentide kättetoimetamine lubatud kõikidel kas

täitemenetluse või tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud viisidel, sh ka TsMS § 3141.

Praegusel juhul on 07.11.2019 kohtutäituri poolt saadetud e-kirjas märgitud, et kirja ja selle

manuse kättesaamise kohta palutakse saata kinnitus, kas kasutades „vasta“ nuppu või e-

posti aadressile taitmisteated@taitur.vilippus.ee (tlk 37). Selline kinnituse nõue vastab

elektroonilise kättetoimetamise nõuetele TsMS § 3111 lg 5 järgi. Samas puudub kirjas

igasugune viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et täitur loeb menetlusdokumendi kolme

tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kohtutäitur ei saa otsustada TsMS § 3141

kohaldamist tagasiulatuvalt. Seega ei saa lugeda täitmisteadet kätte toimetatuks ka e-posti

aadressidele xxx ja xxx.

13. Kohtutäituri 13.01.2020 otsuses tehtud viide Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2013

lahendile

2-12-42186

ei

ole

asjakohane,

kuna

selles

lahendis

käsitletakse

menetlusdokumendi

kättetoimetamist

tähitud

kirjaga,

mitte

aga

elektroonilist

kättetoimetamist. Samuti ei ole asjakohane kohtulahend 3-2-1-123-07, kuna selles lahendis

ei käsitleta üldse menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtu- ja täitemenetluses.

Asjakohane ei ole ka puudustatud isiku II viide TsMS §-le 327, kuna praegusel juhul ei ole

küsimus menetlusdokumendi kättetoimetamisest hoiustamisega. Kohtule esitatud

materjalidest ei nähtu, et täitur oleks menetlusdokumente toimetanud kätte tähitud kirja või

hoiustamisega.

14. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et täitmisteadet ei saa lugeda ühelgi eelpool käsitletud

viisil kättetoimetatuks, mistõttu ei hakanud kulgema ka vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 13.01.2020 otsus tuleb tühistada ning kohtutäituril

tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

15. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

5 (5)

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab,

et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse

kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks

lahend tehti.

16. Tulenevalt TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 10 jätab kohus avaldaja menetluskulud kohtutäituri

kanda. Kuna avaldajal ei ole toimikust nähtuvalt olnud esindajat, siis on tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt tema kuluks riigilõiv 15 eurot, mille kohus mõistab kohtutäiturilt

avaldaja kasuks välja. Kuna kohus rahuldab võlgniku kaebuse ja teeb seega kohtulahendi

kohtutäituri ja sissenõudja kahjuks, siis on õiglane jätta kohtutäituri ja sissenõudja

menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/