2-19-12317/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-19-12317 1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12317 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.11.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Vadim Vilde Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Kartžetskaja Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 12.11.2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XX-lt YY menetluskulude katteks välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-12317 2(5) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 16.08.2019 hagiavalduse YY vastu, milles palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2. CC ja kostja on hageja vanemad. Kostja elab perest eraldi alates 21.02.2019, hageja vanemate abielu on lahutatud Harju Maakohtu 16.05.2019 kohtuotsusega.

3. Lapse ema ja kostja vahelised suhted on väga keerulised ning pingelised. Peale lahkuminekut kostja küll tasub elatist, kuid laps vajab sööki, riideid ja eluaset iga päev. Võttes arvesse lapsevanemate vahelist pingelist suhtumist ei saa oodata, millal lapse vanemate suhted parenevad. Hageja ja lapse seaduslik esindaja ei saa olla kindlad, et kostja täidab vabatahtlikult oma kohustusi hageja suhtes ka edaspidi. Oli juhtum, kus isa pidi tulema lapsele järele, kuid tulid hoopis teised inimesed - isa vanemad, kuigi kokkulepe oli, et isa tuleb. Põhjenduseks tõi isa, et muutusid töökorraldused. Kostja ei täida hageja hinnangul oma lubadusi.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja on tasunud igakuiselt elatist hageja ema arveldusarvele. Lisaks sellele viibib hageja kostja juures igal nädalal kaks päeva ning peale elatisraha maksmist kostja kannab ka lisakulutusi, mis on seotud hageja viibimisega tema juures, sh laste toidu, mähkmete ja laste hooldusvahendite (niisked salvrätikud, mähkimislinad, pesugeelid) ostmiseks.

Maakohtu põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 12.11.2019 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 480 eurot.

7. Maakohtu hinnangul ei ole alust rahuldada hagi olukorras, kus kostja täidab elatise tasumise kohustust vabatahtlikult. Elatise nõudega kohtusse pöördumise eeldus on see, et lahuselav vanem kas ei täida ülalpidamiskohustust, täidab seda ebapiisavalt või on alust eeldada, et ta tulevikus oma kohustusi ei täida. Maakohtu arvates ei anna hageja poolt esile toodud asjaolud (isegi kui need juhtuvad korduvalt) alust järeldada, et kostja ei tasu

Tsiviilasi nr 2-19-12317 3(5) edaspidi elatist. Ka vanemate pingelised suhted ei anna alust välja mõista elatist, kuivõrd elatise teemal ei pea vanemad pidevalt suhtlema ning seega ei mõjuta suhtlemisega seonduvad probleemid elatise tasumist.

Apellatsioonkaebus

8. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 11.12.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Harju Maakohtu 12.11.2019 otsuse täielikult ning hagi rahuldada.

9. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mis on viinud sisuliselt ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohus ei ole kindlaks teinud kõiki faktilisi asjaolusid, mis pidanuks olema otsuse tegemise aluseks. Hageja ema ja kostja vahelised suhted on väga keerulised ning pingelised. Peale lahkuminekut kostja küll tasub elatist, kuid arvesse tuleb võtta vanemate vahelist pingelist olukorda, kus kostja pidevalt otsib võimalusi, et mitte aidata hageja emal lapse elu korraldada ja sellega tekitada talle nii moraalset kui ka materiaalset kahju. Kostja sundis hagejat koos emaga välja kolima eluruumist, kus pere elas abielu ajal. Hageja ema pidi koos 10-kuulise lapsega (hageja) kiiremas korras otsima endale uue elamispinna, kus hageja koos ema ja oma vanema vennaga saaksid tunda ennast rahulikult ja turvaliselt. Lisaks sellele tegeleb kostja hageja ema suhtes pideva vaimse vägivallaga (psühholoogilise terroriga). Hageja ei saa oodata, millal vanemate suhted parenevad. Hageja ja tema ema ei saa olla kindlad, et kostja täidab vabatahtlikult oma kohustusi hageja suhtes. Tähtsust omab ka asjaolu, et kostja näol on tegemist ettevõtjaga (Q OÜ juhatuse liige), kelle sissetulekud võivad olla ebaregulaarsed sõltuvalt sellest, kuidas ettevõttel läheb.

10. Maakohus ei ole oma otsuses esitanud mõjuvat põhjust, miks hagi jääb rahuldamata ning kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus määras kostja menetluskuludena kindlaks 480 eurot, mille mõistis välja hagejalt. Selles osas on otsus täielikult põhjendamata ning hagejale üllatuslik. Hageja hinnangul ei olnud kostjal vältimatult vajalik kasutada kohtus esindamiseks esindaja abi. Õiglane oleks olnud jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Vastustaja seisukoht

11. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 12.11.2019 otsuse muutmata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1).

13. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

14. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS

Tsiviilasi nr 2-19-12317 4(5) § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

15. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; otsust tsiviilasjas nr 3-2- 1-108-07, p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja täidab hageja suhtes ülalpidamisekohustust, tasudes 270 eurot kuus. Hageja vanemate pingelistest suhetest ning hageja poolt esile toodud eluruumiga seonduvast ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada seda, et kostja tulevikus oma kohustusi ei täidaks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kartused põhjendamatud. Hageja väidete kohaselt on hageja ema ja kostja suhted olnud pingelised juba mõnda aega. Samas ei ole see kostja käitumises mingeid muutusi põhjustanud ja kostja täidab endiselt oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist järeldada asjaolust, et kostja on äriühingu juhatuse liige. Hageja sellekohane väide põhineb oletusel, et äriühingu majanduslik olukord võib halveneda. Kohus ei saa otsust tehes oletustele tugineda, kuid ka juhul kui äriühingu majanduslik olukord halveneks, ei saa sellest järeldada, et kostja ei täidaks oma kohustusi.

16. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti menetluskulud hageja kanda. TsMS §

162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Üksnes hagilises abielu ja põlvnemise asjas saab kohus jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ülalpidamisasja puhul on sätestatud erand TsMS § 164 lg-s 3, kuid antud erand käesolevas asjas ei kohaldu sättes nimetatud eelduste puudumise tõttu. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud, mille tõttu on temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

17. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-12317 5(5)

18. Maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mistõttu määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

19. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus esindajakulu 480 eurot. Esindaja ajakulu oli 4 tundi ja tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud esindaja kulu arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud ja vajalik ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav