Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-2897/2 AI generated

2-20-2897/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-20-2897/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2897 Tsiviilasi KxxxxxKxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Hagita menetlus. Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Kxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-20-2897/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

Keywords

AI generated
right to know one's parentage forensic DNA evidence genetic engineering descendant action to contest paternity not subject to registration
AI generated
2-07-10981/6
ON esitas 22.03.2007 avalduse AM sünnikandes vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks.
2-06-8724/9
september 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi H.K.
2-20-5013/12
S. J. esitas 01.04.2020. a kohtule hagiavalduse alaealise lapse K. Õ. vastu isaduse vaidlustamise ja elatise maksmise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kantud isana xxxxxxxxxx. a sündinud kostja K. Õ. sünniakti. Lapse ema on A. Õ. . Tartu Maakohtu 08.10.2019. a kohtumäärusega kinnitati kostja ema ja hageja vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub hageja maksma lapsele alates 2019. aasta oktoobrist elatist 100 eurot kuus. 13.02.2020. a isadustesti tulemusega tuvastati, et hageja ei saa olla kostja isa. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et kostja ei põlvne temast ja tunnistaks tema kohta lapse sünniakti tehtud isakande ebaõigeks ning lõpetaks alates otsuse jõustumisest hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmise.
2-06-38640/4
Hagiavalduse kohaselt otsustati RV XXX korraldusega nr XXX muuta KK sünniaktis kanne isa MK kohta ja kanda sünniakti isana RK, muuta KK perekonnanime ja lugeda tema uueks perekonnanimeks K ja väljastada uus sünnitunnistus KK nimele. MK (lapse sünniaktis märgitud lapse isana), PK (lapse ema) ja RK(lapse /bioloogiline/ isa) korraldust ei vaidlustanud ning soovisid lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande muutmist. XXX pöördus RK perekonnaseisuasutuse poole taotlusega algatada haldusmenetlus sünniaktis muudatuse tegemiseks ning muudetud andemetega uue sünniakt väljastamiseks KK nimele. Suulised pöördumised ja kohtumised Harju Maavalitsuses andsid tulemuseks selle, et XXX teavitas Harju Maavalitsuse Perekonnaseisuosakond RK esindajat sellest, et lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande muutmine on võimalik vaid kohtu vahendusel. Teatele oli lisatud Siseministeeriumi Rahvatiku Toimingute osakonna 13.juuni 2006 seisukoht. KK sündis XXX aastal. Lapse sünni kohta on RV poolt välja antud sünnitunnistus nr XXX XXX Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-06-38640
2-23-15526/13
Tuvastada, et A G (isikukood xxx) ei põlvne V Gist (isikukood xxx) ning ebaõige on Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks A Gi sünniaktis ja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-20-2897

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2897 Tsiviilasi KxxxxxKxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Hagita menetlus. Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Kxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Kxxxx Kxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik KxxxxKxxx esitas 21.02.2020 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt elasid Kxxxx Kxxx ja Sxxxxx Txxxxxxxlapse sündimise hetkel koos ja Sxxxxx Txxxxxx avaldas valmisolekut võtta laps enda nimele. Lapse sünnitunnistusele kanti isana Sxxxxx Txxxxx. Paraku suhe ei toiminud ning Kxxxx Kxxxxja Sxxxxx Txxxxxx otsustasid lahku minna. Pärast seda Sxxxxx Txxxxxx ei suhelnud lapsega ega anna ülalpidamist. Lapsega on hakanud suhtlema tema bioloogiline isa Jxxxx Uxxxxning vähesel määral annab lapsele taskuraha. Kuna Jxxxx Uxxx ei ole kantud lapse sünniakti, puuduvad tal lapse suhtes õigused ja kohustused. Lapse parimates huvides oleks siiski teada ja tunda enda isa ja saada temalt ülalpidamist. Kxxxx Kxxxxmärkis, et DNA-analüüs on tehtud 24.08.2017 ning olemas on ka uuringuakt. Kxxxx Kxxxxsõnul on asjast tulenev võimalik kasu see, et lapse sünniakti kantakse tema bioloogiline isa.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Kxxxx Kxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 15 lg 2 kohaselt otsustab maavõi halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras.

TsMS § 181 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

Avaldusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi selleks, et esitada kohtusse hagi isaduse vaidlustamise nõudes. Taotluse kohaselt on Kxxxx Kxxxx kaks ülalpeetavat: xxxxxxxxxxx Txxxxxxxja Sxxxxxx Kxxx. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on lapse Mxxxxxxxxxx Txxxxxxxx(sünd.xxxxxxxxxxx) vanemateks märgitud Kxxxx Kxxx ja Sxxxxx Txxxxxx. Sxxxxx Kxxxx(sünd. xxxxxxxxxx) sünnitunnistusel puudub isa kanne. Taotleja sõnul on lapse sünnitunnistusel vale isa ning ta soovib, et sünnitunnistusele kantakse lapse bioloogiline isa. Kuivõrd taotleja ei ole taotluses märkinud konkreetset lapse nime, võib järeldada, et taotleja mainitud lapseks on Mxxxxxxxxxx Txxxxxxx sest SxxxxxxxKxxxxxpuudub sünnitunnistusel isakanne ja tema osas ei ole võimalik isaduse kannet vaidlustada.

Perekonnaseaduse § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohus märgib, et nimetatud sättest tulenev isaduse vaidlustamise tähtaeg 1 aastat on õigust lõpetav tähtaeg. See tähendab, et vaidlustamise aluseks olevate asjaolude teadasaamise hetkest tuleb isadus kohtus vaidlustada 1 aasta jooksul. Juhul kui selle aja jooksul isadust kohtus ei vaidlustata, kaotab vaidlustama õigustatud isik õiguse seda hiljem teha. Kohtu hinnangul on taotleja lasknud seaduses sätestatud tähtaja mööda ning sellest tulenevalt ei oleks esitatav hagi perspektiivikas. Taotluse asjaoludest nähtuvalt on taotleja teadnud vähemalt lapse sünnist saadik (alatesxxxxxxxxxxx), et Mxxxxxxxxxx Txxxxxxxxisa ei ole SxxxxxTxxxxxxx sest Sxxxxx Txxxxxxxavaldas lapse sünnil valmisolekut võtta laps enda nimele. Vaidlustamise asjaoludest sai taotleja teada seega ca 8 aastat tagasi. Isegi kui lapse sündimise hetkel taotleja ei teadnud, et Sxxxxx Txxxxxxei ole Mxxxxxxxxxx Txxxxxxx bioloogiline isa, teadis ta seda ikkagi alates 24.08.2017, mil tehti DNA analüüs, s.o vähemalt juba 2,5 aastat tagasi. Seega ei ole avaldaja soovitud tulemust kohtus võimalik saavutada, sest ta on kaotanud PKS § 93 lg-st 1 tuleneva õiguse vaidlustada isadus kohtus. Kohus leiab, et olukorras, kus taotlejale menetluse tulemusel mitte mingit kasulikku tulemust ei saabu ei ole riigi vahenditest menetlusele kulutuste tegemine põhjendatud. Kohus ei saa seega TsMS § 181 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 12 tulenevalt taotlejale anda riigi õigusabi.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Kxxxx Kxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena vaidlustada isiklikult. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist (PKS § 93 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik