2-19-11618/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11618

Tsiviilasi

XX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 9. augusti 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. augusti 2019 määrus ning lõpetada tsiviilasjas

nr 2-19-11618 menetlus.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline

Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. XX (avaldaja) esitas 2. augustil 2019 Harju maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks,

paludes riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning abi

õigusdokumendi koostamiseks.

Taotluse kirjelduse kohaselt seisneb probleem ebaõiges YY 20. juuni 1996 pärimistunnistuses,

mille alusel sai YY surma järgselt (19. detsembril 1995) kogu YY ½ korteriosa aadressil XXX

õigusvastaselt üks pärijatest UU, rikkudes sellega teise pärija YY abikaasa RR pärimisõigust.

RR ei saanud temale ettenähtud ¼ osa pärandatavast korteriosast. Avaldaja soovib esitada

2 (4)

nõude UU vastu ¼ korteriomandi kaasomandi väljanõudmiseks seoses ebaõige

pärimistunnistusega.

Riigi õigusabi saamine on vajalik avaldaja õiguste kaitseks, sest avaldajal on sügav

liikumispuue ja puudub juriidiline haridus. Avaldaja ei ole töövõimeline ja on vähenenud

sissetulekuga, mis ei võimalda palgata lepingulist advokaati. Avaldaja on notari poolt

kinnitatud testamendi ja kinkelepingu alusel RR õigusjärglane.

2. Maakohus jättis 9. augusti 2019. a määrusega taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 5 alusel rahuldamata, sest avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene.

Avaldaja on pöördunud korduvalt kohtusse samasisuliste hagidega. Kohtud on jätnud hagid

rahuldamata või läbi vaatamata ja leidnud, et avaldajal kas puudub õigustatud huvi või õigus

vaidlustada pärimistoiminguid. Praeguses riigi õigusabi taotluses toodud asjaolud on samad

ning avaldaja soovib jätkuvalt samasisulise sooviga kohtusse pöörduda. Avaldaja nõudel ei ole

perspektiivi. Maakohus selgitas, et kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-18-10827 15. augusti 2018

määrusega hagiavaldust UU vastu menetlusse võtmast põhjusel, et hagejal ei ole võimalik hagis

taotletavat eesmärki saavutada. 15. mail 1996 vastu võetud pärimisseaduse § 164 järgi

kohaldatakse pärandile, mis on avanenud enne 31. detsembrit 1996, Eesti NSV tsiviilkoodeksi

(TsK) sätteid. Pärimise ja pärimisõiguse tunnistuse välja andmise nõudeõigus on ainult pärijatel

või isikutel kes peavad ennast pärijateks (TsK § 551 lg 1, § 551 lg 3, § 561 lg 1). Avaldaja ei

ole kuulunud YY pärijate ringi. Samuti ei nähtunud asjaoludest, et RR oleks oma eluajal

vaidlustanud YY pärandit või selle suurust. Kui RR oma eluajal vastavaid nõudeid ei esitanud,

puudub selleks õigus ka avaldajal. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus

tsiviilasjas nr 2-16-10777. Kuna esines RÕS-s sätestatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, ei analüüsinud maakohus avaldaja majanduslikku seisundit.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

3. Avaldaja esitas 22. augustil 2019 määruskaebuse, milles palub riigi õigusabi taotluse

rahuldada.

Määruskaebuse väidete kohaselt oli YY RR seaduslik abikaasa. Kaebusele on lisatud Tallinna

Halduskohtu 9. märtsi 2004 otsus asjas nr 3-240/40, mis tõendab, et RR vaidlustas oma eluajal

YY pärandi suuruse. Seega on avaldajal kui pärijal õigus vaidlustada YY pärandi suurus.

Avaldaja ei nõustu, et tema taotlus on perspektiivitu. Kohtud on venitanud menetlusega aastast

2003 kuni 2019, sh on kohtud jätnud menetlusdokumentidega tutvumata ja asja sisuliselt

lahendamata. Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-10777,

milles ei tunnistatud ostu-müügi lepingut. Ostu-müügi lepingu tunnistamine on praeguses asjas

perspektiivikas ja avaldaja õigused ostu-müügi lepingu tunnistamisel peavad saama kaitstud.

Lisaks jättis maakohus avaldaja majandusliku seisundi analüüsimata, kuna pidas avaldaja

võimalusi oma õiguse kaitseks väheseks. Avaldaja ei suuda ilma õigusabita kaitsta oma õigusi.

4. Maakohus jättis 3. septembri 2019 määrusega määruskaebuse käiguta ning määras

avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Avaldaja selgitas, et palub riigi õigusabi, et kaitsta oma rikutud pärimisõigust. Riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise tõttu ei ole avaldajal võimalik vaidlustada kohtu mitmeid ekslikke

lahendeid, sh 10. veebruari 2012 ekslik nõue avaldaja vastu, mille alusel võõrandati avaldajale

kuuluv kinnisvara.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 428 lg 1 p 2, § 431 lg 2 esimese lause,§ 659, § 657 lg 1 p 4, § 657 lg 3, § 477 lg 1 alusel

3 (4)

tühistada ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse

lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS

§ 431 lg 2 esimese lause alusel määrusega alama astme kohtu lahendi.

7. Kohtute

infosüsteemist

nähtuvalt

on

kohtud

rahuldanud

avaldaja

sama

probleemikirjeldusega riigi õigusabi taotlused varem kaks korda avaldaja esindamiseks

tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi (hagi) koostamiseks.

8. Avaldaja on esitanud praeguses asjas sisuliselt sama riigi õigusabi taotluse, mis on

lahendatud ka tsiviilasjades nr 2-16-10244 ja 2-18-2765. Tsiviilasjas nr 2-18-2765 väitis

avaldaja riigi õigusabi taotluses, et ta on testamendijärgne pärija, kelle pärimisõigust on rikutud.

UU omandas õigusvastaselt RR pärandi ja vara ning avaldaja kui RR pärija pärandi ja vara.

Tsiviilasjas nr 2-16-10244 soovis avaldaja esitada hagi ¼ mõttelise osa aadressil XXX, Tallinn

asuva korteri omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Ka

praeguses tsiviilasjas soovib avaldaja õigusabi nõude esitamiseks UU vastu ¼ korteriomandi

kaasomandi väljanõudmiseks seoses ebaõige pärimistunnistusega. Seega soovib avaldaja riigi

õigusabi sama probleemi lahendamiseks.

9. Tsiviilasjas nr 2-16-10244 on Harju Maakohus 6. juuli 2016 kohtumäärusega andnud

avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Õigusabi anti õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võis antud õigusabi üle

kanduda muuks RÕS § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule.

Lisaks on Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-2765 andnud avaldajale 22. augusti 2018

määrusega riigi õigusabi avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

ning õigusdokumendi koostamises määruse tegemisest alates kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-16-

10244 jõustus kohtumäärus 27. juulil 2016 ning tsiviilasjas nr 2-18-2765 15. märtsil 2018.

10. Ringkonnakohus andis 26. novembri 2019 kirjaga avaldajale võimaluse selgitada, miks ei

ole varasemalt määratud riigi õigusabist (tsiviilasjad nr 2-16-10244 ja nr 2-18-2765) avaldaja

õiguste kaitsmiseks piisanud. Avaldaja selgitas 14. detsembri 2019 seisukohas, et korduvate

riigi õigusabi taotluste esitamine on tingitud asjaolust, et kohus lahendab avaldaja asja alates

aastast 2010, kuid siiani ei ole kohus avaldaja nõuet lahendanud sisuliselt. Samas ei ole avaldaja

14. detsembri 2019 seisukohas toonud esile selgitusi, miks avaldajale varasemalt määratud riigi

õigusabist ei ole piisanud.

11. Ringkonnakohus tegi järelepärimise ka tsiviilasjas nr 2-18-2765 avaldajale riigi õigusabi

korras esindajaks määratud vandeadvokaat Aleksei Ratnikovile. Vastusest järelepärimisele

nähtub, et A. Ratnikov on riigi õigusabi raames avaldajaga kohtunud ja suhelnud, samuti

analüüsinud erinevaid tõendeid. Riigi õigusabi osutamine ei ole veel lõppenud.

12. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus leiab, et ka hagita

menetluses kohalduvad TsMS §-s 428 sätestatud menetluse lõpetamise alused, arvestades

hagita menetluse olemusest tulenevaid erisusi. Mh ei ole üldjuhul lubatav samadel asjaoludel

sama taotlusega kohtusse pöörduda, kui varem on kohus sama asja sisuliselt lahendanud. Sellele

viitab selgelt ka TsMS § 480 lg 1, mis võimaldab muuta üksnes hagita menetluses tehtud kestva

toimega määrust ning seda üksnes asjaolude või õigusliku olukorra muutmisel. Kuna avaldaja

sama avalduse kohta on tehtud juba vähemalt kaks sisulist lahendit, millega avaldaja riigi

õigusabi taotlused on rahuldatud, kusjuures ühe asja raames riigi õigusabi osutamine ei ole

lõppenud, ning avaldaja ei ole praeguses riigi õigusabi taotluses toonud esile uusi asjaolusid

võrreldes varasemalt esitatud riigi õigusabi taotlustega, tuleb tsiviilasja menetlus TsMS § 428

lg 1 p 2 alusel lõpetada.

4 (4)

13. Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu, sellele, et ta peaks suhtlema enda probleemi

lahendamiseks talle varem tsiviilasjas 2-18-2765 riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikoviga.

14. Ringkonnakohus selgitab, et olemasoleva riigi õigusabi osutaja vahetamine on võimalik

RÕS §-s 20 sätestatud eeldustel. Vastav taotlus tuleb esitada riigi õigusabi määranud kohtule.

RÕS § 20 lg 1 kohaselt on võimalik riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja

kokkuleppel määrata isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on sellega

nõus. RÕS § 20 lg 31 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel

kõrvaldada advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on näidanud end asjatundmatu

või hooletuna. Seejärel on võimalik määrata uus riigi õigusabi osutaja.

15. Maakohus on õigesti selgitanud, et avaldajal on ka võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda

õigusnõustamiseks

Eesti

Õigusbüroo OÜ-sse.

Eesti

Õigusbüroo OÜ

koostöös

Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi. Abi saavad kõik

Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud

keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 2 095,5 euro). Lisainformatsiooni ja

eelregistreerimise infot on võimalik saada Eesti Õigusbüroo OÜ klienditoe telefonilt

+372 6 880 400 e-kirja teel abi@juristaitab.ee.

16. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetluse lõpetamise tõttu TsMS

§ 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu tuleb nende suurus jätta

kindlaks määramata.

17. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav