2-19-121597/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-121597

Tsiviilasi

Timo Kubparti hagi Allan Roio vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3367 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Timo Kubpart (isikukood XXX), elukoht XXX, e-

post XXX

Hageja esindaja: Ingrid Iter, e-post XXX

Kostja: Allan Roio (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post

XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Timo Kubparti hagi Allan Roio vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Allan Roiolt Timo Kubparti kasuks XX.XX.XXXX sõlmitud

laenulepingust tulenev võlgnevus 3000 (kolm tuhat) eurot.

3. Jätta hagi viivise nõude osas rahuldamata.

4. Jätta Timo Kubparti menetluskulud 90% ulatuses Allan Roio ja 10% Timo Kubparti

enda kanda. Jätta Allan Roio menetluskulud tema enda kanda.

5. Määrata Timo Kubparti põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

käesolevas tsiviilasjas 624 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 324

(koos käibemaksuga) eurot

6. Mõista Allan Roiolt Timo Kubparti kasuks välja menetluskulu 561 (viissada

kuuskümmend üks) eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb kanda Ergo Insurance SE

pangakontole nr XXX.

7. Mõista Allan Roiolt Timo Kubparti kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule

(TsMS § 142 lg 2, § 415).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Timo Kubpart (hageja) esitas 12. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Allan Roiolt (kostja) 3057 euro 86 sendi väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Kohus andis

8. novembri 2019 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 20. novembril 2019 tsiviilkohtumenetluse seadustikus

hagiavaldusele kehtestatud nõuetele vastava hagiavalduse. Harju Maakohus keeldus

26. novembri 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning saatis asja kohtualluvuse järgi

Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX laenulepingu, millega hageja andis

kostjale laenu 3000 eurot, kostja kohustus saadud laenu tagastama hiljemalt 15. novembriks

2018. Kostja ei ole laenu tagastanud vaatamata meeldetuletustele. 10. mail 2019 ütles hageja

laenulepingu üles ning andis võla tasumiseks täiendava (viimase) tähtaja kuni 17. maini 2019.

Kostja laenu ei tagastanud. Tähtajaks tagastamata laenu summale lisandusid viivised.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale TsMS § 3141 alusel 13. jaanuaril 2020

kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

rahuldamata.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3000 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 127 eurot 56 senti ning viivis alates hagiavalduse

esitamisest kuni täitmiseni.

3. Kohus leiab, et hageja põhinõue 3000 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse

kohaselt on hageja ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX laenulepingu. Kostja sai laenulepingu

alusel laenu 3000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 15. novembril 2018. Kostja

ei ole laenu tagastanud. Hageja võib seega VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kosjalt

laenusumma tagastamist.

4. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud

laenulepingu p 3.4. kohaselt ei ole pooled viivise tasumises kokku leppinud. Laenulepingu

p 3.4. kohaselt laenusumma tähtajaks tasumata jätmise korral kohustub laenusaaja, s.o kostja,

tasuma viivist „-%“ võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kasutatud kirjapilti „-%“ saab

kohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et pooled leppisid kokku, et laenusumma tagastamise

viivitamise korral viivist ei nõuta. Vastasel juhul oleks viivise määr kindla protsendina

lepingus märgitud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seega saavad pooled lepinguga leppida kokku nii seadusest kõrgema viivisemääras, kui ka

koguni välistada selle. Kuivõrd hageja ja kostja leppisid laenulepingus kokku, et viivist tasuda

ei tule, ei saa hageja praegu viivise nõuet ka esitada. Kohus jätab hageja viivise nõude

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Hagiavalduse ja hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

riigilõiv 300 eurot ning esindajakulu 360 eurot (ilma käibemaksuta), kokku koos

käibemaksuga 732 eurot. Menetluskulud hageja ees on kandnud Ergo Insurance SE. Hageja

on märkinud, et esindajakulu koosneb hagiavalduse koostamisest ning kohtumäärusega

tutvumisest ja kliendiga suhtlemisest.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas

kohtumenetluses

toimingute

tegemise

ajal

lepinguline

esindaja,

kes

vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218

sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude

hüvitamist. Arvestades, et tegemist on laenulepingust tuleneva õiguslikult lihtsa vaidlusega,

hageja koostatud menetlusdokumendid ning esitatud tõendid ei ole keskmisest mahukamad,

kliendiga suhtlemise ajakulu peaks üldjuhul olema hõlmatud kohtule esitatava

menetlusdokumendi koostamisele kuuluva ajakuluga, on kohtu hinnangul hageja õigusabikulu

põhjendatud 3 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 270 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses.

Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Hageja on tasunud riigilõivu

seaduses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 624 eurot

(300 + 270 x 1,2). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 90% kostja kanda

ja 10% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu

561 eurot 60 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja

ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177

lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on taotlenud, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kantakse Ergo Insurance SE

pangakontole nr XXX. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus leiab, et on võimalik määrata menetluskulude

tasumise hageja poolt taotletud viisil.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

6. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik