2-19-17472/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2020.a., Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17472

Tsiviilasi

E K avaldus täitemenetluse xxxx peatamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: E K (ik: xxxx) (e-post: xxxx)

Puudutatud isikud:

-

sissenõudja Luminor Liising AS (rk: 10237140);

lepinguline

esindaja

Reelika

Tuisk

(e-post

reelika.tuisk@intrum.ee)

-

Rakvere

kohtutäitur

Raigo

Pärs

(e-post

raigo.pars@taitur.just.ee)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta E K avaldus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.

2. Jätta

menetluskulud

avaldaja

kanda.

Menetlusosalistele

hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Vabastada E K riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud:

1. Harju Maakohtu 20.09.2019.a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-105312 rahuldati Luminor

Liising AS-i hagi osaliselt ning mõisteti E Klt ja Sinelink OÜ-lt solidaarselt hageja kasuks

välja 1805,58 eurot ning menetluskulu 425 eurot ja seadusjärgne viivis menetluskuludelt

kuni menetluskulude tasumiseni.

2. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on täiteasjas nr xxxx täitmisel Harju Maakohtu

30.10.2019.a kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-105312. Nõudeks on võlanõue tsiviilasjas,

lisanduvad kohtutäituri tasu ja menetluse algatamise tasu, nõuded on osaliselt rahuldatud,

s.h võlanõude jääk on 2200,51 eurot, kohtutäituri tasu jääk 532,24 eurot ja täitemenetluse

alustamise tasu 36 täitmisele kuuluv. Sissenõudjaks on Intrum Estonia AS.

3. E K esitas 07.11.2019.a. Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas

nr xxxx. Avaldaja palub peatada täitemenetlus esialgselt 6-ks kuuks. Avalduse kohaselt on

täitemenetluse peatamise aluseks avaldaja kehv tervislik seisund, mille tulemusena on talle

määratud raske puue. Avaldajal ei ole võimalik hetkel täitemenetlusega seonduvat nõuet

täita, täitemenetluse mittepeatamine viib avaldaja väga raskesse olukorda ja on tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Avaldajal tuleb igakuiselt soetada endale ravimeid, peab suutma

ennast ära elatada ning talle peab jääma finantse xxxx ja xxxx arstivisiitidel käimiseks. Ta

elab juba praegu alla elatusmiinimumi taseme ja peab pidevalt lähedastelt abi paluma.

Võlausaldaja huvidest lähtuvalt on võlausaldaja mitmeid kordi eelistatud seisus. Suurele

krediidiasutusele see majanduslikult mingisugust mõju ei avalda, kui avaldaja täitemenetlus

peatada 6-ks kuuks, avaldajale mõjub see aga laastavalt. Täitemenetluse peatamisel saab

selle ajaga selgemaks võlgniku tervislik seisund ja majanduslik olukord.

Avaldaja esitas taotluse riigilõivu 50 eurot tasumisest vabastamiseks.

Avaldusele on lisatud kodanikuportaalist tehtud väljatrükk avaldajale makstava pensioni ja

väljakirjutatud retseptide kohta ja koopia avaldaja puudekaart.

4. 28.11.2019.a määrusega kohus rahuldas E K menetlusabi taotluse ja vabastas ta avalduselt

riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. 31.12.2019.a määrusega kohus võttis avalduse

menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja avalduse kohta seisukoha esitamiseks.

5. Kohtutäitur Raigo Pärs leiab 14.01.2020.a vastuses, et avaldus täitemenetluse peatamiseks

ei ole põhjendatud. Asjaolu, et võlgnikul on kehv tervislik seisund ja sissetulekuks on ainult

töövõimetuspension, ei ole mõjuvaks põhjuseks täitemenetluse peatamiseks 6 kuuks.

Täitemenetluse peatamise 6 kuuks ja võimalik, et ka kauemaks perioodiks ei muuda asjaolu,

et võlgnikul tuleb nõue ükskord ikkagi tasuda. E Kl on võimalik täitemenetluses sõlmida

sissenõudjaga kokkulepe, mis rahuldab mõlemaid osapooli.

6. 16.01.2021.a vastuses Luminor Liising AS-i esindaja selgitab, et TÄITIS-es olevad andmed

on ekslikud, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-19-105312 tehtud kohtuotsusest tulenevalt on

sissenõudjaks siiski Luminor Liising AS ning Intrum Estonia AS on tema volitatud esindaja.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt tõendina

esitatud eesti.ee portaali väljavõttest nähtuvalt on avaldajale ajavahemikul 21.05.2019 kuni

02.08.2019 väljastatud erinevaid retsepte, millest mõned on kehtetud ehk mitte tarbitud.

Retseptiravimite kasutamine ei tõenda otseselt avaldaja kehva tervislikku seisundit.

Avaldaja esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on talle määratud raske

liikumispuue. Avaldaja märgib, et 6 kuu möödudes peaks saama selgemaks võlgniku

tervislik seisund ja majanduslik olukord, kuid ei põhjenda, kuidas. Puudutatud isik on

seisukohal, et raske liikumispuue ei ole mööduv 6 kuu jooksul, seega on avaldaja avalduse

õiguslikud põhjendused väärad. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud

TMS § 45 kohaldamise aluseks olevaid erandlikke asjaolusid.

7. 20.01.2020.a esitas avaldaja kohtule väljavõtte ajavahemikul 23.12.2018 kuni 10.01.2020

avaldajale avatud haiguslehtede ja väljamakstud hüvitiste kohta.

Kohtumääruse põhjendused:

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike

seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 1. lause kohaselt võib kohus võlgniku avalduse

alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine

on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid

asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

10. Avaldaja on põhistanud täitemenetluse läbiviimise ebaõiglust tema suhtes seoses tema

tervisliku seisukorraga, millest tulenevalt on talle määratud raske puue ja mille tõttu ei ole

tal võimalik hetkel täitemenetlusega seotud nõuet täita.

11. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 (määruse p 11), et TMS § 45 sätestab nn

üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada

või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina

tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et

täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud.

Õiguskirjanduse põhjal peab (sissenõudjate huvide ja õiguste kaitsest lähtudes) menetluse

peatamise aluseks olev ebaõiglus olema tingitud kas konkreetsest täitetoimingust või

tekkinud alles täitemenetluse käigus, näiteks võlgniku majandusliku, perekondliku või

tervisliku olukorra olulise muutumise tõttu. TMS § 45 seob kohtu täitemenetluse

eesmärgiga sissenõudja huvidega arvestamise nõude kaudu, annab samas aga ka võimaluse

proportsionaalsuse kontrolliks. (A.Alekand. Proportsionaalsuse printsiip põhiõiguste riive

mõõdupuuna täitemenetluses. Doktoritöö. 2009. Lk 57)

12. Kohus nõustub, et iseenesest võib täitemenetluse ajal võlgniku tervise halvenemine olla

aluseks täitemenetluse peatamisele TMS § 45 alusel, kuid seda siiski ainult juhul, kui

tegemist on ajutise iseloomuga terviserikkega või võlgnikku ootamatult tabanud raske

haigusega, mistõttu võlgnik vajab aega, et teha vajalikke ümberkorraldusi oma

elukorralduses. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgnikule kaitse andmine tema võimalike

püsivate makseraskuste või pikaajalise kroonilise haiguse korral ega ka täitmisdokumendist

tuleneva nõude ümberkujundamine. TMS § 45 eesmärgiks on vältida olukorda, kus

ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi viisil, mis toob võlgniku

jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada

täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega (Tallinna Ringkonnakohtu

07.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 2-13-30557, p 8).

Kohtu hinnangul ei nähtu avaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest, et avaldaja

terviseprobleemid on tekkinud ootamatult või oleksid ajutist laadi ning nendega kaasnevad

raskused oleksid lahendatavad 6 kuu jooksul. Avaldusele lisatud kodanikuportaali eesti.ee

väljavõttest avaldajale väljakirjutatud retseptide kohta põhjal on avaldajale määratud

retseptiravimeid alates 21.05.2019, seega juba enne tsiviilasjas nr 2-19-105312 antud

täiteasja aluseks oleva lahendi tegemist. Ka väljavõte avaldajale ajavahemikul 23.12.2018-

10.01.2020 avatud haiguslehtede ja väljamakstud hüvitiste kohta kinnitab asjaolu, et

avaldaja tervisliku seisundi halvenemine ei ole tekkinud täitemenetluse ajal, vaid oluliselt

varem ja tegemist on pigem kroonilise seisundiga.

Avaldaja kohtule esitatud puudega isiku kaardi kohta kohus märgib, et ravivajadus ei ole

puude tuvastamise aluseks, kuivõrd puuet ei ole võimalik kompenseerida ravi ja/või

ravimitega, puuet ei põhjusta pidev ravimite kasutamise vajadus, ägeda või kroonilise

haiguse ravi, kasutatavate ravimite suur hulk ega sagedaste arstivisiitide vajadus (allikas:

sotsiaalkindlustusamet.ee). Kohus nõustub sissenõudja märkusega, et raske liikumispuue ei

ole ilmselt mööduv taotletud peatamise aja 6 kuu jooksul, mida kinnitab ka puude tõendil

märgitud kehtivuse aeg 12.06.2024 (sotsiaalministri 18.06.2019.a määruse nr 43 § 3 lg 4

kohaselt väljastatakse puudega isiku kaart kehtivusajaga, mis vastab puude raskusastme

tuvastamise otsusele märgitud puude raskusastme kehtivusajale).

Eeltoodust tulenevalt ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järelduseks, et täiteasjas nr

xxxx täitmine oleks avaldaja suhtes ebaõiglane viisil või määral, mis kaaluks üles

sissenõudja huvi saavutada oma sundtäitmisele esitatud nõude täitmine mõistliku aja

jooksul. Ka sissenõudja ja võlgniku huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid

võiksid üles kaaluda sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Menetluskulud

13. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 1. lauses sätestatust märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses.

TsMS § 172 lg 1 1. lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 7 2. lause kohaselt, kui menetluse võib algatada

üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja

kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS §

172 lg-st 7 tulenevalt avaldaja kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusosalised ei ole kohtule

menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja

toimikust. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille

suurust kindlaks määrata.

15. Avaldaja oli menetlusabi andmise korras vabastatud avalduselt riigilõivu 50 eurot

tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti,

oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud

või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et

arvestades avaldaja tervislikku seisundit, raske puude olemasolu ja varalist olukorda, s.h

võimalusi lisasissetulekute teenimiseks, on käesoleval juhul põhjendatud avaldaja riigilõivu

50 eurot riigituludesse maksmise kohustusest vabastada ja jätta see kulu riigi kanda.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots