2-19-20510/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20510

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V G vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

549,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806; asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn

Hageja

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

Kostja: V G (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V G`ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks xxx

Aktsiaselts ja kostja V G`i vahel 01.01.2012.a. sõlmitud kliendilepingust nr xxx

tulenev põhivõlgnevus summas 206,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

summas 265,01 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, hagiavalduse esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 206,38 euro

tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhivõla jäägilt ning

arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates

17.12.2019.a.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

xxx Aktsiaselts ja kostja V G vahel 01.01.2012.a. sõlmitud kliendilepingu nr xxx alusel kostja

poolt lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas xxx Aktsiaselts

nõude hagejale.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 125,00

eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot.

Kohtute Infosüsteemi kohaselt on samade poolte vahel samast kliendilepingust tulenevalt olnud

menetlus tsiviilasjas nr 2-18-19413. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tsiviilasjas nr 2-

18-19413 tekkinud perioodi 1. detsember kuni 31. detsember 2014 teenuste kasutamise eest

01.01.2015 arve nr: xxx summas 42,0 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.01.2015.a. xxxAS

on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

01.02.2018.a. hagejale. Kohus on asja lahendanud 08.03.2019.a. tagaseljaotsusega.

Kohtute Infosüsteemi kohaselt on samade poolte vahel samast kliendilepingust tulenevalt olnud

menetlus tsiviilasjas nr 2-18-19401. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tsiviilasjas nr 2-

18-19401 tekkinud perioodi 1. veebruar kuni 28. veebruar 2015 teenuste kasutamise eest

04.02.2015 arve nr: xxx summas 108,39 €, mille eest kohustus kostja tasuma 21.02.2015.a. xxx

AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

01.02.2018.a. hagejale. Kohus on asja lahendanud 11.02.2019.a. tagaseljaotsusega.

Käesolevas tsiviilasjas on kostja võlgnevus tekkinud:

 01. november kuni 30. november 2014, 05.11.2014 arve nr. 2010949300 summas 167,54

€, tasumise tähtaeg 22.11.2014. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 77,30 €

 01. november kuni 30. november 2014, 01.12.2014 arve nr. 2011152773 summas 116,14

€, tasumise tähtaeg 18.12.2014

Ka nendest arvetest tulenevad nõuded on xxx AS on loovutanud 01.02.2018 hagejale.

Eeltoodust lähtuvalt on hageja olnud võlgnevustest olnud teadlik nende loovutamise hetkest

alates (ka hagiavalduse esitamise ning tagaseljaotsuste tegemisel tsiviilasjades 2-18-19401 ja 2-

18-19413) ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eraldi arvete eest eraldi hagide esitamine.

Hagejal oli võimalus esitada kõik ühest lepingust tulenevad nõuded ühe kostja vastu korraga ühes

menetluses. Kohus märgib ka seda, et ühe hagina esitatuna oleks kõikide hagide hind olnud

kokku 935,92 eurot. Riigilõivu suuruseks nende nõuete esitamisel ühise hagina oleks olnud

riigilõivuseaduse kohaselt 175 eurot. Antud juhul on hageja tasunud riigilõivu kõigilt kolmelt

hagilt kokku 275 eurot. Seega ei saanud hagide eraldi esitamise põhjuseks olla ka hageja vähene

võimekus tasuda hagides esitatavatelt nõuetelt riigilõivu. Kohtu hinnangul võib olla hageja

eesmärgiks nõuete jagamisel mitme menetluse vahel soov saada kostjalt mitmekordselt

õigusabikulusid.

TsMS §-st 200 lg 1 ja 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada,

menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld

tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsÜS § 138 lg 1. Kohus leiab, et seesugune

hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja suhtes pahatahtlik,

sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida hageja seesugune

käitumine hetkel menetluskulude näol kostjale kaasa tooks ning oleks kostja suhtes äärmiselt

ebamõistlik ning ebaõiglane.

TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus hageja kasutab pahatahtlikult oma

menetlusõigusi, jätab kohus menetluskulud terves ulatuses poolte endi kanda. Kohus leiab, et

seesugune hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja suhtes

pahatahtlik, sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida hageja

seesugune käitumine hetkel menetluskulude näol eendaga kostjale kaasa tooks.

Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas tuleb hageja menetluskulud jätta

hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik