2-19-8980/29 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-8980

Tsiviilasi

J. T. hagi T. R. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxx xxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx; viibimiskoht: xxx, ( asukoht xxx)

Kostja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxx-xxxxx x, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T. R.lt J. T. kasuks hageja ja kostja vahel 01.03.2016 sõlmitud

laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 2950 eurot (millest 2700,00 eurot

põhivõlgnevus ja 250 eurot viivis).

3. Jätta rahuldamata J. T. nõue T. R. vastu intressi 50 euro tasumise nõudes.

4. T. R.l tuleb J. T.le välja mõistetud summa 2950 eurot tasuda A.S. arvelduskontole nr

EExxx Swedbank AS.

5. Jätta menetluskulud 98,33% ulatuses T. R. kanda ja 1,67% ulatuses J. T. kanda.

6. Määrata J. T. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275 eurot, millest

270,41 eurot mõista T. R.lt Eesti Vabariigi kasuks välja ning 4,59 eurot mõista J. T.lt

Eesti Vabariigi kasuks välja. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse hiljemalt ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel

märgitud konto- ja viitenumbrile.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. T. ja T. R. kohustatud tasuma Eesti

Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-19-8980

2 (5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Määruse peale, millega

mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, võib menetluskulusid maksma

kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud

asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule

edasi kaevata (TsMS § 179 lg 3).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-19-8980

3 (5)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. J. T. esitas 12.06.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse T. R. vastu põhivõla 2700 euro,

võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 94 ja 113 kohase intressi ja viivise 3 aasta eest nõudes. Harju

Maakohus keeldus 14.06.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas hagi

lahendamiseks kohtualluvusse järgi Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus jättis 11.09.2019

määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud

puudused. J. T. täiendas 25.09.2019 hagiavaldust ning esitas füüsilise isiku menetlusabi taotluse

ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Kohus

jättis 01.10.2019 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta, kohustades hagejat täpsustama

haginõuet ja selle kujunemist. J. T. 14.10.2019 täpsustas, et nõuab T. R.lt põhinõude 2700 euro,

intressi 81 euro ja viiviste 648 euro tasumist. Hageja vähendas intressi nõuet 50 eurole ja viivise

nõuet 250 eurole.

2. 17.01.2020 kohus rahuldas J. T. menetlusabi taotluse ja vabastas J. T. hagiavalduse esitamisel

nõutava riigilõivu tasumisest summas 300,00 eurot täies ulatuses ning võttis J. T. hagiavalduse

menetlusse.

3. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus temaga koos elava isa kaudu kätte

29.01.2020, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 12.02.2020 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Kohus selgitab, et kohus on võtnud ekslikult menetlusse hageja nõude hagihinnaga 3429

eurot ning sellest tulenevalt vabastas hageja hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu

tasumisest summas 300 eurot. Tsiviilasja hinnaks on tegelikult 3000 eurot (2700+50+250),

mille esitamisel on nõutavaks riigilõivu määraks 275 eurot. Tsiviilasja hinna muutmine asja

menetlusse võtmist ei mõjuta. Kohus asja lahendamisel arvestab hageja 3000 euro suuruse

nõudega.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

Tsiviilasi nr 2-19-8980

4 (5)

õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja andis 01.03.2016 laenulepingu alusel kostjale

laenu summas 2700 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama 01.05.2016. Kostja ei ole

täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust.

9. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 2700 euro väljamõistmiseks kostjalt.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kostjale andnud laenu majandus- või kutsetegevuses,

samuti puuduvad viited sellele, et menetlusosalised oleksid laenulepingu sõlmimisel intressi

tasumises kokku leppinud. Seetõttu jätab kohus hageja intressi nõude summas 50 eurot

rahuldamata.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras perioodi eest 02.05.2016-01.05.2019 summas 250 eurot, milline summas ei

ületa seaduses sätestatud määras arvutatavat viivist. Kohus rahuldab hageja nõude

sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 250 eurot.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi

esitamisel nõutav riigilõiv 275 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu

eeltingimus. Pärnu Maakohus 17.01.2020 määrusega vabastas hageja hagiavalduse esitamiselt

riigilõivu tasumisest.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 ja 3 järgi menetlusosaline,

kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks. Menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda

Tsiviilasi nr 2-19-8980

5 (5)

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt

hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,33 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

270,41 eurot kostja kanda ja 4,59 ulatuses hageja enda kanda. Kostja ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. Kohus mõistab hagejalt ja

kostjalt tasumata riigilõivu riigituludesse välja.

13. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190

lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga

määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata.

14. TsMS § 179 lg-st 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise

lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik