2-19-9408/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.veebruar 2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-9408

Tsiviilasi

OÜ

Fargo

hagi

EVIKO

Ehitus

OÜ

vastu

11 780,06 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

12 776,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Fargo (registrikood 12189244, asukoht

Peterburi tee 46-225, Tallinn 11415);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kruus

(Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post

menetlus@vilippus.ee);

Kostja: EVIKO Ehitus OÜ (registrikood 11466472,

asukoht Koidu 27-2, Tallinn 10136 Tallinn),

juhatuse liige X X (isikukood xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt EVIKO Ehitus OÜ-lt (registrikood 11466472) hageja OÜ Fargo

(registrikood 12189244) kasuks välja töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus

8 406,60 eurot + käibemaks 20%, kokku 10 087,92 eurot ja sissenõutavaks

muutnud viivis (perioodi eest 04.06.2019-26.02.2020) summas 493,51 eurot.

3. Hagi jääb rahuldamata põhinõude 1 692,14 euro ulatuses.

4. Mõista kostjalt EVIKO Ehitus OÜ-lt hageja OÜ Fargo kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2020

põhivõlasummast 8 406,60 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda.

5.2.

Määrata kindlaks, et hageja menetluskulud on 1 540 eurot (riigilõiv

700 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 840 eurot).

5.3.

Mõista kostjalt EVIKO Ehitus OÜ-lt hageja OÜ Fargo kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 1 540 eurot.

5.4.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (1 540 eurot) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Otsus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. OÜ Fargo (hageja) esitas 20.06.2019 Harju Maakohtule hagi EVIKO Ehitus OÜ (kostja)

vastu töövõtulepingust tuleneva tasu 11 780,06 euro ja viivise saamiseks, mille kohus võttis

25.06.2019 määrusega menetlusse

2. 23.08.2019 esitas hageja ka avalduse hagi tagamiseks, mis jäeti Harju Maakohtu 26.08.2019

määrusega rahuldamata.

3. Kostja vastas hagile 22.07.2019 ja hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 18.09.2019.

4. Pooled esitasid lõplikud seisukohad 02.12.2019 ja 16.12.2019.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

5. Hageja palub mõista kostjalt välja võlg 11 780,06 eurot, viivis 51,65 eurot ja edasiulatuv

viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 24.08.2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

6. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Pooled sõlmisid 27.02.2019 ehituse töövõtulepingu nr 850-11, mille alusel teostas

hageja kostjale maalritöid Tallinnas Pärnu mnt 67 hoone (Perekonnaseisuamet)

renoveerimise ehitustööde käigus.

 Tööde lepingujärgset lõplikku maksumust pooled kokku ei leppinud, kuivõrd see sõltus

töö lõplikust mahust.

 Hageja teostas objektil tellitud tööd ning andis need 10.05.2019 kostjale üle. Aktiga

andis hageja kostjale üle teostatud tööd kogumaksumusega 9816,72 eurot millele

lisandub käibemaks. Kostja esindaja allkirjastas akti 13.05.2019. Koos aktiga edastas

hageja kostjale arve tööde eest tasumiseks maksetähtajaga 31.05.2019. Kostja arvet

hagejale ei tasunud.

 Kostja on hageja arve nr 190510 summas 11 780 eurot kätte saanud ja kinnitanud

e.kirjaga, et tasub arve 30 päeva jooksul. Samuti on kostja selle arve deklareerinud enda

2019 maikuu käibedeklaratsioonil ja arvestanud arvel näidatud käibemaksu summas

1 963,34 eurot enda sisendkäibemaksu arvestuses.

 Hageja on 13.05.2019 allkirjastatud aktis teostatud tööde eest tasumisele kuuluvat

summat juba vähendanud vaegtööde ja peatöövõtja ülekulu tõttu enam kui 1 000 euro

ulatuses.

7. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 700 eurot

ja lepingulise esindaja tasu 1 582 eurot 11,3 tunni eest tasumääraga 140 eurot tunnis (summa

ilma käibemaksuta, hageja nõuab menetluskulu käibemaksuta), vt ka t lk 59 ja lk 65 p 7.

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt ja esitab järgmised vastuväited:

 Kostja tunnustab hageja nõuet lepingu tasu ulatuses ehk summas 10 087,92 eurot (sh

käibemaks), millest on maha arvatud kinnipidamised vastavalt akti nr 1 punktidele 3.4.

ja 3.10 summas 1 348,80 (sh käibemaks), kokku seega väljamaksmisele 8 739,12 eur

(sh käibemaks), vt ka t lk 62.

 Kostja soovib selle summa tasuda hagejale 21 päeva jooksul (töövõtulepingu p 4.3)

arvates kohtulahendi jõustumisest ja hageja poolt arvele 190510 (31.05.2019)

kreeditarve esitamist summale 3 040,94 (sh käibemaks).

 Kostja palub kohtul jätta hageja nõue võlasumma 11 780,06 eurot ja viiviste nõue

rahuldamata, kuna kostja ei ole oma tegevusega põhjustanud hagejale vajadust

pöörduda kohtu poole.

 Hageja nõue on lepingus kokku lepitud tasu ulatuses põhjendatud, kuid ei ole lepingule

mittevastavate maksedokumentide esitamise tõttu muutunud sissenõutavaks.

 Arve summa ületab kokku lepitut 1 410,12 euro võrra (+km). Hageja suurendas töö

mahtu omavoliliselt. Peatöövõtja on seotud riigihanke pakkumise eelarvega ja sõlmib

töövõtulepinguid rangelt lähtudes eelarvest. Tööde maksumus oli lepingus sõnaselgelt

kokku lepitud.

 Töövõtulepingut ei ole muudetud.

9. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Lisaks märgib kostja, et hageja lepingulise esindaja kulud on liiga suured - põhjendatud

lepingulise esindaja tasu saab olla 5-6 tunni eest kogumaksumusega 700-840 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus osaliselt

kostja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses

vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3.

12. TsMS § 436 lg 3 alusel tugineb kohus käesolevaga üksnes nendele tõenditele, mida pooled

on kohtu ette toonud. Sama paragrahvi lg 4 alusel ei tugine kohus asjaolule, mida ei ole

menetluses arutatud.

Kohus hindab poolte esiletoodud asjaolusid vastavalt poolte avaldatule. (vt nt TsMS § 348 lg-

d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-41-15, p 18).

13. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise olemata seotud poolte õiguslike

väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688 lg 2).

14. Käesolevas vaidluses on pooled ühte meelt selles, et nende vahel oli 27.02.2019 sõlmitud

töövõtuleping nr 850-11, mille alusel tellis kostja hagejalt ja hageja teostas x hoones

viimistlustöid (t lk 4-10). Kostja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et hageja andis tööd üle

10.05.2019 ja esitas kostjale arve nr 190510 summas 9 816,72 eurot (+km) tasumise tähtajaga

31.05.2019 (t lk 11-14). Arve on maksmata.

15. Pooled on nõustunud tegema töö tasu osas mahaarvamisi vaegtööde ja leppetrahvi osas

kokku 1 124 euro ulatuses (+km), vt nt ka töövõtulepingu p 4.7, t lk 4 pöördel.

16. Kostja tunnustab hageja nõuet summas 8 406,6 eurot (+km), millest pärast mahaarvamisi

kuulub välja maksmisele 7 282,6 eurot (+km), vt ka t lk 62.

17. Hageja leiab, et kostja võlgneb talle tegelikult teostatud töö eest 9 816,72 eurot (+km),

lisaks ka viivised.

18. Pooled vaidlevadki selle üle, kuidas tõlgendada töövõtulepingu p 4.1 tasu kokkulepet:

hageja väidab, et poolte vahel puudus kokkulepe lõpliku tasu osas ning kostja väidab, et tema

ei pea rohkem maksma, kui lepingus kokku lepitud tasu suurus.

Hageja tõendab oma väiteid sellega, et kostja allkirjastas pretensioone esitamata teostatud tööde

rahalise akti (t lk 11-13), millega sisuliselt muudeti lepingut ja kinnitas veel 07.06.2019 e-kirjas

hagejale, et tasub arve 30 päeva jooksul (vt ka t lk 15 pöördel). Samuti märgib hageja, et kostja

on talle esitatud arve suuruse aktsepteerinud ka sellega, et deklareeris arve Maksu-ja

Tolliametis ja arvestas arvel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksuna riigile tasumisele

kuuluvast käibemaksusummast maha (t lk 44).

Kostja väidab, et lepingu muutmist pole toimunud ning hageja viidatud tõenditele ei saa

omistada tähendust nagu oleks kostja talle esitatud tasu nõuet aktsepteerinud.

19. Kohus nõustub pooltega, et hageja ja kostja vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe

(Võlaõigusseadus /VÕS/ § 635 lg 1). Kostja on väitnud, et tegemist on riigihanke tulemusena

sõlmitud alltöövõtulepinguga, hageja pole sellele vastu vaielnud, kuid asjaolusid, mis

võimaldaksid riigihanke tingimusi tuvastada pole kohtu ette toodud ja seega lähtub kohus vaid

pooltevahelisest lepingust.

20. VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale

kas siduv või mittesiduv, ning sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab

eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama (vt RKTK 17.06.2015 o tsiviilasjas nr

3-2-1-72-15, p 9-10).

Juhul, kui pooled on lepingus kirjalikult sätestanud eelarve siduvuse, ei saa omistada määravat

tähendust lepingu sõlmimise asjaoludele ja hinnapakkumistele.

21. Hageja tuginebki sellele, et ta on hinnapakkumises (t lk 7 pöördel) märkinud, et pakkumises

esitatud mahud ei ole lõplikud.

Vaadeldes hinnapakkumist nr 27022019 (t lk 7 pöördel), on selle lõpus, enne allkirju, järgine

märge: „NB!!! Mahud ei ole lõplik ja arvestatud pärast viimistluse.“

Osundatud lause alusel ei saa teha järeldust selle kohta, kas töö eelarve on pooltele siduv või

mitte.

Küll aga viitab töövõtulepingu p 4.1 üheselt sellele, et pooled on töö tasu suuruses kokku

leppinud ja selleks on 8 406,6 eurot (+km). Lepingu p 4.1 viimane lause viitab ka

hinnapakkumisele (lepingu lisa nr 3) kui tasu detailsemale arvestusele ja hinnapakkumises ongi

tasu suuruse kujunemine lahti kirjutatud, kuid tasu suurus on sama, mis lepingu punktis 4.1.

Vastavalt VÕS § 639 lg 1 alusel eeldab kohus, et tasu suurus oli lepingus siduvalt kokku lepitud,

sest vastasel juhul oleks lepingus olnud fikseeritud vaid ühiku hind ning tasu seatud sõltuvusse

tegelikult teostatud töö mahust, mis selgub pärast töö tegemist.

22. Riigikohus on oma varasemas praktikas tauninud töövõtjate praktikat, mille järgi ollakse

valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises kokku ega teatata enne

nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse

töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Sellise praktika vältimiseks on VÕS § 639 lg-s 1

sätestatud, et eeldatakse eelarve siduvust töövõtjale, ning § 639 lg-s 2 on ette nähtud, et

mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui

eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha, kuid sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest

ületamisest tellijale viivitamata teatama ning teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet

ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud (vt ka RKTK

19.09.2012 o tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12).

23. VÕS § 639 lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale

viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet

ületava tasu maksmist lepingutingimuste alusel. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest

ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev

hüvitisnõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude suuruse kindlakstegemisel ei ole pooled

seotud lepingus kokkulepitud tariifidega. VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause puhul on alusetu

rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel oluline eelarvet ületava töö keskmine kohalik

turuväärtus.

24. Kohus ei tuvasta, et hageja oleks kostjale viivitamatult teada andnud eelarve ületamisest või

et täiendavaid töid või muudatusi oleks kokku lepitud töövõtulepingu p-s 5.7 toodud viisil (e

poolte vahel täiendavalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel). Lepingu p 5.7 viimase lause

kohaselt ei ole töövõtjal sellise kokkuleppe puudumise korral õigus nõuda täiendavat tasu.

25. Samuti ei ole hageja oma nõuet rajanud alusetu rikastumise asjaoludele ega toonud välja

eelarvet ületanud töö keskmist kohalikku turuväärtust.

26. Kostja viitab töövõtulepingu p-le 8.5, mis sätestab, et lepingu muutmise õigus on ainult

poolte seaduslikel esindajatel või nende poolt selleks eraldi volitatud isikutel. Hageja seaduslik

esindaja on juhataja x ja kostja seaduslik esindaja on X X.

Teostatud tööde rahalisele aktile (t lk 11-13) on 13.05.2019 kostja poolt alla kirjutanud X X.

Andmeid selle kohta, et X X oleks volitanud X Xa töövõtulepingu muutmise kokkuleppe

sõlmimiseks, kohtule esitatud ei ole.

Seega on tööde mahu ja eelarve ületamisest kostjale teatatud alles pärast tööde valmimist

(10.05.2019) ja dokumendile pole alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja. Seetõttu ei saa

teostatud tööde akti käsitada lepingu muutmisena.

27. Tuginedes eelpooltoodule ja RKTK eelpoolviidatud lahendile nr 3-2-1-72-15 tuvastan

kohus seega, et poolte vahel oli kokku lepitud siduvas töövõtulepingu eelarves ning kohus ei

saa omistada määravat tähendust lepingu sõlmimise asjaoludele, hinnapakkumistele ja kostja

poolt maksude kajastamisele.

28. Kohus nõustub küll hagejaga selles, et ka kostja ise pole käitunud hageja suhtes korrektselt

jättes tema poolt tunnustatud arve osa tasumata ja esitamata enne hagimenetlust pretensioone

arve suuruse osas, kuid neid asjaolusid ei seo seadus ega leping siduvat eelarvet ületava tasu

maksmise kohustusega.

29. TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 635 alusel rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt, s.o

töövõtulepingu p-s 4.1 kokku lepitud tasu 8 406,60 euro (+km) nõude ulatuses.

Hageja viivisenõue

30. Hageja nõuab kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras alates 31.05.2019-

30.06.2019 summas 54,2 eurot ja edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni, tuginedes seejuures

töövõtulepingu p-le 7.7.

31. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Selle väite

on kostja esitanud tuginedes töövõtulepingu p-le 8.5 leides, et ka tööde üleandmise-

vastuvõtmise lõppakti peavad allkirjastama poolte seaduslikud esindajad.

Lepingu p 8.5 ja 8.8 sätteid süstemaatiliselt tõlgendades see kohtu arvates nii ei ole. Lepingu

muutmises peavad küll kokkuleppe saavutama ja allkirjastama poolte seaduslikud esindajad,

kuid töövõtulepingu p 8.8 sätestab, et kõigi lepingu täitmisega seotud küsimustes on esindaja

õigused X Kullal.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti kui lepingu täitmisega seotud küsimuse saab kohtu

hinnangul seega allkirjastada kostja poolt ka X X (kohus eeldab, et lepingu p 8.6-8.9 on tellija

ja töövõtja positsioonid läinud vahetusse: nimelt on tellijaks lepingu järgi kostja e x OÜ kelle

esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on X X – lepingu p-s 8.8 on X X aga märgitud

töövõtja esindajaks. Samuti on lepingu p-s 8.6 tellijaks nimetatud OÜ Fargo esindajat x, kuigi

ta on lepingu sisu kohaselt töövõtja (vt ka lepingu p 1.1).

Ilma, et teostatud tööde rahaline akt (t lk 11-13) muudaks kokkulepitud tasu suurust, saab seda

siiski pidada kohtu arvates dokumendiks, mis töövõtulepingu p 4.5 alusel kohustab tellijat

maksma tasu 21 kalendripäeva jooksul.

32. Kuna teostatud tööde akt allkirjastati tellija poolt 13.05.2019, siis tuli tasu maksta hiljemalt

03.06.2019. Seega on kostja tasu maksmisega viivituses alates 04.06.2019 ning tal tuleb VÕS

§ 113 lg 1 ja töövõtulepingu p 7.7 alusel maksta hagejale selle eest viivist. Kohus arvestab

viivist põhivõlast 8 406,60 eurot.

33. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise alates

04.06.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.02.2020 summas 493.51 eurot järgmiselt:

a) periood 04.06.2019 - 30.06.2019, viivisemäär päevas 0.021918 % (summa päevas

1.842542 eurot), viivitatud päevi 27= viivise summa 49.748634 eurot;

b) periood 01.07.2019 - 31.12.2019, viivisemäär päevas 0.021918 % (summa päevas

1.842542 eurot), viivitatud päevi 184= viivise summa 339.027728 eurot;

c) periood 01.01.2020 - 26.02.2020, viivisemäär päevas 0.021858 % (summa päevas

1.837508 eurot), viivitatud päevi 57= 104.737956 eurot.

34. Lisaks mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise alates

27.02.2020 VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras põhivõla summast 8 406,60 eurot kuni kohustuse

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

36. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab

hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks.

37. Kostja on oma esimeses vastuses hagile võtnud hagi osaliselt õigeks (t lk 22), kuid ei ole

vaatamata sellele ka selles osas hageja nõuet täitnud, millele ta vastu ei vaidle. Samuti ei

selgitanud kostja hagejale kohtueelse menetluse käigus, miks ta hagejale tasu ei maksa. See tõi

kaasa hageja vajaduse oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

38. Samas ei rahulda kohus hageja nõuet täies ulatuses ja seega pole kõigi menetluskulude

tervikuna kostja kanda jätmine ka põhjendatud. Lisaks arvestab kohus osaliselt TsMS §-ga 163

lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Kostja pakkus menetluse kestel hageja kompromissina, et maksab 8 406,60 eurot (+km) osade

kaupa (t lk 28), kuid kostja keeldus sellest (t lk 41).

39. Kostja on oma 16.12.2019 menetlusdokumendis (t lk 67) nõustunud, et hageja põhjendatud

menetluskulu võiks olla riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 -840 eurot.

40. Nendest asjaoludest lähtudes jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja kanda.

41. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

42. Kostja on kinnitanud, et tal menetluskulusid ei ole (t lk 62). Hageja menetluskulud on

riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 582 eurot.

43. TsMS § 138, § 139 ja § 175, menetluskulude jaotuse ning otsuse p 36-39 toodud

argumentide alusel määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 1 540 eurot (s.o riigilõiv

700 eurot ja kostja poolt tunnustatud lepingulise esindaja tasu 840 eurot) ning mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

44. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka

viivise menetluskuludelt.

45. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik