1-09-15886/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-15886

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2010, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-15886 (09922700131) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi Juri Baškirovi süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja) 22. jaanuari 2010 otsus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdistatav Juri Baškirovi apellatsioon

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: Jätta süüdistatav Juri Baškirovi apellatsioon Viru Maakohtu 22. jaanuari 2010 otsuse peale kriminaalajas nr 1-09-15886 läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud

Viru Maakohtu 22.01.2010 otsusega tunnistati Juri Baškirov süüdi KarS § 404 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati J. Baškirovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.04.2009 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 5 kuud ja 19 päeva vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud ja 19 päeva vangistust. Viru Maakohtu 28.04.2009 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus 3850 kr jäeti iseseisvale täitmisele.

Maakohus arutas J. Baškirovile esitatud süüdistust selles, et tema 09.06.2009 kell 00:45 Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas eeluurimisaluste hoones sektsioonis XXX kambris nr XXXX, pani põlema vangla poolt temale väljastatud poroloonmadratsi, mille tagajärjel tekkis kambris tulekahju ning kamber täitus porolooni põlemisest tekkinud suitsuga. Suitsu eest varjumiseks olid nii J. Baškirov ise kui ka kambris viibinud K. T., kes süütamise hetkel magas, suitsu sissehingamise vältimiseks sunnitud varjuma tualettruumi. Ukse sulgedes, pani K. T. märja käterätiku ukse alla, et suitsu sisse ei tuleks. Seega, madratsi süütamisega kinnises ruumis, kus viibis magav isik, põhjustas J. Baškirov oma tegudega ohu K. T. tervisele ning vara hävitamisega tekitas Riigi Kinnisvara AS-le materiaalse kahju summas 16 410,20 kr. Sellega J. Baškirov pani toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese tervisele, s.o KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J. Baškirov tunnistab oma süüd täielikult.

Maakohus asus kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et J. Baškirovile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja tema kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. J. Baškirovile karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna tema alaealisust, puhtsüdamlikku kahetsust ja süü täielikku ülestunnistamist. Tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus märkis, et J. Baškirov on kuriteo toime pannud vangistuse kandmise ajal ja oma õigusvastase käitumisega on ta tekitanud ka materiaalse kahju. Tema käitumine seadis otseselt ohtu ka inimese tervise. Samuti, J. Baškirov ei võtnud koheselt tarvitusele abinõusid rikkumise peatamiseks ega teavitanud juhtunust valvureid. Kohus leidis, et kuna kuriteo tagajärjel ei saanud kellegi tervis kahjustada, on põhjendatud karistada J. Baškirovit sanktsioonis ettenähtud minimaalmäära lähedase karistusega. J. Baškirov ei ole eelneva karistusaja kestel mõistnud, et jätkuv õigusvastane käitumine toob kaasa temale riigi poolt mõjutusvahendite või piirangute kohaldamise seaduses ettenähtud ulatuses.

Apellandi taotlus

Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o temale mõistetud karistuse osas, kuna leiab, et talle mõistetud 2 kuu pikkune reaalne vangistus on liiga range.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KrMS § 326 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Ringkonnakohus, hinnates J. Baškirovi apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas, pidades seda liiga rangeks.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et maakohtu poolt J. Baškirovile mõistetud karistus on liiga range. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. Baškirovile karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56 sätetest ja toonud otsuses ära ka sellekohased seisukohad. Nii on maakohus J. Baškirovile karistuse mõistmisel arvestanud nii tema karistust kergendavaid asjaolusid, s.h tema alaealisust, kui tema varasemat karistatust, uue kuriteo toimepanemist vangistuse kandmise ajal ja tema süü suurust. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega süüdistatavale karistuse mõistmise osas.

KarS § 404 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 45 lg 1 sätestab vangistusena mõistetava karistuse miinimummääraks 30 päeva pikkuse vangistuse. Seega on maakohus mõistnud J. Baškirovile miinimummäära lähedase karistuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu poolt mõistetud karistusest veel väiksema karistuse mõistmine isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes pani uue kuriteo toime vangistuse kandmise ajal, ei ole põhjendatud. Nimetatud kuriteoga kaasnes materiaalse kahju tekkimine ja ohtu oli seatud ka J. Baškirovi kambrikaaslase tervis.

Kõige eeltoodu alusel leiab ringkonnakohtu kohtukoosseis üksmeelselt, et J. Baškirovi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas