3-20-80/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-80

Haldusasi

AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ kaebus Lääneranna

vallavalitsuse 28.11.2019 korralduse nr 807 tühistamise ja

28.11.2019 korralduse nr 808 osalise tühistamise ning

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.01.2020 otsuse nr 189-

19/214746 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad: AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer

Vastustaja: Lääneranna vald, volitatud esindajad Leho

Tamvere ja Rein Kruusmaa

Kolmandad isikud: OÜ Silindia Ehitus ja AS ESRO,

lepinguline esidaja vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamise vorm

12.02.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse tagastamiseks.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud summas

2016 eurot (sh käibemaks).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.03.2020. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääneranna vald (hankija) alustas 25.10.2019 avatud hankemenetlust „Esmatasandi

tervisekeskuse rajamine Lihulasse. Ehitustööd“ (viitenumber 214746). Pakkumusi hinnatakse

üksnes hinna alusel.

3-20-80

2(11)

2. Pakkumuse esitasid seitse pakkujat, nende seas ühispakkujad AS EVIKO ja EVIKO

Inseneribüroo OÜ ning ühispakkujad Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO. Odavaimat

hinda pakkusid ühispakkujad AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ, paremuselt järgmise

pakkumuse tegid ühispakkujad Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO.

3. 28.11.2019 võttis hankija vastu korralduse nr 807, mille p-ga 1 kõrvaldas ühispakkujad AS

EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ hankemenetlusest. Samal päeval võttis hankija vastu ka

korralduse nr 808, millega mh kvalifitseeris viis pakkujat, sh ühispakkujad Osaühingu Silindia

Ehitus ja aktsiaseltsi ESRO (korralduse p 1); tunnistas vastavaks kolme pakkuja, sh ühispakkujate

Osaühingu Silindia Ehitus ja aktsiaseltsi ESRO pakkumuse (korralduse p 3) ja tunnistas edukaks

ühispakkujate Osaühingu Silindia Ehitus ja aktsiaseltsi ESRO pakkumuse (korralduse p 5).

4. 05.12.2019 esitasid ühispakkujad AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 28.11.2019 korralduse nr 807 ja sama päeva

korralduse nr 808 p-i 5 kehtetuks tunnistamiseks.

5. VAKO tegi 03.01.2020 otsuse, millega jättis vaidlustuse rahuldamata ja mõistis AS-ilt EVIKO

ja EVIKO Inseneribüroo OÜ-lt välja kolmandate isikute poolt kantud õigusabikulud.

6. AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ esitasid 13.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse

hankija 28.11.2019 korralduse nr 807 tühistamise ja 28.11.2019 korralduse nr 808 osalise

tühistamise ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.01.2020 otsuse nr 189-19/214746

tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad

keelata hankemenetluses nr 243771 hankelepingu sõlmimise kolmandate isikutega.

7. Kohus otsustas 15.01.2020 määrusega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt

ning keelas vastustajal kuni 14.02.202 kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimise. Hankija ja

kolmandad isikud esitasid esialgse õiguskaitse osas vastuväited. Seetõttu vaatas kohus esialgse

õiguskaitse uuesti üle ja leidis 14.02.2020 määruses, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on

jätkuvalt põhjendatud ning keelas vastustajal kolmandate isikutega hankelepingu sõlmimise kuni

kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukohad

8. Vastustaja kõrvaldas kaebajad hankemenetlusest tuginedes riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg

4 p-dele 8 ja 9, viidates, et vastustajale teadaolevalt on ühe kaebaja (AS EVIKO) puhul varasemalt

vähemalt kahes teises hankemenetluses tuvastatud hankelepingu rikkumine, mille tulemusena on

ühel juhul leppetrahvina vähendatud tehingulist maksumust ja teisel juhul lõpetatud hankeleping

ennetähtaegselt. Vastustaja leidis, et kaebajad on esitanud valeandmeid, vastates hankepassis

vastavale küsimusele eitavalt. Kaebajad ei nõustu vastustaja seisukohtadega ning leiavad, et

kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamiseks puudus alus.

9. Hankepassis oli pakkujatele esitatud küsimus: Kas ettevõtja on kogenud, et varasem

riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem

kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad

sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Kaebaja vastas küsimusele eitavalt. RHS § 4

p-i 6 kohaselt on hankepass dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esitamist või

puudumist. Kaebajate hinnangul ei ole võimalik olukord, kus pakkuja on kohustatud hankepassis

kinnitama kõrvaldamise aluse esinemist olukorras, kus pakkuja on veendunud, et viidatud alust

tegelikult ei esine.

9.1. Kaebajad on neile alusetult omistatud väidetavad hankelepingu rikkumised täies ulatuses

vaidlustanud ning on seisukohal, et faktiliselt ette heidetud rikkumisi ei esine ning sanktsioone on

3-20-80

3(11)

kohaldatud alusetult. Seega ei saa kaebajaid mingil juhul süüdistada raskes eksimuses hankepassi

täitmisel.

9.2. Tellija ei ole kaebajatega sõlmitud varasemat hankelepingut üles öelnud (hankelepingu ütles

üles hoopis pakkuja), mistõttu ei saanud ega pidanud kaebajad hankepassi täitmisel kinnitama

kõrvaldamise aluste esinemist, sest pakkujate hinnangul taolisi kõrvaldamise aluseid ei esinenud.

9.3. Kaebajate suhtes ei ole ka varasemate hankelepingute täitmisel esitatud kahjunõuet, mistõttu

on kaebajad vastanud hankepassis esitatud küsimustele õigesti. Leppetrahv ei ole võrdsustatav

kahjunõudega ning liiatigi ei saa õiguslikke eriteadmisi mitteomavad isikud teha viidatud

küsimuses teistsugust järeldust.

9.4. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel üksnes viitega tema poolt

valeandmete esitamisele, ilma et oleks arvesse võetud sellise käitumise täpsemaid asjaolusid ja

raskusastet, on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4

p 9 alusel pidi hankija tegema kaalutlusotsuse(d), kuid ei ole seda vaidlustatud otsustes sisuliselt

teinud.

9.5. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et kaebajad esitasid valeandmeid (millega kaebajad ei

nõustu), ei ole nad valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses. Sellist eksimust ei ole

põhistanud ega tõendanud ei hankija vaidlustatud otsuste tegemisel ega ka VAKO vaidlustuse

läbivaatamisel.

10. RHS § 95 lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24EL kooskõlalise tõlgendamise teel on RHS § 95 lg 4 p

8 kohaldamise eeltingimuseks asjaolu, et hankemenetlusest võib kõrvaldada pakkuja, kes on

oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet.

RHS § 95 lg 4 p-i 8 aluseks olnud direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p g) sätte sõnastusest nähtuvalt

peavad nimetatud alusel ettevõtja kõrvaldamiseks esinevad lepingurikkumised olema tavapärasest

“tõsisemad” ja „erakordsemad“, et õigustada pakkuja õigusi sedavõrd tugevalt kahjustava otsuse

vastuvõtmist. VAKO jättis oma otsuse tegemisel alusetult analüüsimata ja tähelepanuta kaebajate

poolt vaidlustusmenetluses esitatud sisulised seisukohad ja tõendid, mis kinnitasid, et

hankemenetlusest kõrvaldamine oli alusetu, kuivõrd RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud eeltingimused

ei olnud täidetud. Hankija ei ole mingilgi moel ning usaldusväärselt tõendanud oma väiteid

kõrvaldamise aluste esinemisega seoses. Riigihangete registrisse esitab andmeid tellija, mistõttu

riigihangete registrisse kantud selgitus esindab vaid tellija (antud juhul alusetut) seisukohta.

Kuivõrd hankijal on kohustus välja selgitada RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud hankemenetlusest

kõrvaldamise asjaolud ning hankijal lasub ka vastav tõendamiskoormus, siis käesoleval juhul ei

ole hankija neid nõudeid täitnud. Eelnimetatud põhjustel on hankija oma kaalutlusõigust

kuritarvitanud ning teinud õigusvastase otsuse kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamiseks.

10.1. Hankija on kõrvaldamise otsuses väitnud, et AS-i EVIKO on riigihangete registri andmetel

sanktsioneeritud Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööde (viitenumber 190676)

hankelepingu täitmisel. Kaebajad on seisukohal, et eelviidatust ei tulene ega ole tõendatud, et

vaidlustaja oleks oluliselt või pidevalt rikkunud hankelepingu olulist nõuet.

10.1.1. Kaebajad juhivad tähelepanu asjaolule, et riigihangete registrisse on tehtud märkus, et

pakkuja on hankija otsuse vaidlustanud. Hankija ei ole nimetatud asjaolu oma otsuses ära

märkinud, samuti ei ole selle asjaoluga oma otsuste tegemisel arvestanud.

10.1.2. Viidatud vaidluse asjaoludest tulenevalt on AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka kui tellija)

määranud töövõtjale leppetrahvi kohustuse väidetava rikkumise eest olukorras, kus viidatud

kohustust lepingust üldse ei tulenenud. Kuna leping ei näinud ette tähtaega kasutusloa esitamiseks,

oli ka tellija poolt määratud leppetrahvi nõue täiesti alusetu. Leppetrahvi nõue on tühine ka

täitmistagatise esitamisega seoses, samuti energiatõhususe arvu ületamise osas.

3-20-80

4(11)

10.1.3. Hankelepingu mahtu arvestades (748 650,42 eurot) on väidetav rikkumine ning esitatud

leppetrahvi nõue ka ebaolulise tähtsusega (s.o. 1% ja 0,5% lepingu hinnast). Seega, isegi juhul kui

asuda seisukohale, et leppetrahvi määramiseks esines alus (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole

tegemist olulise hankelepingu rikkumisega ega ka olulise hankelepingu tingimuse rikkumisega,

mistõttu RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud ning kaebajate

hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on täies ulatuses õigusvastane.

10.2. Hankija on vaidlustaja kõrvaldamisel tuginenud ka asjaolule, et riigihanke „Eluhoone

projekteerimis- ja ehitustööd Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn“ (viitenumbriga

204559) tulemusena sõlmitud töövõtuleping on vaidlustajaga lõpetatud ennetähtaegselt.

10.2.1. Kaebajad juhivad tähelepanu asjaolule, et riigihangete registrisse on tehtud märkus, et

vaidlustaja on hankija otsuse vaidlustanud. Hankija ei ole nimetatud asjaolu oma otsuses ära

märkinud, samuti ei ole selle asjaoluga arvestanud.

10.2.2. Samuti nähtub asjaoludest ja esitatud tõendist, et hankelepingu ülesütlemist hankija poolt

ei ole toimunud. Faktiliste asjaolude kohaselt saab hankelepingu ülesöelduks lugeda hoopis

vaidlustaja poolt, kuivõrd hankija ei täitnud hankelepingust tulenevaid kohustusi, mis muutis

hankelepingu edasise täitmise võimatuks.

10.2.3. Tellija käsitles selles asjas lepingu väidetava rikkumisena asjaolu, et vaidlustaja kohustus

väidetavalt rajama kõvakattega juurdepääsutee. Nimetatud tellija arvamus on ekslik, kuivõrd hanke

tehnilise kirjelduse kohaselt tuli rajada küll juurdepääsutee, kuid mitte kõvakattega juurdepääsutee,

mille rajamiseks vajalikke tehnilisi tingimusi ei olnud üldse kehtestatud. Eeltoodust tulenevalt ei

ole hankelepingu kohaselt võimalik kõvakattega tee projekteerimata ja ehitamata jätmist pidada

kuidagi lepingu rikkumiseks.

10.2.4. Seega eelkirjeldatud juhul puudus hankijal igasugune õiguslik alus kaebaja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Hankelepingu saab lugeda üles öelduks kaebaja poolt tehtud

ülesütlemisavalduse alusel. Kaebajad märgivad, et hankija ei ole hankelepingu ülesütlemist ka

vaidlustanud.

11. Hankija on kohtule esitatud vastuses viidanud Tallinna Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-

19-2155 ning leidnud, et tema hankemenetluses tehtud otsus on põhimõtteliselt samasisuline

viidatud haldusasjas käsitletud otsusega. Asjaolu, et hankija tugines kaebajate hankemenetlusest

kõrvaldamise otsuse tegemisel kahele varasemale väidetavale pakkuja rikkumisele, mis olid seotud

ka haldusasjaga nr 3-19-2155, ei tähenda seda, et käesolevas haldusasjas võiks ja saaks lähtuda

haldusasjas nr 3-19-2155 tehtud otsusest. Hankija on oma vastuses viidanud ka mitmetele uutele

asjaoludele, millele ta hankemenetluses tehtud otsuste tegemisel ei tuginenud.

12. Kolmandate isikute seisukoht, et hankepassis ei olnud küsitud, kelle algatusel hankeleping

ennetähtaegselt lõpetati, on eksitav. Riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 sõnastusest tulenevalt

on ilmne, et hankepassis saab silmas pidada vaid hankija poolselt hankelepingu ülesütlemist,

kuivõrd sätte kohaselt on silmas peetud pakkuja poolset rikkumist ning selle suhtes

õiguskaitsevahendite kohaldamist hankija poolt.

13. Kolmandate isikute väide, et leppetrahv on lihtsustatud kahjuhüvitis, on põhjendamatu ja kohut

eksitav. Leppetrahv ja kahjuhüvitis on erinevad õigusinstituudid. Leppetrahv on seaduse

tähenduses ikkagi kokkuleppeline kõrvalkohustus ning tema rakendamise alused, eesmärk ja

funktsioon ei ole seostatavad ega ühitatavad kuidagi kahjunõudega.

14. Vaidlustatud otsuste kehtima jäämine tooks kaebajate jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed.

Nagu öeldud ei saanud kaebajad eelviidatud asjaolude alusel mitte kuidagi eeldada, et nad oleks

pidanud hankepassis jaatama kõrvaldamise aluste esinemist. Juhul kui jõusse jääks

vaidlustuskomisjoni vaidlustatud otsus, välistaks see kaebajate edasise osalemise mistahes

hangetel, korraga kahe kõrvaldamise aluse esinemise tõttu (s.o. valeandmete esitamine ja eelnevad

3-20-80

5(11)

rikkumised) ja seda olukorras, kus VAKO on jätnud sisuliselt tuvastamata, kas pakkuja on

korduvalt ja oluliselt rikkunud hankelepingu olulist tingimust RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes.

Vastustaja seisukoht

15. Käesoleval juhul tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu. Tallinna Halduskohus on haldusasjas number 3-19-2155 teinud otsuse, kus asunud

seisukohale, et kaebajate suhtes esineb kõrvaldamise alus. See otsus on jõustunud. Käesoleva

haldusasja raames antud haldusakt (Lääneranna Vallavalitsuse 28.11.2019 korraldus nr 807) on

põhimõtteliselt eelpoolviidatud haldusasjaga võrreldes sama sisuga.

16. Vastustaja leiab, et on õigesti kaebajad hankemenetlusest kõrvaldanud ja kaebuses toodud

argumendid ei tingi teistsugust otsust.

16.1. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vastustaja oleks pidanud tegema

kaalutlusotsused. Kui pakkuja esitab valeandmeid, siis on arusaamatu, mida peaks hankija selles

situatsioonis kaalutlema. Tegemist on fakti tuvastamisega, kas valeandmeid on esitatud või ei ole.

Käesoleval juhul on fakt, et valeandmed esitati ning hankija ei pea asuma analüüsima, miks pakkuja

valeandmeid esitab. Hankija on oma otsuses selgelt väljendanud, et pakkuja kõrvaldatakse

valeandmete esitamise tõttu. Hankija ei saa hakata moonutama pakkuja poolt antud kinnitustes

esitatud fakte ning kaalutlusõiguse tähendus on sellistel faktidel sekundaarne. Kaalutluskohustus

tekkinuks kui kaebajad vastanuks mõlemale küsimusele „jaatavalt“, mida aga ei tehtud.

Hankepassis esitatud küsimuste näol on tegemist küsimustega pakkuja usaldusväärsuse kohta ning

kui neile küsimustele on pakkuja vastanud jaatavalt, võib hankija asuda kaalutlema, kas pakkuja

poolt näidatud olukord on hankija jaoks problemaatiline või mitte.

16.2. Hankija kontrollis riigihangete registrist, kas kaebaja omab varasemaid lepingu rikkumisi.

Registris on fikseeritud vähemalt 2 rikkumist (tegelikult on neid rohkem). Kuni see info on

riigihangete registris, on tegemist faktiga. Ka käesoleval ajal on vastav info riigihangete registris

endiselt kõigile kätte saadav, seega ei saa olla diskussiooni selles, kas pakkuja on kogenud, et

varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või

varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega

võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga. Vastus saab olla ainult jaatav.

16.3. Teadvalt valeandmete esitamine on piisavalt kaalukas eksimus. AS EVIKO on ajavahemikul

28.11.2018 - 28.11.2019 (pakkumuse esitamise tähtaeg) esitanud pakkumuse 262-l riigihankel.

Seega on kaebaja esitanud valeandmeid vähemalt 262 korral, kinnitades, et tal ei ole varasemaid

lepingu rikkumisi. Neist 20-l juhul on kaebajaga sõlmitud hankeleping, mis aga viitab järgmistele

võimalustele: 1) hankija ei ole pidanud oluliseks kontrollida hankepassis esitatud info ehk pakkuja

kinnituste usaldusväärsust; 2) hankija ei ole osanud kontrollida hankepassis esitatud info ehk

pakkujate kinnituste paikapidavust; 3) hankija on võtnud teadliku riski sõlmida kaebajaga

ehitustööde leping. Neist üks on Kiviõli Tervisekeskuse ehitustööd ning nagu ilmneb, ei ole kaebaja

asunud sõlmitud ehitustööde lepingut korrektselt täitma ning esinevad analoogsed etteheited.

16.4. Tallinna Halduskohus leiab haldusasjas 3-19-2155 tehtud otsuse punktis 17 järgmist:

Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja oma õiguste kaitseks ka kohtusse pöördunud. Pole tõenäoline,

et vaidlused kohaldatud sanktsioonide üle jõuaksid lähiajal lõpule. Hankijal ei ole praktikas

võimalik oodata vaidluste lõpptulemusi. Arvestades eri hankijate poolt välja toodud rikkumiste

arvu ja olemust, ei saa kohtu hinnangul vastustaja kahtlusi kaebaja ebausaldusväärsusest

ühepoolseks, erapoolikuks ega mittetõendatuks pidada. Seega on loogiline, et isegi kui varasemates

hangetes on vaidlus lepinguliste sanktsioonide üle, ei muuda see kuidagi olematuks fakti, et AS

EVIKO on sanktsioneerimist kogenud.

17. Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise eeldused ei

olnud täidetud. RHS § 95 lg 4 punkt 8 sätestab üheselt, et hankija võib kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

3-20-80

6(11)

hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Vastustaja on korraldustes

välja toonud 2 aspekti – sanktsioneerimine ning lepingu lõpetamine. Järelikult olid alused täidetud.

17.1. Vastustaja ei pea kontrollima, mis asjaoludel lepingu ennetähtaegne lõpetamine aset leidis ja

kes lepingu lõpetas. Isegi kui on tegemist AS EVIKO poolt hankelepingu ennetähtaegse

lõpetamisega, siis selline info ei suurenda AS EVIKO suhtes usaldusväärsust, sest analoogne

juhtum leidis aset ka Pärnumaa Ühistranspordikeskuse poolt korraldatud hankemenetluses

(viitenumber 178314). Erinevus seisnes selles, et olles tunnistatud edukaks pakkujaks, loobus AS

EVIKO lepingu sõlmimisest ning maksis kohtuliku kompromissi tulemusena kahjutasu (vt vastuse

lisa nr 2).

17.2. Kaebajate viide VAKO lahendile 33-19/203234 on asjakohatu, sest selles asjas on jõustunud

kohtulahend (haldusasja number 3-19-1000). Kohus leidis järgmist: Kohus märgib täiendavalt, et

kui hankija tugineb hankelepingu rikkumiste kogumile, siis ei pea kõik etteheidetavad

lepingurikkumised eraldiseisvalt täielikult täitma RHS ja direktiivi 2014/24/EL mainitud koosseisu.

Erinevaid rikkumisi saab vaadata ja hinnata koos, st hankija võib arvesse võtta hankelepingu

täitmist tervikuna. Erinevad rikkumised, mis eraldiseisvalt ei pruugi olla piisavad, et hankija

hankest kõrvaldada, võivad kogumis sellise otsuse tegemiseks küllaldase põhjuse anda. Iseäranis

siis, kui rikkumisi esineb palju ja pidevalt. Arvesse saab võtta ka selliseid rikkumisi, mis ei

moodusta ajas korduvat käitumismustrit, vaid on üksikjuhtumid, kuna ka sellised rikkumised

iseloomustavad hankija hoolsust hankelepingu täitmisel üldisemal tasandil.

17.3. Ainetud on kaebajate etteheited selles osas, et hankija on lähtunud lubamatutest kaalutlustest,

jätnud olulised asjaolud arvestamata ning teostanud kaalumist vastuolus sätte eesmärgi ning

proportsionaalsuse põhimõttega. Vastustajale on arusaamatu, et kui eelnevalt heidetakse

vastustajale ette, et ei ole piisavalt kaalutletud, siis kaebuse punktis 1.21. heidetakse ette, et

vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest ning on teostanud kaalumist vastuolus sätte

eesmärgiga. Seejuures ei ole kaebaja viidanud, milles seisnevad lubamatud kaalutlused, samuti

mis on need olulised asjaolud, mis on hankija poolt jäetud arvestamata.

17.4. Lepingu sõlminuna peab lepingu täitja kandma selle eest hoolt, et riigihangete registrisse ei

satuks infot, mis võib raskendada hilisemaid hankelepinguliste suhete tekkimist. See teave ei ole

kaebajatele teadmata. Hankija on lähtunud oma otsuste tegemisel avalikest allikatest, samuti

varasemate tellijate poolt saadud infost ning selle põhjal teinud oma otsuse, mis on igati

õiguspärane ning põhistatud faktidega.

17.5. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-19-2155 leidnud järgmist: Kaebaja ei saa eeldada,

et kui riigihangete registrist nähtub varasemate hankelepingute ülesütlemine mittekohase täitmise

tulemusel, nõuaks hankija kõikide hankelepingu osapoolte käest dokumente, tõendeid ja arvamusi,

selgitamaks välja sanktsioonide kohaldamise või lepingu lõpetamise õiguspärasust. Hankija ei

pea näiteks toodud hankelepingute puhul asuma analüüsima ega hindama, kas sanktsioone lepingu

rikkumiste eest kohaldati õiguspäraselt. /…/ Kohtu hinnangul ei pidanud hankija vaidlustatud

käskkirjas asuma põhjalikumalt igat üksikut rikkumist lahkama, kuna konkreetsete hankelepingute

täitmise asjaolud pidid kaebajale olema niigi teada. Kohtu arvates ei olnud vastustajal kohustus

küsida kaebajalt ka täiendavaid selgitusi. Ka hiljem esitatud tõendite valguses on hankija otsus

piisavalt põhjendatud. Puuduvad tõendid, et hankijad oleksid registris esitatud kannete sisu osas

meelt muutnud. Asjaolu, et kaebaja lepingu poolena ei ole sanktsioonide kohaldamisega

nõustunud, ei mõjuta kohaldatud sanktsioonide kehtivust.

18. Kaebuse punktis 1.17. nendivad kaebajad, et vaidlustatud otsuste kehtima jäämine tooks

kaebajate jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed ning juhul kui jõusse jääks vaidlustuskomisjoni

vaidlustatud otsus, välistaks see kaebajate edasise osalemise mistahes hangetel, korraga kahe

kõrvaldamise aluse esinemise tõttu (s.o. valeandmete esitamine ja eelnevad rikkumised). See väide

ei vasta tõele, sest vaidlustatud otsuste ja VAKO otsuse jõusse jäämine ei piira kuidagi kaebajate

3-20-80

7(11)

õigust osaleda mistahes hangetel. Kui RHS § 95 lg 1 teeb hankijale kõrvaldamise aluste ilmnemisel

pakkuja kõrvaldamise kohustuslikuks, siis RHS § 95 lg 4 annab hankijale kõrvaldamise aluste

ilmnemisel pakkuja kõrvaldamise õiguse. Seega ei piira vaidlustatud otsuste ja VAKO otsuse

jõusse jäämine kuidagi kaebajate õigust osaleda mistahes hangetel. Kaebajate võimalus saada

hankemenetluses hankeleping, sõltub hilisemast hankijast ja ka kaebajate julgusest kinnitada

hankepassis varasemaid eksimusi.

Kolmandate isikute seisukohad

19. Kolmandad isikud kaebusega ei nõustu ja paluvad selle rahuldamata jätta.

19.1. Kaebajad üritavad eksitada kohut väitega, et riigihanke menetluse käigus ei ole kaebajad

valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses esitanud. Valeandmete esitamine seisneb selles, et

kaebajad vastasid hankepassi küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping

/…/ on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid

seoses kõnealuse varasema lepinguga?“, eitavalt. Kaebajad oleks antud küsimusele pidanud

vastama jaatavalt, sest see on faktiküsimus mitte (pakkuja ega hankija) hinnang selle kohta, kas

esinevad kõrvaldamise alused.

19.2. Hankija on vaidlustatud korralduses viidanud, et riigihangete registrist nähtub, et üks hankija

(AS Hoolekandeteenused) on viimase aasta jooksul kahe AS-ga EVIKO sõlmitud hankelepingu

raames kohaldanud viimase suhtes erinevaid sanktsioone (leppetrahv ja lepingu ennetähtaegne

ülesütlemine).

19.3. Valeandmete esitamine on kõrvaldamise alus, mille kohaldamiseks tahtluse tuvastamine

vajalik ei ole. Et lugeda pakkuja selle sätte tähenduses raskes eksimuses süüdi olevaks ja ta ühtlasi

hankemenetlusest kõrvaldada, on piisav, kui pakkuja on vastutav teatud raskusega hooletuse eest

ehk hooletuse eest, millel võib olla määrav mõju hankemenetlusest kõrvaldamise, valiku või

lepingu sõlmimise otsustele. Samale järeldusele on jõudnud ka Euroopa Kohus kohtuasjas C-

387/14, milles jõuti seisukohale, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g sõnastuses ei ole

mingit viidet ettevõtja tahtlikule käitumisele.

19.4. Kolmandad isikud nõustuvad VAKO otsuse nr 189-19/214746 punktis 15 märgituga, et

pakkuja poolne varjamine, et tema suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud

võlaõiguslikke sanktsioone, kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja

võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. Kõnealuse info näol on tegemist hankemenetluse

läbiviimise seisukohast äärmiselt olulise teabega hankija jaoks, hindamaks võimaliku

lepingupartneri usaldusväärsust.

20. Kolmandad isikud osundavad, et RHS § 95 lg 4 p 8 ei sätesta sõnaselget eeldust, et oleks

oluline, kas hankelepingu ütles üles hankija või pakkuja. Kolmandate isikute seisukohta toetab ka

senine kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-753 (p 20)). Tegemist on

lepingupoolte võrdse õigusega ehk VÕS § 186 punktis 6 sätestatud võlasuhet lõpetava alusega. Nii

korraliselt kui erakorraliselt (vastavalt VÕS § 195 ja VÕS § 196) on õigus võlasuhe lõpetada

mõlemal lepingupoolel. Seetõttu ei ole RHS § 95 lg 4 p-s 8 öeldud, et hankelepingu pidi/peab üles

ütlema hankija.

21. Kaebajad on kaebuses asunud seisukohale (p 1.15), et kaebajate suhtes ei ole varasemate

hankelepingute täitmisel esitatud kahjunõuet, mistõttu on kaebajad vastanud hankepassis esitatud

küsimustele õigesti. Kolmandate isikute arvates on kaebajate arusaam ekslik. Lisaks

preventiivfunktsioonile täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning

täitmise tagamise funktsiooni. Leppetrahv on olemuslikult lihtsustatud kahjuhüvitis, mille

nõudmise eelduseks on vastava kokkuleppe olemasolu ja kohustuse, mille täitmist leppetrahv tagas,

rikkumine.

3-20-80

8(11)

21.1. AS-ile EVIKO ei saa tulla üllatusena leppetrahvi instituut, sest niivõrd kaua ehitusvaldkonnas

tegutsenud ettevõte peab tundma leppetrahvi regulatsiooni. AS EVIKO on osalenud perioodil

01.09.2017 – 17.01.2020 (s.o alates hankepassi instituudi rakendamisest) riigihangete registri

andmetel pakkujana kokku vähemalt 397 hankemenetluses. Seega on AS EVIKO majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev ehitusettevõtja, kes on hankemenetluses osalenud ja hankepassi täitnud

korduvalt. Kui AS-le EVIKO jäi ebaselgeks, kas hankepassi vaidlusalune tingimus hõlmab ka

teavet leppetrahvinõuete kohta varasemates hankelepingutes, siis oleks ta saanud seda ka hankijalt

küsida.

21.2. Keskmine mõistlik isik saab ilmselgelt aru, et hankepassis on küsitud, kas pakkuja on

kogenud, et temaga sõlmitud varasemates hankelepingutes on esinenud sanktsioneeriva

iseloomuga olukordi, mida leppetrahvi kohaldamine/nõudmine ilmselgelt on, sest leppetrahvi

eesmärk ja olemus on lepingut rikkunud poole kohustus maksta teisele poolele kokkulepitud

määras või summas rahalist hüvitist.

22. Teistes riigihangetes kohaldatud sanktsioonide vaidlustamine AS EVIKO poolt ei oma antud

juhul määravat tähtsust. Õiguskirjanduses on märgitud, et Euroopa Liidu õigusega on vastuolus

niisugune liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt ei saa hankija pakkujate valimise staadiumis anda

mingit hinnangut ettevõtja usaldusväärsusele põhjusel, et see ettevõtja on kohtus vaidlustanud

otsuse, millega lõpetati temaga sõlmitud varasem hankeleping selle olulise rikkumise tõttu. Selline

õigusnorm ei kaitseks direktiivis ette nähtud kõrvaldamise aluse soovivat toimet. Samuti oleks

hankijale antud kaalutlusõigus halvatud ainuüksi sellega, et ettevõtja vaidlustab varasema

hankelepingu lõpetamise, samas kui tema käitumine näis piisavalt puudulik, et lepingu lõpetamist

põhjendada. Eeltoodust tulenevalt on kolmandad isikud seisukohal, et kaebajate vaidlustused ei ole

hankijale ega kohtule siduvad ning RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kaebajate hankemenetlusest

kõrvaldamise alus esines.

23. Kolmandad isikud soovivad tähelepanu juhtida Tallinna Halduskohtu 30.12.2019 otsusele

haldusasjas nr 3-19-2155, mis jõustus 10.01.2020. Viidatud asjas tehtud otsuses (punktid 16 ja 17

) leidis halduskohus, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused on täidetud ja selle järelduse

tegemisel tugines kohus mh riigihangetele nr 190676 (Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis-

ja ehitustööd) ning nr 204559 (Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn eluhoone

projekteerimis- ja ehitustööd) ja luges nende hangete osas registris avaldatud andmetele tuginedes

tõendatuks AS EVIKO poolse riigihankelepingu korduva ja olulise rikkumise. Seega on kohus

varasemas asjas juba analüüsinud Lääneranna Vallavalitsuse 13.12.2019 otsuses nr 2019-4-

1/1624-2 viidatud hangetega nr 190676 ja 204559 seonduvaid asjaolusid ning tuvastanud, et nendes

hankelepingute rikkumine AS EVIKO poolt on subsumeeritav RHS § 95 lg 4 p 8 alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24. Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja seisukohti, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Nõustun VAKO 03.01.2020 otsuses nr 189-19/214746 toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.

25. Vastustaja 28.11.2019 korraldusest nr 807 nähtub, et vastustaja kõrvaldas kaebajad

hankemenetlusest, tuginedes RHS § 95 lg 4 p-dele 8 ja 9. Nimetatud sätete kohaselt võib hankija

kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi (RHS § 95 lg 4 p 8) ning

pakkuja, kes on esitanud valeandmeid kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta mh samas

paragrahvis sätestatud sätestatud alustel.

25.1. Vastustaja viitab korralduses nr 807, et hankepassis oli pakkujatele esitatud küsimus: Kas

ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud

varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud

3-20-80

9(11)

kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Kaebajad

vastasid sellele küsimusele eitavalt, samuti vastasid kaebaja eitavalt küsimusele: „Kas see teave on

elektrooniliselt kättesaadav?“

25.2. Vastustaja kontrollis kaebajate poolt hankepassi esitatud andmeid riigihangete registri

avalike andmete põhjal ning tuvastas, et kaebajate poolt hankepassis märgitud info ei ole õige, sest

ühe kaebaja (AS EVIKO) puhul on varasemalt vähemalt kahes teises hankemenetluses tuvastatud

hankelepingu rikkumine, mille tulemusena on ühel juhul leppetrahvina vähendatud tehingulist

maksumust ja teisel juhul lõpetatud hankeleping ennetähtaegselt.

25.3. Vastustaja leidis seega, et esineb alus kaebajate kõrvaldamiseks hankest, sest on tuvastatud

varasemate hankelepingute rikkumine ning kaebajad on hankepassis esitanud selle kohta

valeandmeid.

26. Kaebajad leiavad, et ei ole valeandmeid esitanud, sest vastustaja poolt viidatud rikkumised ei

ole kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks ning seetõttu ei pidanud kaebajad ka

hankepassis esitatud küsimusele jaatavalt vastama. AS EVIKO on viidatud rikkumised

vaidlustanud, pealegi ei ole tegemist oluliste lepingurikkumistega, kohaldatud leppetrahv ei ole

mõistetav küsimuses viidatud kahjutasuna, samuti on korralduses viidatud lepingu ülesütlemine

toimunud AS EVIKO enda, mitte hankija poolt. Vastustaja ei ole hankest kõrvaldamise otsuse

tegemisel neid argumente kohaselt kaalunud.

27. Leian, et vastustaja on korralduses nr 807 õigesti leidnud, et kaebajad on hankepassis esitanud

valeandmeid, vastates ülalviidatud küsimusele eitavalt. Ekslik on kaebajate väide, et kaebajad ei

ole kohustatud hankepassis kinnitama kõrvaldamise aluse esinemist olukorras, kus kaebajad ise

leiavad, et kõrvaldamise alust tegelikult ei esine, sest kaebajad on väidetavad lepingurikkumised

varasemates hangetes vaidlustanud.

27.1. Hankepassis esitatud küsimuse näol on tegemist faktilise asjaolu tuvastamisega, mitte

pakkujatelt õigusliku hinnangu küsimisega. Pakkujal on kohustus hankijat informeerida

varasemate hankelepingute täitmisel tekkinud probleemidest, misjärel saab hankija asuda hindama,

kas varasemate lepingute võimalikud rikkumised mõjutavad pakkuja usaldusväärust hankija silmis

sedavõrd, et hankija ei pea enam võimalikuks pakkuja edasist osalemist hankemenetluses.

Siinjuures võib hankija arvesse võtta ka asjaolu, kas pakkuja on varasemalt kohaldatud

sanktsioonid vaidlustanud, kuid sanktsioonide vaidlustamine ei tähenda, et pakkuja saaks jätta

varasemates hankemenetlustes tekkinud probleemidele hankepassis üldse osundamata. Kui

pakkuja jätab subjektiivsetel kaalutlustel varasematele probleemidele viitamata, takistab see

hankijal olulisel määral pakkujate usaldusväärsuse kontrollimist.

27.2. Nõustun siinkohal VAKO otsuse p-is 15 toodud seisukohaga, et valeandmete esitamine

ülalviidatud küsimuses kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja

võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. VAKO märgib õigesti, et kõnealuse info puhul on

tegemist hankemenetluse läbiviimise seisukohast olulise teabega, mis võimaldab hinnata pakkuja

usaldusväärsust. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajad ei oleks olnud teadlikud

AS EVIKO suhtes kohaldatud sanktsioonidest või muu sarnase asjaoluga, mis võimaldaks asuda

seisukohale, et kaebajad on ekslikult või teadmatusest vastanud hankepassis toodud küsimusele

eitavalt. Usutav ei ole ka kaebajate viide sellele, et kaebajad on hankepassis oleva küsimuse sisu

ekslikult tõlgendanud, kuivõrd kaebajate näol on tegemist professionaalsete ettevõtjatega, kes on

pidevalt osalevad erinevates hankemenetlustes ja omavad seega märkimisväärset kogemust

hangetega seotud fomaalsuste täitmisel. Olukorras, kus kaebajatele olid teada varasemates

hankemenetlustes esilekerkinud probleemid, võinuks mõistlik ja hoolsalt käituv ettevõtja esitada

hankijale täpsustava küsimuse, veendumaks, kuidas sellises olukorras peaks hankepassis

esitatavale küsimusele vastama. Seda ei ole kaebajad aga teinud.

3-20-80

10(11)

27.3. Pean vajalikuks märkida, et ma ei nõustu vastustaja seisukohaga, et olukorras, kus vastustaja

on tuvastanud valeandmete esitamise, ei pidanud vastustaja üleüldse teostama kaalutlusõigust,

hindamaks, kas valeandmete esitamine oli sedavõrd oluline rikkumine, et tingis kaebajate

kõrvaldamise hankemenetlusest. Samas nähtub eeltoodust, et kaebajate poolt hankepassis

valeandmete esitamine on käesoleval juhul hinnatav niivõrd olulise rikkumisena, kus vastustaja

kaalutlusõigus on sisuliselt redutseerunud nullini, mistõttu ei too vastustaja sellekohane seisukoht

kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist. Pealegi nähtub vastustaja korralduse p-st 4, et vastustaja

on siiski välja toonud omapoolsed kaalutlused, millest lähtuvalt vastustaja otsustas kaebajate

kõrvaldamise hankemenetlusest. Ehkki selles punktis on vastustaja peamiselt käsitlenud

varasemate hankelepingute rikkumisega seotud asjaolusid, nähtub p-i 4 alapunktist 4.3 ka viide

valeandmete esitamisele ning sellele, et vastustaja ei pea kaebajaid usaldusväärseks partneriks nii

hankepassis valeandmete esitamise kui varasemate hankelepingute rikkumise tõttu. Seega on

vastustaja hinnanud valeandmete esitamist koosmõjus hankelepingute varasemate rikkumistega ja

on seetõttu leidnud, et kaebajad tuleb hankemenetlusest kõrvaldada.

28. Ehkki ainuüksi hankepassis valeandmete esitamist tuleb lugeda piisavaks aluseks kaebajate

hankemeneltusest kõrvaldamiseks, analüüsin siinkohal ka kaebuse väited selles osas, et eelnevad

hankemenetluse lepingute rikkumised ei tingi kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamist.

28.1. Korraldusest nähtuvalt on vastustaja tuginenud kahele juhtumile, kus hankijaks on AS

Hoolekandeteenused: 1) Pärnu, Oja tn 128 eluhoone projekteerimis- ja ehitustööde hankemenetlus

(viitenumber 190676), kus ühe kaebaja suhtes rakendati leppetrahvi lepingule mittevastava töö

teostamise ja tööde tähtajast mitte kinni pidamise tõttu; 2) riigihanke „Eluhoone projekteerimis- ja

ehitustööd Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn“ (viitenumber 204559) hankemenetlus,

kus töövõtuleping on ühe kaebajaga lõpetatud ennetähtaegselt. Vastustaja leiab, et nimetatud

rikkumised on piisavaks aluseks, et kõrvaldada kaebajad hankest RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

alusel.

28.2. Leian, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et vastustaja oleks RHS

§ 95 lg 4 p 8 ebaõigesti kohaldanud või teinud kaalutlusvea või rikkunud tõendamiskoormist,

tõendamaks, et kaebajate kõrvaldamiseks esinevad kaalukad põhjendused. Ka ei ole RHS § 95 lg

4 p 8 kohaldamisel määrava tähendusega asjaolu, et AS EVIKO on eelnevates hankemenetlustes

kohaldatud sanktsioonid vaidlustanud.

28.3. Alusetu on kaebajate etteheide, et vastustaja on rikkunud tõendamiskoormist ning ei ole

piisava põhjalikkusega tuvastanud varasemate hankemenetlustega seotud asjaolusid. Vastustaja on,

hindamaks, kas kaebajate suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus, lisaks

riigihangete registris olevale infole esitanud päringu ka AS EVIKO lepinguparnterile (AS

Hoolekandeteenused) ning palunud täpsustavat infot nende episoodidega seoses (vastustaja vastuse

lisa nr 1). Seega ei ole vastustaja lähtunud üksnes riigihangete registris toodud andmetest.

Vastustajale ei saa panna kohustust asuda üksikasjalikult uurima varasemate rikkumiste asjaolusid

ja asuda andma õiguslikke hinnanguid selles osas, kas varasemalt rakendatud sanktsioonid on

õiguslikult põhjendatud.

28.4. Asjaolu, et AS EVIKO ei ole sanktsioonide kohaldamisega nõustunud, ei mõjuta RHS § 95

lg 4 p-i 8 kohaldamist. Euroopa Kohtu praktikas on kinnitust leidnud, et Euroopa Liidu õigusega

on vastuolus siseriiklik regulatsioon, mis välistab pakkuja eelneva lepingurikkumise tõttu hankelt

kõrvaldamise olukorras, kus pakkuja on enda suhtes rakendatud sanktsiooni ja/või rikkumise

vaidlustanud kohtus (Euroopa Kohtu otsus C-41/18 Meca, p 40, 42). Avalik huvi selle vastu, et

avalikest vahenditest finantseeritaks lepinguid usaldusväärsete ja kvaliteetset teenust pakkuvate

partneritega on sedavõrd oluline, et seadusandja on Euroopa Liidu tasandil pidanud vajalikuks

hankedirektiivides sätestada sellekohase kõrvaldamise aluse, mis sel moel on jõudnud ka RHS-sse.

28.5. Kaebajate viide asjaolule, et vastustaja on ebaõigesti viidanud lepingu ennetähtaegsele

lõpetamisele hankija poolt riigihankes nr 204559, ei ole antud juhul määrava tähendusega. Nõustun

3-20-80

11(11)

siinkohal VAKO otsuse p-is 13 toodud seisukohaga, et isegi juhul, kui leiab kinnitust, et lepingu

ülesütlemine toimus AS EVIKO poolt või tema initsiatiivil, jääb siiski alles leppetrahvinõude

esitamise episood. Kaebajate seisukoht, et AS EVIKO suhtes kohaldatav leppetrahv ei ole käsitatav

hankepassis olevas küsimuses viidatud „kahjutasu või sellega võrreldavate sanktsioonidega“, on

ekslik. RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastuses on selgelt viidatud nii kahjuhüvitisele kui leppetrahvile ning

seega saab vastustaja kõrvaldamise aluste esinemise hindamisel aluseks võtta ka AS EVIKO suhtes

kohaldatud leppetrahvi.

29. Kokkuvõtvalt olen seega seisukohal, et vastustaja korraldus nr 807, millega vastustaja

kõrvaldas kaebajad hankemenetlusest, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Vastustaja on kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsuses arvesse võtnud nii riigihangete

registris sisaldunud andmeid, kui ka varasemates hangetes hankijalt saadud informatsiooni ning

leidnud, et kaebajad ei ole vastustaja silmis piisavalt usaldusväärsed, et nad saaks hankemenetluses

jätkata. Ka hiljem esitatud tõendite valguses (sh haldusasjas nr 3-19-2155 tuvastatud asjaolud) on

vastustaja otsus piisavalt põhjendatud.

30. Kaebajad on kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsust (Lääneranna

Vallavalitsuse 28.11.2019 korralduse nr 808) vaidlustanud üksnes põhjusel, et kaebajad on hankest

ebaõigesti kõrvaldatud. Kuna kaebajate kaebus jääb kõrvaldamise otsuse osas rahuldamata, puudub

alus ka kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks.

31. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldamata jätta.

Menetluskulud

32. Kaebajad ja kolmandad isikud on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.

Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole.

33. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

Kuivõrd otsus on tehtud kaebajate kahjuks, tuleb kolmandate isikute menetluskulud kaebajatelt

välja mõista.

34. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema

õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele

ettenähtav.

35. Kolmandad isikud on esitanud menetluskulude taotluse koos arve ja selle spetsifikatsiooniga

kokku summas 3066 eurot (sh käibemaks ) kokku 18 h ja 15 min eest . Esitatud spetsifikatsioonidest

nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud kohtule esitatud kaebuse ja halduskohtu määrusega

tutvumises, seisukohtade koostamises ning kohtuistungiks ettevalmistamises ja istungil osalemises.

Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu, pean põhjendatuks

kaebajatelt välja mõista kolmandate isikute õigusabikulu kokku 12 töötunni eest ehk 1680 eurot,

koos käibemaksuga 2016 eurot. Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista kolmandate isikute

õigusabikulud summas 2016 eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma