1-07-8640/469 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-07-8640

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Romeo Kalda vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Romeo Kalda, isikukood 37402154213, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxxx

Karistuse kandmise algus 27.04.1996

Kaitsja

vandeadvokaat Janek Valdma

Kohtuasja läbivaatamise aeg

30.01.2020, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Romeo Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista Romeo Kaldalt menetluskuluna riigituludesse 262,80 eurot (kakssada

kuuskümmend kaks eurot 80 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Janek Valdma poolt

õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198,

viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida „Romeo Kalda, 1-07-8640,

menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Valdma & Partnerid kasuks 262,80 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi Janek

Valdma poolt süüdimõistetu Romeo Kalda kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud

õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Romeo Kaldale, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8640 tunnistati Romeo Kalda

süüdi KarS § 114 p 1, 4 - § 22 lg 2 ja § 122 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tallinna

Linnakohtu 29.11.2000 otsusega mõistetud eluaegse vangistusega ning kohus mõistis Romeo

Kaldale liitkaristuseks eluaegse vangistuse. Kohus luges Romeo Kalda karistusaja alguseks

27.04.1996. Harju Maakohtu 15.08.2016 määrusega täpsustati Romeo Kalda suhtes tehtud

Harju Maakohtu 24.05.2010 kohtuotsuse resolutsiooni ning kohus lisas resolutsiooni lause, et

karistusest tuleb lugeda kantuks Romeo Kalda vahi all viibitud aeg 11.04.1994 kuni 10.01.1996.

Viru Vangla esitas 02.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Romeo Kalda

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust, ei toeta Romeo Kalda tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru

Maakohtule

17.01.2020

edastatud

kirjalikus

seisukohas

teatas

Viru

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Romeo Kalda tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Romeo Kalda ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

30.01.2020 kohtuistungil täpsustas Romeo Kalda kohtule, et Viru Vanglasse paigutati ta

Justiitsministeeriumi 21.01.2009 ümberpaigutamise otsusega. Alates 2012. aastast on ta

töötanud vanglas majandustöödel (koristamine, talvel lumerookimine). Tugevdatud

järelevalvega osakonnas talle programme või kutseõpet ei ole võimaldatud, mistõttu on tema

ainsaks tegevuseks olnudki majandustöödel töötamine. Lisaks majandustöödele on ta vanglas

regulaarselt vestelnud kaplaniga ning vanglas käivad vabatahtlikult ka pastorid.

Karistusseadustiku § 77 muutuse tõttu 01.07.2019 pidid vanglad tegema eluaegsete vangide

täitmiskavad ümber, kuid tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivate isikute täitmiskavad on

siiani ümber tegemata ning tal kehtib praegu 2019. aasta veebruari täitmiskava. Romeo Kalda

selgitab, et vabanemise korral asuks ta elama aadressile xxx, tegemist on baptistide koguduse

palvemajaga. Palvemajas on tal olemas ametlik töökoht ning seal tuleks tal elamise eest tasuda

ainult vee- ja elektrikulu. Lisaks on tal ka majanduslikult kindlustatud õed, kes on nõus teda

toetama. Avaldab, et tal on vabanemisfondis 2000 eurot, millega saab esimesed kaks või kolm

kuud hakkama ning rahalisi nõudeid tema vastu ei ole. Lisaks on ta kuulutanud välja eraisiku

pankroti. Ta on valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli

nõudeid ning käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi. Kriminaalkorras karistatud tuttavatele

on ta öelnud, et vabastamise korral ei võta ta vastu ühtegi nende kõnet ning ta ei helista ka ise

ega kirjuta neile. Ta ei taha vanglasse tagasi sattuda kohtu korralduse rikkumise eest. Kinnitab,

et täidab kõiki nõudeid 100 %. Lisab, et on valmis alluma ka elektroonilisele valvele ning leiab,

et elektrooniline valve aitab distsiplineerida ning tekitada kindlustunnet. Rõhutab, et ta ei

osalenud Viru Vanglas massilistes toidust keeldumistest subkultuurilistel põhjustel. Kristlaseks

hakkaks ta siis, kui ta oli üle viidud Murru vanglast arestimajja (võis olla 2007. aasta) ning

pidevalt on toimunud areng kristlusele ligemale. Tugevdatud järelevalvega osakonnas olemine

2011. aastal oli talle raske. Selgitab, et keegi tööd ei teinud, sest oli hirm, et isikut, kes

esimesena töö vastu võtab, rünnatakse. Solvangud olid ning solvanguid on ka täna (räägitakse

taga ning halvustatakse). Tema läks aga tööle ning isegi vangla imestas. Tal pole subkultuurilisi

seisukohti ning teda ei mõjuta ka need kinnipeetavad, kes on teiselpool leeri. Vanglal ei ole

alates 2012. aastast etteheiteid, et ta oleks riigi vastu või toetaks subkultuuri. Kui kohus ta

vabastab, siis plaanib minna õppima juurat või bioloogiat, kuid tal on muud huvid ka (tahab

autosõidu selgeks õppida). Üheks tegevuseks vabanedes oleks palvemaja hooldamine, teine

tegevus oleks kristlik osa usklike keskel ning kolmas tegevus oleks vabal ajal tegeleda erinevate

õppimistega. Ta tahab hakata kirjutama oma elust raamatut, mis võiks olla abistav.

Kohus avaldas kohtuistungil ka Romeo Kalda poolt kohtule saadetud motivatsioonikirja ja

sellele lisatud dokumendid, Romeo Kalda usulise sisuga kirjutised ja tema avalduste ja kaebuste

lahendamisel tehtud kohtulahendid.

Kinnipeetava kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma selgitas kohtuistungil, et Romeo Kaldaga

on ta regulaarselt kontaktis olnud 2004. aastast. Siis ta palus, et Romeo Kalda võtaks paberi ja

pliiatsi ning kirjutaks ja saaks aru, et dokumendil on palju tugevam jõud ja mõju, kui rusikal.

Sellest algas Romeo Kalda halduskohtumenetluste jada. Tema hinnangul pole Romeo Kalda

esitanud alusetuid kaebusi, kui asjad, mille üle ta kaebab võivad tunduda meile pisiasjadena,

siis kinnipeetava väikeses maailmas on need asjad olulised. Kaitsja hinnangul algaski

subkultuurist väljumine Romeo Kalda puhul 2004. aastal. Vägivalla intsidendid näitavad, et kui

kinnipeetav peksab Romeo Kaldat, siis Romeo Kalda poolt vägivalda vastu ei tule. Kaitsjal on

veendumus ja kogemus ning ta julgeb astuda inimesena kahe vaimuliku ja Romeo Kalda õdede

kõrvale ning leiab, et konkreetsel juhul on Romeo Kalda vabastamine põhjendatud.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 77 lg 1 sätestab, et eluaegse vangistusega karistatud isiku võib

kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära

kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat.

Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega mõisteti Romeo Kaldale liitkaristuseks eluaegne

vanglakaristus ning karistust on kinnipeetav vanglas kandnud alates 27.04.1996. Kohtuotsuse

järgi peaks Romeo Kaldal saabuma kahekümne viie aasta pikkune tähtaeg 27.04.2021, kuid

Harju Maakohtu 15.08.2016 määrusega täpsustati Romeo Kalda suhtes tehtud Harju Maakohtu

24.05.2010 kohtuotsuse resolutsiooni ning kohus luges karistusest kantuks Romeo Kalda vahi

all viibitud aja 11.04.1994-10.01.1996. Eeltoodust tulenevalt täitus Romeo Kaldal kahekümne

viie aasta pikkune tähtaeg juba 2019. aasta juulis, mistõttu on täidetud formaalne eeldus tema

ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et Romeo Kalda on ennast karistuse kandmisel viimasel ajal hästi ülal pidanud, tal

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kui varasemalt keeldus Romeo Kalda igasugusest

koostööst vanglaga (sealhulgas ka individuaalse täitmiskava täitmisest) ning ta ei näinud

ametnikega töötamisel ja tegevuste täitmisel enda jaoks kasu, siis käesolevaks ajaks on tema

suhtumine ametnikesse ja individuaalse täitmiskava läbimisse muutunud paremuse poole.

Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Romeo Kalda on alates 2012. aastast olnud hõivatud

majandustöödel töötamisega, läbinud täies mahus koristusteenuse koolituse, omandanud

keskhariduse, osalenud regulaarselt vestlustel vangla kaplaniga ning osalenud ka vestlustel

inspektor-kontaktisikuga. Kohus võtab arvesse sedagi, et Romeo Kalda oleks vanglas huvitatud

ka kutseõppest ning erinevate programmide läbimisest. Hea käitumine karistuse kandmise ajal

ning motiveeritus läbida vanglas erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi näitavad kohtule, et

isik on hakanud järgima kehtestatud korda ning tegema enda elus muutusi.

Romeo Kalda on andnud nõusoleku vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla, sest ta leiab, et elektrooniline valve aitaks teda distsiplineerida.

Kriminaalset suhtlusringkonda kinnipeetav ei eita, kuid ta kinnitas kohtule, et on valmis nende

isikutega edaspidi mitte suhtlema. Romeo Kalda kasuks räägib seegi, et tal ei ole alkoholi- või

narkootikumide tarvitamisega probleeme olnud. Romeo Kalda vabanemisjärgsetest

elutingimustest ei nähtu samuti midagi sellist, mis tema ennetähtaegse vabastamise vastu

räägiks. Romeo Kaldal on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxx. Kõnealune elukoht

kuulub

Eesti

Evangeeliumi

Kristlaste

ja

Baptistide

Koguduste

Liidule

ning

kriminaalhooldusametnik on teinud kindlaks, et antud elukohta on elektroonilise valve

kohaldamine võimalik. Kuivõrd vangla materjalidest nähtuvalt puudub Romeo Kaldal ametlik

ja pikemaajaline töökogemus, siis võib positiivseks pidada sedagi, et kinnipeetaval on töökoht

xxx Betaania Koguduses majahoidjana, tal puuduvad rahalised nõuded ning kogutud on

vabanemisfondi 2000 eurot. Kohus ei jäta tähelepanuta ka Romeo Kalda õdede valmisolekut

oma venda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetada.

Kohus tõdeb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on

prognoos, et isik käitub edaspidi seaduskuulekalt. Nimetatud prognoosi tehes ja ennetähtaegse

vabastamise üle otsustades peab kohus KarS § 76 lg 4 alusel muuhulgas arvestama ka süüdlase

isikut, tema varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid.

Romeo Kalda kannab liitkaristust alates 27.04.1996 (karistuse kandmise aja hulka arvati ka

vahi all viibimise aeg 11.04.1994-10.01.1996). Vangla iseloomustusest nähtub, et karistus

hakkas isikule positiivset mõju avaldama alles umbes 2012. aastal, sest varasemalt (seega

umbes 18 aastat) keeldus Romeo Kalda igasugusest koostööst vanglaga ning pani vanglas 2006.

aastal toime uued kuriteod. Kohus loeb positiivseks, et käesolevaks ajaks on Romeo Kalda oma

suhtumist muutnud ning näib olevat põhjalikult analüüsinud enda tegusid. Samas vajaksid alles

alates 2012. aastast toimuma hakanud positiivsed muutused kohtu hinnangul senisest

pikemaajalist kinnistumist. Romeo Kalda on kuritegusid toime pannud juba vähemalt 1994.

aastast, mil ta pani toime esimese tapmise. 1996. aastal toimepandud tapmise eest kannab ta

eluaegset vangistust. Tapmised pani ta toime tulirelva kasutades, tulirelva kasutas ta ka

varavastaste, materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegude toimepanemisel.

Arvestades ka süüdimõistmist 2006. aastal vanglas toimepandud mõrvale kihutamises, tuleb

tõdeda, et Romeo Kalda oli kuritegelikult väga aktiivne rohkem, kui kaheteistkümne aasta

vältel. Selle pika ajavahemiku vältel iseloomustas teda täielik ükskõiksus ühiskonnas

valitsevate normide ja tavade suhtes, samuti vähimagi austuse puudumine inimelu vastu. Just

kuritegude toimepanemine pika ajavahemiku vältel, kuritegude pöördumatud tagajärjed ja

Romeo Kalda varasem elukäik on põhjuseks, miks kohus, ei pea võimalikuks teha käesoleval

ajal positiivset prognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas. Kohtu hinnangul nõuavad nii pika

kuritegeliku minevikuga isiku puhul positiivsed muutused pikemat kinnistamist. Kui isegi ligi

12 aastat vanglas range järelevalve all viibimine ei hoidnud isikut uusi kuritegusid

toimepanemast, siis ei saa kohus olla veendumusel, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve

seda käesoleval ajal suudaks.

Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Romeo Kalda

ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks põhjendamatu ja ennatlik.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 77; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp