2-19-121710/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. veebruar 2020

Tsiviilasja number

2-19-121710

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Meelis Willersi vastu

võlgnevuse 1220 euro 97 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2019 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood 11919806), esindaja Marjana Šestel

Vastustaja

(kostja):

Meelis

Willers

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada

Viru

Maakohtu

28. oktoobri

2019

tagaseljaotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

2. Rahuldada

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Meelis Willersi (kostja) vastu võlgnevuse 1370 euro 5 sendi, lisanduva

viivise ning menetluskulude väljamõistmiseks. Seoses esitatud vastuväitega anti maksekäsu

kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.

10. oktoobri 2019 hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mogo OÜ (kreeditor) ja kostja 15. augustil

2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L15082017/0141, mille alusel liisis kreeditor

sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt andis kreeditor kostjale kokku 2089

eurot 50 senti. Kostja on tasunud lepingu järgi 1106 euro 48 senti, väljaostumaksete jääk oli

1967 eurot 50 senti. Pooled lõpetasid lepingu 14. novembril 2018 kokkuleppel ja kostja tagastas

sõiduki kreeditorile. 23. novembril 2018 võõrandas kreeditor sõiduki hinnaga 1010 eurot, mille

võrra on vähenenud kostja põhivõlgnevus. 10. detsembril 2018 loovutas kreeditor oma nõude

kostja vastu hagejale. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 957 eurot 50 senti,

intress 67 eurot 92 senti, viivis 69 eurot 25 senti, sõiduki müügikulu 96 eurot 30 senti ja

sissenõudmiskulu 30 eurot.

2. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas hagi 28. oktoobri 2019 tagaseljaotsusega, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 1220 eurot 97 senti (sh 957 eurot 50 senti põhivõlgnevuse, intressi 67

eurot 92 senti, viivise 69 eurot 25 senti, sõiduki müügikulu 96 eurot 30 senti, sissenõudmiskulu

30 eurot) ning põhinõudelt (957 eurolt 50 sendilt) viivise alates 10. oktoobrist 2019 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus jättis menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja kanda, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud kogusummas 250 (kakssada viiskümmend) eurot, sh riigilõivu 200

eurot ja õigusabikulud 50 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus määras, et kohtuotsus kuulub

täitmisele viivitamatult.

Maakohus leidis, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga (TsMS § 407 lg-d 1 ja 3) ning on

õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 94, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1 ja

TsMS § 367 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks

on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 620 eurot.

Maakohus leidis, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.

Niinimetatud masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420

eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase

keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on kolmel

leheküljel, millest sisulist teksti on kaks lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema

kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul on hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 50 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust

väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas. Hageja palub saata tsiviilasi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ei ole põhjendatud. Hagejal

tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida krediidilepingut ja selle lisasid, teha arvestus

võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse

koostamine eeldab õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist ning tõendite kogumist.

Seega on õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses hagimenetluses mõistlikud ja põhjendatud. Hageja

esindaja töötunni hinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Sellist tunnitasu

on Riigikohus pidanud põhjendatuks ja mõistlikuks tunnihinnaks. On selgusetu, millele

tuginedes on maakohus leidnud, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla

suuremad kui 50 eurot. Ebaselgeks jääb, kas vähendatud on tunnitasu või hagi koostamisele

kulunud aega või mõlemaid. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja poolt tarbitud

õigusteenuse mahu ja maksumuse põhjendatusele ning on sellega rikkunud kaalutlusõiguse

teostamise põhimõtteid.

5. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, maakohtu tagaseljaotsus

tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 2).

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud

tagaseljaotsuses diskretsioonipiire ületanud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja sama lõike teise lause järgi on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Vaidlust ei ole selles, et hagejat esindas volitatud esindaja ning hagejal on õigus taotleda

esindaja kulude hüvitamist. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kogusummas 620

eurot. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Maakohus

leidis, et tegemist on masshagiga ja trafaretse tekstiga, mistõttu on asjas põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud 50 eurot.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et hagiavalduse ettevalmistamisel isegi nn

standardse hagi puhul, tuleb hagejal analüüsida nõude aluseks olevat asjaolusid, praegusel juhul

sõlmitud lepingut ja selle lisasid ning teha arvestus võlanõude väljaselgitamiseks. Hageja

nõudis ka viivist, mille suurus tuli välja selgitada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjendanud õigusabikulu nii suurt

vähendamist. Maakohus mõistis praeguses olukorras kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu

summas, mis on oluliselt väiksem, kui keskmine tunnitasu sarnaste teenuste osutamisel.

Kohtupraktika kohaselt loetakse keskmiseks tunnitasuks õigusabi osutamisel ligikaudselt 100

eurot. Seega arvestades maakohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu 50 eurot, pidi hageja

lepinguline esindaja saama koostada hagiavalduse vähem kui poole tunniga, mis ei ole

ringkonnakohtu hinnangul tegelikku ajakulu arvestav.

Maakohtul tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel ja võimalikul hagi rahuldamisel hinnata

menetlusosalise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Samuti tuleb maakohtul hinnata,

kas hageja lepingulise esindaja poolt hageja esindamiseks kulutatud aeg on proportsionaalne

asja keerukuse ning tehtud toimingutega.

8. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke