2-13-43800/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-43800

Tsiviilasi

IMB Puidutoodete Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IMB Puidutoodete Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia

Kalause määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse

esitaja:

IMB

Puidutoodete

Aktsiaseltsi

(pankrotis; registrikood 10127871) pankrotihaldur Tiia Kalaus

Puudutatud isik (vastuväite esitaja): Osaühing Tudulinna Süsi

(pankrotis; registrikood 10829219) pankrotihaldur Tarmo

Villmann

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020 määrus.

2. Saata IMB Puidutoodete Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause

jaotusettepanek maakohtule kinnitamise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (PankrS § 5 lg 2; § 145 lg 3).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas 1. novembri 2013 määrusega välja IMB Puidutoodete Aktsiaseltsi

(võlgnik) pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause.

2. Haldur esitas 31. oktoobril 2019 maakohtule jaotusettepaneku. Jaotusettepanekus on

mh märgitud, et Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandati võlgniku

võla katteks Swedbank AS-ile pandiga tagatud Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) kuulunud

kinnistud. Pangale tehti Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses väljamakse

77 272 eurot 17 senti. Eriõigusjärglasena tuleb Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) lugeda

võlgniku pankrotimenetluses II järgu võlausaldajaks (nõude suurus 77 272 eurot 17 senti).

3. Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) haldur esitas 9. novembril 2019 jaotusettepanekule

vastuväite ja palus jätta selle kinnitamata. Vastuväite kohaselt ei ole vaidlust selles, et Osaühingu

Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvelt täideti Maaelu Edendamise Sihtasutusele (täpsemalt selle

õiguseellasele pangale) võlgniku kohustus ja Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) läks seaduse

alusel üle Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõue võlgniku vastu summas 77 272 eurot 17 senti.

Seega tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja § 167. Jaotusettepanekust nähtuvalt olid

Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatisõigused aktsessoorsed. Selleks ajaks, kui Osaühingu

Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvelt täideti Maaelu Edendamise Sihtasutusele võlgniku kohustus

ja Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) läks nõue üle, oli võlgniku pankrotimenetluses

tagatisvara realiseeritud. Seetõttu ei olnud võimalik täita VÕS § 167 lg 1 viimases lauses sätestatut.

Ebaõige on halduri käsitlus, mille kohaselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse positsioon ei saa

halveneda ja Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõuet, mis läks üle seaduse alusel, ei saa

lugeda I järgu nõudeks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 7. jaanuari 2020 määrusega jaotusettepaneku kinnitamata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis)

läks üle nõue võlgniku vastu seaduse alusel, kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara

arvelt täideti Maaelu Edendamise Sihtasutusele (pangale) kohustus 77 272 eurot 17 senti (makse

tehti 9. jaanuaril 2015). Tuginedes VÕS § 167 lg-le 1 ja § 173 lg-le 2 asus maakohus seisukohale,

et seda nõuet ei saa lugeda II järgi nõudeks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Haldur palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata jaotusettepanek

kinnitamiseks maakohtule.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 167 ning

on põhjendamatult jätnud tähelepanuta AÕS §-id 355 ja 361. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et

hüpoteek on aktsessoorne. Kuna hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis, siis hüpoteek ei lõpe

nõude lõppemisel, mille tagamiseks see on antud. Sellest tulenevalt tuleb hüpoteegi üleandmisele

kohaldada VÕS § 167 lg 1 teises lauses sätestatut.

Arvestades seda, et hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis, siis ei ole võlgniku kinnistuid

koormanud hüpoteek ning sellest tulenevad õigused Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis)

automaatselt üle läinud. Seetõttu ei ole Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue võlgniku

pankrotimenetluses tagatud.

Seisukohta, et tagatis ei ole läinud Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) automaatselt üle, toetab

ka AÕS § 361 lg 2.

VÕS § 167 lg-test 1 ja 2 ning AÕS §-st 361 tuleneb üheselt, et hüpoteegi üleminekuks Maaelu

Edendamise Sihtasutuselt Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) oli vajalik senise

hüpoteegipidaja (Maaelu Edendamise Sihtasutuse) nõusolek. Seega oleks Osaühing Tudulinna

Süsi (pankrotis) pidanud nõudma Maaelu Edendamise Sihtasutuselt hüpoteegi üleandmist.

Ei ole oluline, et Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) ei saanud esitada nõuet Maaelu Edendamise

Sihtasutuse vastu hüpoteegi üleandmiseks, kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvel

Maaelu Edendamise Sihtasutusele kohustuse täitmise hetkel olid võlgniku kinnistud realiseeritud.

Kui tagatisõigus ei ole kinnistusraamatusse kantud, ei ole seda ka olemas. Kuna Osaühingul

Tudulinna Süsi (pankrotis) ei ole kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki ega ole seda kunagi ka

olnud, siis on Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue pandiga tagamata nõue.

Maakohtu määrus kahjustab Maaelu Edendamise Sihtasutuse (esialgse hüpoteegipidaja) huve.

Maaelu Edendamise Sihtasutusel on õigus saada enda nõue rahuldatud eelisjärjekorras. Tema

positsioon ei tohi muutuda halvemaks ainuüksi seetõttu, et kolmas isik tasub osaliselt võlgniku

eest võla. Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) ei saa panna ennast soodsamasse seisu, kui oli

esialgne võlausaldaja (pank) ning tema õigusjärglane (Maaelu Edendamise Sihtasutus). Kui

maakohtu määrus jääb jõusse, siis saavutab Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) esimese järgu

nõude, mille võrra saab Maaelu Edendamise Sihtasutus vähem oma nõude rahuldamist, kui ta

oleks õigustatud saama.

Maaelu Edendamise Sihtasutusel on võlgniku pankrotimenetluses I järgu nõue. Maaelu

Edendamise Sihtasutuse nõue oli suurem kui seda tagavate tagatiste väärtus. Osaühingu Tudulinna

Süsi (pankrotis) vara arvel ega võlgniku vara arvel ei ole võimalik Maaelu Edendamise Sihtasutuse

nõuet rahuldada. Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) ei saa nõuda hüpoteegi üleminekut, kuna

see tagas jätkuvalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuet võlgniku vastu.

Ühishüpoteek ei anna isikule, kes ei ole võlgnik, aga kelle vara on võlausaldaja kasuks hüpoteegiga

koormatud, õigust osaleda vara realiseerimisel saadud tulemi jagamises koos hüpoteegipidajaga.

Vastupidine järeldus on vastuolus ühishüpoteegi eesmärgi ja mõttega.

6. Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) haldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020 määrus tuleb tühistada ja IMB

Puidutoodete Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause jaotusettepanek tuleb saata

maakohtule kinnitamise otsustamiseks (PankrS § 145 lg 3).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

8. Asja materjalide kohaselt esitas pankrotihaldur 31. oktoobril 2019 maakohtule jaotusettepaneku.

Jaotusettepanekus on mh märgitud, et Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses

võõrandati võlgniku võla katteks pandiga tagatud Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis)

kuulunud kinnistud ning pangale tehti Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses

väljamakse 77 272 eurot 17 senti. Pankrotihaldur luges Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis)

nõude võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudeks (nõude suurus 77 272 eurot 17 senti).

Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) haldur esitas 9. novembril 2019 jaotusettepanekule

vastuväite ja palus jätta selle kinnitamata. Vastuväite kohaselt kuna Osaühingu Tudulinna Süsi

(pankrotis) vara arvelt täideti Maaelu Edendamise Sihtasutusele (s.o selle õiguseellasele pangale)

võlgniku kohustus, siis läks Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) seaduse alusel üle Maaelu

Edendamise Sihtasutuse nõue võlgniku vastu summas 77 272 eurot 17 senti. Kohaldades

VÕS § 173 ja § 167 on tegemist I järgu nõudega ning jaotusettepanekus on ebaõigesti märgitud

nõude järguks II.

9. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara

arvelt täideti Maaelu Edendamise Sihtasutusele (õiguseellane pank) võlgniku kohustus, siis läks

Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) seaduse alusel üle Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõue

võlgniku vastu summas 77 272 eurot 17 senti. Ebaõige on aga maakohtu seisukoht, et kuna on

tegemist seaduse alusel üle läinud nõudega, siis ei saa lugeda nõuet kuuluvaks II rahuldamisjärku

(vaidlustatud määruse p 8). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu määrus ei vasta

TsMS § 465 lg 2 p-le 8, sest vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused, mille alusel kohus

järeldusteni jõudis. Ainuüksi õigusaktidele viitamine ja nõustumine Osaühingu Tudulinna Süsi

(pankrotis) halduri seisukohaga ei ole käsitletav kohtu põhjendusena TsMS § 465 lg 2 p 8 mõttes.

10. Kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) hüpoteegiga koormatud kinnisasjad võõrandati

tema pankrotimenetluses võlgniku võla katteks, siis kohaldub ringkonnakohtu arvates VÕS § 173

lg 3 p 1, mille kohaselt nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses

võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks.

VÕS § 173 lg 2 alusel seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta

sätestatut.

Eelkõige on tegemist viitega nõude ülemineku tagajärgi ning võlgniku vastuväiteid reguleerivatele

sätetele. Sisuliselt ei ole nõude seaduse alusel üleminekule kohaldatavad VÕS §-d 164, 165, 166

ja 168. VÕS § 167, milles sätestatakse tagatiste ja muude õiguste ülemineku, on iseenesest

kohaldatav seaduse alusel nõude üleminekule, kuid antud juhul ei ole Osaühingule Tudulinna Süsi

(pankrotis) üle läinud nõudega seotud tagatisi. Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) üle läinud

nõue tekkis seetõttu, et Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandati

võlgniku võla katteks Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) kuulunud kinnistud ning teostati

võlgniku võlausaldajale väljamakse summas 77 272 eurot 17 senti.

11. VÕS § 167 lg 1 kohaselt nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja

kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigus pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei

ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele

võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud

tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kuna antud juhul oli tegemist

hüpoteegiga (mitteaktsessoorne tagatis), siis ei läinud see VÕS § 167 lg 1 teise lause sõnastusest

lähtuvalt automaatselt üle, vaid vajalik oli pandiõiguse ülemineku registreerimine (VÕS § 167

lg 6).

VÕS § 167 lg-test 1 ja 2 ning AÕS §-st 361 tuleneb, et hüpoteegi üleminekuks Maaelu Edendamise

Sihtasutuselt Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) oli vajalik senise hüpoteegipidaja (Maaelu

Edendamise Sihtasutuse) nõusolek. Seega oleks Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) pidanud

nõudma Maaelu Edendamise Sihtasutuselt hüpoteegi üleandmist. Asjaolu, et Osaühing Tudulinna

Süsi (pankrotis) ei saanud esitada nõuet Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastu hüpoteegi

üleandmiseks, kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvel Maaelu Edendamise

Sihtasutusele kohustuse täitmise hetkel olid võlgniku kinnistud realiseeritud, ei anna alust asuda

seisukohale, et Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue võlgniku pankrotimenetluses on I järgu

nõue. Osaühingul Tudulinna Süsi (pankrotis) ei ole kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki (ega ole

seda kunagi ka olnud), seega on Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue pandiga tagamata

nõue.

12. Lähtudes eeltoodust on pankrotihaldur õigesti lugenud jaotusettepanekus Osaühingu

Tudulinna Süsi (pankrotis) nõude võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudeks (nõude suurus

77 272 eurot 17 senti).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson