Legislator Case Law & Legislation
2-19-6415/18 AI generated

2-19-6415/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-6415/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Muuta Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määruse resolutsiooni selliselt, et rahuldada Tühistada Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus menetluskulude jaotuse osas.

Legislator headnote

AI generated

2-19-6415/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Muuta Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määruse resolutsiooni selliselt, et rahuldada Tühistada Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus menetluskulude jaotuse osas.

Keywords

AI generated
medical expenses bait pricing cost calculation excessive price bank charges hail insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-6415

Tsiviilasi

Aive Jaani hagi SKAN HOLZ HELME AS-i vastu

kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SKAN HOLZ HELME AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): SKAN HOLZ HELME AS

(registrikood 10172328), lepinguline esindaja Mihkel Nukka

Vastustaja (hageja): Aive Jaani (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Marit Seesmaa

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määruse resolutsiooni selliselt, et rahuldada

Aive Jaani taotlus hagi tagasivõtmiseks ja jätta läbi vaatamata Aive Jaani hagi SKAN HOLZ

HELME AS-i vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta SKAN HOLZ HELME AS-i

menetluskulud Aive Jaani kanda. Aive Jaanile riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud jätta riigi kanda.

4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus muutmata.

5. Lugeda Tartu Maakohtu 17. detsembri 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„5.1. Rahuldada Aive Jaani taotlus hagi tagasivõtmiseks.

5.2. Jätta läbi vaatamata Aive Jaani hagi SKAN HOLZ HELME AS-i vastu kutsehaigusega

tekitatud kahju hüvitamiseks.

5.3. Jätta SKAN HOLZ HELME AS-i menetluskulud Aive Jaani kanda. Aive Jaanile riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda.

5.4. Määrata SKAN HOLZ HELME AS-i menetluskulude suuruseks 3090 eurot.

5.5. Välja mõista Aive Jaanilt SKAN HOLZ HELME AS-i kasuks menetluskulud

3090 eurot.

5.6. Välja mõista Aive Jaanilt SKAN HOLZ HELME AS-i kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (3090 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

5.7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.“

6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Määrata, et hüvitatavad

menetluskulude puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Aive Jaani (hageja) hagi SKAN HOLZ HELME AS-i (kostja)

vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Hageja esitas 14. oktoobril 2019 taotluse hagi tagasivõtmiseks.

3. Kostjal ei olnud vastuväiteid hagi tagasivõitmise kohta. Kostja palus jätta menetluskulud hageja

kanda. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud

4710 eurot.

4. Hageja palus jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluskulud riigi kanda.

Hageja palus vähendada kostja menetluskulusid 2700 euro võrra.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus tegi 17. detsembril 2019 määruse, millega võttis vastu hageja avalduse hagi

tagasivõtmiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus määras kostja menetluskulude

suuruseks 3090 eurot, jättis menetluskuludest 50% hageja ning 50% kostja kanda ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1545 eurot ja viivise menetluskuludelt.

Maakohtu põhjenduste kohaselt võttis maakohus vastu hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks ja

jättis hagi läbi vaatamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1).

Maakohus pidas kostja esindaja tunnitasu (120 eurot, millele lisandub käibemaks) mõistlikuks.

Maakohus nõustus sellega, et hagiavaldusega tutvumise, nõude summade arvutuskäikude

kontrollimise ja hagile lisatud tõenditega tutvumise koos Riigikohtu praktika otsimisega ja

analüüsiga sarnastes asjades ajakulu on põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. 0,75 tundi on

põhjendatud ajakulu hageja 4. juuni 2019 vastusega tutvumise eest. Maakohtul ei ole vastuväiteid

kostja esindaja ajakulu osas, mis puudutavad istungiks ettevalmistamist, materjalidega tutvumist

ja istungil esindamist (2,5 tundi) ning kompromissläbirääkimiste pidamist (1 tund).

Kostja esindajal on kulunud tõendite leidmiseks, kohtule vastamiseks ja tõendite esitamiseks ning

õigusliku analüüsi ja menetlusstrateegia jaoks kokku 23 tundi. Maakohus pidas sellest

põhjendatuks 13 tundi – 6 tundi töökeskkonnaalase dokumentatsiooniga tutvumisele ja analüüsile,

6 tundi vastuse koostamisele koos tõendite esitamisega ja 1 tund õigusliku analüüsi ja

menetlusstrateegia arutamisele.

Kostja esindajal on kulunud 30. septembri 2019 seisukoha ja täiendavate tõendite esitamiseks

8 tundi. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Kohus ei ole kostjalt täiendavat

seisukohta küsinud. Siiski on kostja esitanud taotluse tõendite kogumiseks ja esitanud täiendavad

vastuväited hageja seisukohale, milles hageja sisuliselt muutis ka oma nõuet. Seetõttu on kohtu

hinnangul kostja esitanud nimetatud menetlusdokumendi põhjendatult, sest see sisaldab

menetluslikke taotlusi ja täiendavaid tõendeid vastuväidete kinnitamiseks.

Kostja esindajal on kulunud hageja 14. oktoobri 2019 avaldusega tutvumisele 0,5 tundi ja

15. oktoobri 2019 kohtunõudele vastamiseks 1,5 tundi. Maakohtu hinnangul on mõlemate

toimingute põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi.

Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 25,75 tundi. Kostja menetluskulude suuruseks

määras maakohus 3090 eurot (25,75 x 120).

Maakohus on 27. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1526 rahuldanud hageja taotluse

riigi õigusabi saamiseks ja andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu

ja kulud. Seetõttu jäävad hageja menetluskulud riigi kanda.

Üldjuhul jäävad kostja menetluskulud hagi tagasivõtmise korral hageja kanda (TsMS § 168 lg 4).

Kohtul on võimalik TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulude jagamisel võtta arvesse TsMS § 162

lg-t 4. Kostja menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine on hageja suhtes äärmiselt

ebaõiglane, mistõttu jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel kostja menetluskuludest 50% kostja

enda ja 50% hageja kanda. Hageja on kohtuvaidluses töötaja, kes on soovinud kutsehaigusest

põhjustatud kahju hüvitamist tööandjalt, mistõttu võib üldiselt eeldada, et hageja on

kohtuvaidluses nn nõrgem pool. Maakohus ei saa võtta seisukohta, kas hageja terviserike on

tõendatud ning kas selle on põhjustanud kostja juures töötamine. Hagi menetlusse võtmisel on

kohus pidanud usutavaks hagis esile toodut, eriti seda, et hagejal esineb terviserike. Seetõttu

arvestas maakohus menetluskulude jaotamisel sellega, et hagi esitamise tingis hageja hinnangul

tema terviserike. Osaliselt arvestas maakohus ka seda, et ta pidas põhjendatuks hageja varalist

seisu arvestades määrata talle menetluses esindaja riigi kulul ilma kulude hilisema hüvitamise

kohustuseta. Seda, millisel põhjusel hageja hagi tagasi võttis, on kohtul raske hinnata, sest poolte

seisukohad selles küsimuses on vastukäivad. Maakohus arvestas seda, et kompromissi

kinnitamisel oleks hagejal olnud võimalik saada kostjalt hüvitis, sellest hüvitisest hageja aga hagi

tagasivõtmisel loobus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis kostja

menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% hageja kanda ning vähendas kostjale hüvitatavaid

menetluskulusid. Tühistatud osas palub kostja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja

kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4710 eurot ja viivise.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162

lg-t 4. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et viidatud sätte kohaldamise aluseks on asjaolu, et

hageja oli kostja töötaja. Maakohus on ekslikult leidnud seda, et hageja oli menetluses nõrgem

pool. Kui töötaja nõue tööandja vastu on edutu, siis ei saa eeldada, et töötaja ei pea hüvitama

kaotatud kohtuvaidlusega tekitatud tööandja kulusid. „Töötaja“ staatus ei tähenda automaatselt

seda, et ta on kohtumenetluses nõrgem pool. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2

p-i 8.

Hageja ei olnud kohtumenetluses nõrgem pool. Hageja sai riigi õigusabi, samas kui kostja pidi

enda menetluskulud ise kandma. Seega on kohus juba parandanud menetlusabi andmisega hageja

positsiooni.

Hageja ei saa eeldada, et hagi rahuldamata (läbi vaatamata) jätmise korral peab kostja enda

menetluskulud ise kandma. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja nõustas eelduslikult

hagejat hagi perspektiivi osas.

Hageja ei esitanud tõendeid, et tema majanduslik olukord õigustab TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.

Kostja on 20. mai 2019 menetlusdokumendis juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja on hagis

varjanud asjaolu, et ta töötab täiskohaga Paju Pansionaadid MTÜ-s.

Ennatlik ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kohus arvestanud

menetluskulude jaotamisel sellega, et hagiavalduse esitamise tingis hageja hinnangul tema

terviserike. Kostja vastuväidete kohaselt vaidlustati mh hageja kutsehaiguse diagnoos.

Menetluskulude jaotamisel oleks maakohus pidanud juhinduma TsMS § 168 lg-st 2.

Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1.

Maakohus on vähendanud ajakulu 23 tundi 10 tunni võrra (13 tunnini). Seejuures on maakohus

vaid üldsõnaliselt märkinud, et vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 6 tundi. Sellega on

maakohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud,

et menetlusdokumendi sisuline tekstiline osa on 12 lehekülge. Kohtupraktikas on kujunenud välja

seisukoht, et ühe menetlusdokumendi lehekülje koostamise eelduslik ajakulu on 1 tund. Siinkohal

ei ole maakohus arvestanud, et lisaks hagivastusele on esitatud märkimisväärsel hulgal tõendeid

(ca 120 leheküljel). Selles osas on maakohtu määrus ka vastuoluline.

Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et õigusliku analüüsi ajakulu (4 tundi) tuleb vähendada

1 tunnile. Maakohus ei ole diskretsiooniõiguse teostamisel võtnud arvesse, et kutsehaigusest

tulenevad kahju hüvitamise nõuded on õiguslikult keskmiselt keerukamad ning mahukamad.

Seega tuleb eeldada, et haginõuetele vastuvaidlemine on samuti keskmisest ajamahukam. Kostja

positsioonilt on õiguslik analüüs olulise tähendusega.

Maakohus on põhjendamatult vähendanud 16 aasta jooksul koostatud kostja töökeskkonnaalase

dokumentatsiooniga tutvumise ja analüüsi ajakulu 6 tunnile. Hageja tugines sellele, et kostja rikkus

hagejal seal töötamise perioodi (16 aasta) jooksul töötervishoiunõudeid. Kostja sai sellele väitele

vastu vaielda üksnes juhul, kui esindaja oli tutvunud kogu seda ajaperioodi puudutava

dokumentatsiooniga.

Maakohus on vähendanud ka kostja 30. septembri 2019 menetlusdokumendi koostamise ajakulu

8 tunnilt 5 tunnile. Selles osas on määrus sisuliselt põhjendamata. Kostjal oli õigus hageja

muudetud hagile ja täiendavatele seisukohtadele vastata.

Maakohus on vähendanud 14. oktoobri 2019 avaldusega tutvumise ja 15. oktoobri 2019

kohtunõudele vastuse koostamise ajakulu. Ka selles osas on määrus põhjendamata.

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb muuta selliselt, et rahuldada

hageja taotlus hagi tagasivõtmiseks ja jätta hagi läbi vaatamata. Maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 667 lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue

määruse, millega jätab kostja menetluskulud hageja kanda ja hagejale riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud riigi kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Vaidlustatud määrusega on maakohus võtnud vastu hageja avalduse hagiavalduse

tagasivõtmiseks ja lõpetanud tsiviilasjas menetluse. Samuti on maakohus määranud kostja

menetluskulude suuruseks 3090 eurot ning jätnud menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja

kanda. Maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1545 eurot ja viivise

menetluskuludelt.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale

on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab kostja maakohtu määrust menetluskulude jaotuse

osas, samuti osas, milles maakohus vähendas kostja menetluskulude suurust.

11. Kuigi muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida järgmist. Hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks. Hageja võib hagi kostja

nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1 esimene lause). Hagi

tagasivõtmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2). Kuigi vaidlustatud

määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata, ei nähtu hagi läbi

vaatamata jätmist määruse resolutsioonist. Erinevalt hagist loobumisest (TsMS § 429 lg 1 teine

lause) ei võta kohus hagi tagasivõtmise avaldust vastu ega lõpeta asja menetlust. Menetluse

lõpetamine tooks kaasa selle, et hageja ei saa sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda (TsMS § 432).

Hagi läbi vaatamata jätmise korral aga loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja

võib sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda (TsMS § 426 lg 1). Võimalike vaidluste vältimiseks

peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni selliselt, et rahuldab

hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks ja jätab hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab

hagejale, et tal on võimalik pöörduda sama hagiga uuesti kohtu poole.

12. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Hagi tagasivõtmise korral jäävad

menetluskulud üldjuhul hageja kanda, v.a juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Lisaks TsMS § 168 lg-s 4 sätestatule

tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (vt nt Riigikohtu

26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).

TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt

Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

Selliselt ongi maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel jätnud menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja

kanda, asudes seisukohale, et kostja menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine on

viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane.

13. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei esine selliseid

erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Selliseks erandlikuks

asjaoluks ei ole see, et kohus on pidanud hagi lubatavaks ning selle menetlusse võtnud. Hagi

tagasivõtmine on võimalik üksnes siis, kui kohus on hagi menetlusse võtnud. Maakohus on ise

märkinud, et ei saa võtta seisukohta, kas hageja terviserike on tõendanud ja kas selle on

põhjustanud kostja juures töötamine. Ka kohtuvaidluses nõrgemaks pooleks olemine ei õigusta

automaatselt TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Samuti ei õigusta seda asjaolu, et hagejale oli antud

riigi õigusabi.

14. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus

hageja oleks hagi tagasi võtnud kostja survel. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et hagi

tagasivõtmise põhjust on raske hinnata, kuna poolte seisukohad on vastukäivad.

15. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et kompromissi kinnitamisel

oleks hagejal olnud võimalik saada kostjalt hüvitist, millest hageja aga hagi tagasivõtmisel loobus.

Hagi tagasivõtmine on hageja õigus. Hagejal oli riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes pidi

talle hagi tagasivõtmise tagajärgi (mh menetluskulude jaotust) selgitama. Nagu eelnevalt märgitud,

on praegusel juhul hagi tagasivõtmise põhjust raske hinnata, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et

hageja võttis hagi tagasi kostjast tulenevatel asjaoludel.

16. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS

§ 162 lg-t 4 ja jätnud menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja kanda. Menetluskulude jaotuse

osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulud TsMS

§ 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi

kanda, sest maakohus on 27. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1526 andnud hagejale

riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

17. Lisaks menetluskulude jaotusele on maakohtu määrus vaidlustatud ka osas, milles maakohus

vähendas kostja menetluskulude suurust. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja

menetluskulud 4710 eurot. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 3090 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1

järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 11).

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud

väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust,

keerukust ja mahtu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Ekslik on määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt on kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoht, et ühe menetlusdokumendi lehekülje koostamise ajakulu on eelduslikult üks tund.

Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa maakohus lähtuda pelgalt

menetlusdokumentide mahust (lehekülgede arvust). Dokumentide maht ei saa olla ainsaks

kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Selline

lähenemine soodustaks ebamõistlikult mahukate, kuid samas sisutühjade, menetlusdokumentide

esitamist.

20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et õigusliku analüüsi ajakulu

(4 tundi) tuleb vähendada ühele tunnile. Maakohus on märkinud, et kostja esindaja on vastuse

koostamisel läbi mõelnud ka õigusliku analüüsi. Samas arvestas maakohus sellega, et kostja on

eraldi välja toonud Riigikohtu praktikaga tutvumise (1 tund), mis on põhjendatud ja vajalik kulu.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus diskretsiooniõiguse teostamisel võtnud arvesse, et

tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega. Seda illustreerib ilmekalt asjaolu, et

kuigi vaidlus oli eelmenetluse staadiumis, oli maakohus pidanud põhjendatud ja vajalikeks

kuludeks 3090 eurot. Nimetatud summa ületab ringkonnakohtu hinnangul nn keskmise vaidluse

hinda.

21. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja töökeskkonnaalase dokumentatsiooniga

tutvumisele ja analüüsile on kulunud 6 tundi, kostja 30. septembri 2019 menetlusedokumendi

koostamisele 5 tundi ja hageja 14. oktoobri 2019 avaldusega tutvumisele ja 15. oktoobri 2019

kohtunõudele vastamiseks 1,5 tundi. Kohtul ei olegi õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspoolelt välja mõistetava õigusabikulu suurus

tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sealhulgas menetlustoimingute

hulgale.

22. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude suurust puudutavas

osas muutmata.

23. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse

menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse

vaidlustamist. Kuna praegusel juhul vaidlustati nii menetluskulude jaotust kui ka nende rahalist

kindlaksmääramist, kohaldub TsMS § 178 lg 4. Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte

endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

24. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud

TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson