2-19-12009/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktsiaselts PlusPlus Capitali apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 03.01.2020

tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.01.2020 tagaseljaotsus osas, milles kohus jättis XX-lt

Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja mõistmata põhivõlgnevuse 4 616,47 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 931,01 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, jättis

menetluskulud 79% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capitali kanda ja jättis XX-lt välja

mõistmata menetluskulu hüvitise 804,5 eurot.

3. Saata tühistatud osas asi tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Toimetada XX-le otsus kätte avalikult. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

18.02.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12009

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi XX (X) vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.01.2020 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts PlusPlus Capitali apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5 572,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), esindaja Marjana Šestel

Kostja XX (XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 12.08.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja)

vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 5 700 eurot, intressi 310,65 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 1 248,47 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palus ta

välja mõista alates 13.08.2019 põhivõlalt lisanduva viivise määraga 0,049% päevas kuni

põhinõude tasumiseni. Samuti palus ta kostjalt välja mõista menetluskulud.

Kostja ja Swedbank AS (pank) sõlmisid laenulepingu. Pank laenas kostjale 5 700 eurot ja kostja

kohustus selle igakuiste maksetega perioodi 01.04.2018-01.03.2023 jooksul tagasi maksma.

Intressimäär oli 18% aastas. Kostja rikkus alates 01.04.2018 lepingut, kui ei taganud

arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt ja

kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 21.05.2018. 21.08.2018 loovutas pank oma

nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati ka kostjat.

2. Maakohus võttis hagi menetlusse. Pärast mitmeid püüdeid hagimaterjalid kostjale toimetada

muul viisil (kohtute infosüsteemi, e-kirjade, tähitud kirjade abil), toimetati need kostjale kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

Maakohtu tagaseljaotsus

3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1 083,53 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, intressi 310,65 eurot, hagi

esitamise seisuga (12.08.2019) sissenõutavaks muutunud viivise 317,46 eurot ja lisanduva

viivise põhinõudelt 1 083,53 eurolt alates 13.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga

0,049% päevas. Menetluskulud jättis kohus 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda

ning kohustas kostjat tasuma hagejale 115,5 euro suuruse menetluskulude hüvitise. Hüvitise

tasumisega viivitamisel kohustati kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tagaseljaotsus vormistati kirjeldava ja põhjendava osata, kuid kohus lisas otsusele järgmised

selgitused. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Praegusel juhul ei olnud

kostja viivituses kolme järjestikuse maksega, mistõttu oli lepingu ülesütlemine tühine. Hageja

sai kostjalt nõuda üksnes selliste võlgnevuste tasumist, mis olid hagi esitamise hetkeks

muutunud sissenõutavaks.

Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava

vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hüvitist võib

nõuda, kui võlgnikule on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus enne tasulist kirja

(VÕS § 1132 lg 1 kolmas lause). Kostjale saadeti kolm kirja. Esimese neist luges kohus tasuta

meeldetuletuskirjaks ja kahe eest mõistis välja sissenõudmiskulu kokku 10 eurot

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus tühistada maakohtu tagaseljaotsus osas, milles kohus jättis kostjalt välja

mõistmata põhinõude 4 616,47 eurot, kuni 12.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 931,01

eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, jättis menetluskuludest 79% hageja kanda ning vähendas

kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Hageja palus asi saata vaidlustatud osas tagasi

esimese astme kohtule uueks otsustamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus eksis, kui leidis, et krediidilepingu ülesütlemine oli tühine, sest kolmanda makse

tasumise kuupäev ei olnud saabunud. Väikelaenulepingu tüüptingimuste p-i 11.1.4 järgi oli

pangal on õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate

nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida kohaselt

teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud

lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi. Panga üldtingimuste p-ide 9.1 ja 9.2.8 järgi on pangal

õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda. Mõjuva põhjusega on tegemist

eelkõige siis, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud

mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida

ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad.

Teatisest lepingu ülesütlemise kohta oli näha, et kostja oli pangaga sõlminud kaks

laenulepingut: käesolevas menetluses viidatud laenulepingu nr 18-012938-VL ning

laenulepingu nr 18-010181-VL. Teisest laenulepingust tulenev nõue oli lahendatud tsiviilasjas

nr 2-19-12232. Tsiviilasjas nr 2-19-12232 tõendas hageja, et kostja oli osaliselt viivituses kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega, millega rikkus laenulepingut nr 18-010181-VL ja pangal oli

õigus leping üles öelda. Lähtudes väikelaenulepingu tüüptingimuste p-ist 11.1.4 ja panga

üldtingimuste p-idest 9.1 ja 9.2.8 oli pangal õigus ka lepingu nr 18-012938-VL üles öelda.

Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, lõpetas pank lepingu 22.05.2018 ja kogu laenujääk

5 700 eurot muutus sissenõutavaks 23.05.2018. Eelneva tõttu oli hagi esitamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud ka viivisenõue 1 248,47 eurot ning hagejal oli õigus nõuda

sissenõudmiskulusid 35 eurot.

Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda. Hageja riigilõiv

500 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 420 eurot tuli jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 646, 656 lg 2, 657 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt

tühistada. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles kohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata põhinõude 4 616,47 eurot, kuni 12.08.2019 sissenõutavaks

muutunud viivise 931,01 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning jättis menetluskuludest 79%

hageja kanda ning vähendas kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Maakohtu

tagaseljaotsust ei vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1 083,53 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, intressi 310,65 eurot, hagi

esitamise seisuga (12.08.2019) sissenõutavaks muutunud viivise 317,46 eurot ja lisanduva

viivise põhinõudelt 1 083,53 eurolt alates 13.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga

0,049% päevas. Samuti ei ole tagaseljaotsust vaidlustatud osas, milles kohus jättis

menetluskulud vähemalt 21% ulatuses kostja kanda ja kohustas kostjat tasuma hagejale

vähemalt 115,5 euro suuruse menetluskulude hüvitise ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, on maakohtu

otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

otsust vaidlustatud osas.

Ringkonnakohus leiab apellatsioonkaebuse põhjal, et vaidlustatud osas on maakohus asja

arutamisel rikkunud sedavõrd oluliselt menetluseõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa

vaidlustatud osas otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei saa puudust

ise kõrvaldada (TsMS § 646, § 656).

Maakohus tegi lahendi, mille vormistamisel kasutas TsMS § 444 lg-s 3 kirjeldatud võimalust

teha tagaseljaotsus kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusele on lisatud vaid üksikud selgitused.

Samas jättis maakohus tähelepanuta, et lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest

väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui

maakohus TsMS § 407 lg-st 1 juhindudes hagi põhjendatuse kontrollimisel leiab, et hagi ei ole

täiel määral või üleüldse põhjendatud ning see tuleb rahuldada osaliselt või sootuks rahuldamata

jätta, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada.

Vaidlusalune otsus kirjeldatud nõudele ei vasta: kirjeldavat osa otsuses ei ole ja otsuse põgusad

selgitused ei ole kvalifitseeritavad TsMS § 442 lg-s 8 kirjeldatud põhjendustena ning ei ole ka

resolutsioonis vastu võetud otsustuste mahtu silmas pidades ammendavad.

Eelnevalt kirjeldatud põhjusel tuleb maakohtu tagaseljaotsus vaidlustatud osas tühistada ja

saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 3 jätab kohus menetluskulude jaotuse esimese astme kohtu

otsustada sõltuvalt asja lõpptulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing