Legislator Case Law & Legislation
2-20-1878/2 AI generated

2-20-1878/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-1878/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

D P esitas Harju Maakohtule avalduse tunnustada ja tunnistada täidetavaks Eesti Vabariigis xxxx linna xxxx rajooni kohtu 17.09.2019 otsuse tsiviilasjas nr 755/10492/19. Kõnesoleva otsuse kohaselt kohus otsustas: rahuldada S S tr G-P ja D P avaldus lapsendamiseks ning millega lapsendati D L p B, sündinud xxxx. aastal, S S tr G-P, sündinud xxxx. aastal, Ukraina kodanik ja D Ple, sündinud xxxx. aastal, Eesti kodanik, kes omab luba alaliseks elamiseks xxxx territooriumil. Otsuse alusel tehti vastavad kanded perekonnaseisuaktidesse. Avaldaja soovib taotleda lapsele Eesti kodakondsust. Kohtu põhjendused

Legislator headnote

AI generated

2-20-1878/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega.

Keywords

AI generated
temporary protection for Ukrainians assistance to Ukraine ukrainian nationals family asylum for eritreans European arrest warrant European passport
AI generated
2-20-3359/5
A S (avaldaja) esitas 02.03.2020 Harju Maakohtule avalduse Ukraina Nikolajevi linna Zavodskoi rajooni kohtu 31.08.2018 otsuse asjas nr 487/3126/18 tunnustamiseks, millega nõuti sisse S O V (V) pojalt (sünniaeg xxx, RNUKNP: xxx, Eesti isikukood xxx) S A O (O) poja (sünniaeg xxx, RNUKNP: xxx) kasuks elatisraha suuruses ¼ kõikidest tululiikidest kuus, alates 23.05.2018 kuni õppetähtaja lõppemiseni, s.t kuni 30.06.2019. Kohtuotsuse kohaselt teavitati O St (puudutatud isik) kohtumenetlusest. Kohtuotsus jõustus 05.10.2018 ja kuulub Ukrainas täitmisele. Harju Maakohus jättis 12.11.2020 määrusega avalduse käiguta. Avaldaja esitas 22.12.2020 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi.
2-22-13146/6
M. D. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles taotleb isaduse tuvastamist. Avalduse kohaselt oli A. S. ema kasvatada, kuid lapse ema suri 18. augustil 2021. Pärast seda on last kasvatanud vanaema S.S., kuid vanaema on haige ja nad elavad Ukraina okupeeritud territooriumil XXX. Soov on, et peale 18-aastaseks saamist tuleb A. elama hageja juurde.
2-24-6318/17
O. M. esindaja esitas 19.04.2024 Viru Maakohtule hagi A. K. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja ja kostja abielu on sõlmitud 27.02.2014.a, abielust on 07.05.2014.a sündinud tütar D. K.. Pooled on Ukraina kodanikud. Nad saabusid Eestisse 10.10.2022.a. Neil on ajutine rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 12.09.2024. Poolte abielusuhted lõppesid poolteist aastat tagasi. Sellest ajast elavad pooled eraldi. Edasist kooselu ei pea hageja võimalikuks. Hageja soovis abielu lahutada Perekonnaseisuameti kaudu. Kostja alguses nõustus sellega, oli määratud kuupäev, millal oli vaja tulla Perekonnaseisuametisse, kuid päeva enne helistas kostja hagejale ja ütles, et ei ilmu. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega lahutada abielu kohtuväliselt, kuid kostja keeldus, pakkudes hagejale pöörduda lahutamise nõudega kohtu poole. Hageja palub lahutada poolte abielu, menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2-23-124101/22
E. P. esitas 10. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. P. elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. E. P. (hageja, laps) esitas Tartu Maakohtule hagi V. P. (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 18. septembri 2023. a määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 31. jaanuaril 2024 märkides, et ta on Ukraina kodanik ja elab Ukrainas. Ukraina kohtus on pooleli ka lapse tagastamise menetlus. KOHTU SEISUKOHT
2-23-150713/36
Harju Maakohtu menetluses on alaealise lapse X hagi Y vastu elatise nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1878 Tsiviilasi D P avaldus Ukraina Kiievi linna Dnipro rajooni kohtu 17.09.2019 otsuse tsiviilasjas nr 755/10492/19 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis Menetlusosaline Avaldaja: D P (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Rein Küttim

RESOLUTSIOON

1. Tunnustada ja tunnistada täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Ukraina Kiievi linna Dnipro rajooni kohtu 17.09.2019 otsus tsiviilasjas nr 755/10492/19, millega rahuldati S S tr G-P ja D P avaldus lapsendamiseks; millega lapsendati D L p B, sündinud xxxx. aastal, S S tr G-Pe, sündinud xxxx. aastal, xxxx kodanik ja D Ple, sündinud xxxx. aastal, Eesti kodanik, kes omab luba alaliseks elamiseks xxxx territooriumil; millega tehti vastavad kanded perekonnaseisuaktidesse.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse ühe kuu jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättesaamisest alates, kui määrus toimetatakse kätte siseriiklikult ja kahe kuu jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättesaamisest alates, kui määrus toimetatakse kätte välisriiki.

Asjaolud

1. D P esitas Harju Maakohtule avalduse tunnustada ja tunnistada täidetavaks Eesti Vabariigis xxxx linna xxxx rajooni kohtu 17.09.2019 otsuse tsiviilasjas nr 755/10492/19. Kõnesoleva otsuse kohaselt kohus otsustas: rahuldada S S tr G-P ja D P avaldus lapsendamiseks ning millega lapsendati D L p B, sündinud xxxx. aastal, S S tr G-P, sündinud xxxx. aastal, Ukraina kodanik ja D Ple, sündinud xxxx. aastal, Eesti kodanik, kes omab luba alaliseks elamiseks xxxx territooriumil. Otsuse alusel tehti vastavad kanded perekonnaseisuaktidesse. Avaldaja soovib taotleda lapsele Eesti kodakondsust. Kohtu põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega.

3. TsMS § 620 lg 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades artikkel 40 alusel lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.

4. Kohus kontrollis Ukrainas tehtud kohtulahendi vastavust TsMS §-s 620 sätestatud nõuetele. Kohus ei tuvastanud TsMS § 620 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, millised välistaksid tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamist Eesti Vabariigis. xxxx linna xxxx rajooni kohtu 17.09.2019 otsus jõustus 18.10.2019 (TsMS § 620 lg 2). Kohtul puuduvad alused keelduda otsuse tunnustamisest.

5. Eeltoodust tulenevalt kohus tunnustab ja tunnistab täidetavaks Eesti Vabariigis xxxx linna xxxx rajooni kohtu 17.09.2019 otsuse tsiviilasjas nr 755/10492/19.

6. TsMS § 172 lg 1 ls 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik