2-17-110319/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-110319

Tsiviilasi

STORENT OÜ hagi TKehitus OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: STORENT OÜ (registrikood 11682327, asukoht

Punane 6A, 13619 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Jelena Lehter, e-post:

jelena@jurex.ee

Kostja: TKehitus OÜ (registrikood 12851230, asukoht

Valdeku tn 122-10, 11215 Tallinn

Kostja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik, e-post

info@ironlaw.ee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt TKehitus OÜ hageja STORENT OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

4 685,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 995,09 eurot.

3. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 33,6% ulatuses hageja kanda

ja 66,4% ulatuses kostja kanda.

4. Määrata menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg 30 päeva alates otsuse

jõustumisest.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusestpellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.12.2015.a. lepingu nr. CON07119, mille kohaselt

kasutas kostja hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk inventari; samuti pakkus hageja kostjale

lisateenuseid, mis on seotud transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne. Ehitusinventar anti

kostja kasutusse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, kus muuhulgas fikseeriti üleantud

inventari nimetused ja kogused, tunni- või päevatasu, üleandmise aeg ja koht. Aktile kirjutas

alla kostja poolt määratud isik, kostja väljastas volikirja ehitusinventari vastuvõtmiseks. Hageja

saatis kostjale iga kuu rendimakse arve ja vajadusel arve lisateenuste eest. Arvete tasumine

toimus 15-ne päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Üüri arvestamise periood oli

15 päeva ja kostjale esitati arveid e-posti teel hageja arvutiprogrammist.

2. Lepingu kehtivusaja jooksul on kostja võtnud hagejalt ehitusinventari järgnevate üleandmis-

vastuvõtu aktide alusel: nr-d MDR0076949; MDR0078022; MDR0087136; MDR0087275;

MDR0087309; MDR0087325; MDR0087426; MDR0087496; MDR0090143; MDR0090290;

MDR0090540; MDR0094916.

3. Hageja on esitanud kostjale 41 arvet inventari kasutamise ja transportimise eest, ühe arve

inventari remontimise eest ning kaks müügiarvet kokku summas 5 861,35 eurot. Kostja on jätnud

tasumata järgmised arved: nr-d INV0119609, INV0119610, INV0121139, INV0121140,

INV0121141, INV0121142, INV0121143, INV0122476, INV0122477, INV0122478,

INV0122479, INV0122480, INV0123719, INV0123720, INV01237121, INV0123722,

INV0123723, INV0123724, INV0124732, INV0124733, INV0124734, INV0124735,

INV0124736, INV0124968, INV0125932, INV0125933, INV0125934, INV0126972,

INV0126973, INV0127999, INV0128000, INV0129116, INV0129117, INV0130337,

INV0130338, INV0131473, INV0131474, INV0132730, INV0132731, INV0132732,

INV0134029, INV0134201, INV0134292, INV0135615.

4. 03.04.2017.a. esitas hageja kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude ja lepingu

ülesütlemisavalduse. 15.03.2017.a sõlmisid pooled võlatunnistuse ja kompromisslepingu, milles

leppisid kokku võlgnevuse tasumises summas 4 830,48 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikut

ega tasunud võlgnevust maksegraafikus märgitud tähtpäevadel, mistõttu ütles hageja

05.05.2017.a. maksegraafiku üles ja nõudis võlgnevuse tasumist.

5. Hageja põhinõue kostja vastu põhineb poolte poolt sõlmitud lepingul, inventari üleandmise-

vastuvõtu aktidel, mis on allkirjastatud poolte poolt, ja esitatud arvetel inventari kasutamise

eest. Lepingu p 8.3. kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist iga hageja jaoks

ettenähtud maksega hilinemise eest 0,20% hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest.

Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 7 463,89 eurot, millest põhivõlg on 5 861,35 eurot ja

viivised seisuga 03.07.2017.a. on 1 602,54 eurot.

6. 28.01.2020.a esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles vähendas põhinõuet summast

5 304,91 euroni ning suurendas viivisenõuet 2 695,09 euroni. Hageja loobus nõuete esitamisest

arvete nr INV01134201, INV0134292, INV0124968, INV0135615 osas. Hageja ajakohastas

viivise arvestuse seisuga 28.01.2020.a, mille kohaselt on tasumata arvete summast 5 304,91

eurot viivisenõue käesoleva aja seisuga 11 526,68 eurot. Viivisenõue, mis ületab põhinõuet

kahekordselt on ebamõistlik ja sellest lähtuvalt vähendas hageja viivise nõuet summani

2 695,09 eurot.

KOSTJA VASTUS

7. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja vastuses palub kostja hagejal arvete nr INV0118141 ja INV0134292 osas põhjendada

remondikulu ja esitada kalkulatsioon koos fotodega tehtud kahjust. Lisaks palub kostja arve

nr INV0124968 osas tõendada, et renditud või ostetud oli veevoolik.

9. Kostja selgitab, et kõik objektid asusid Tallinnas. Kostja palub hagejal põhjendada

transpordikulu tekkimist 2 tunni ulatuses iga soojaku transportimise eest.

10. Kostja ei ole nõus tasuma täies ulatuses 31.05.2017.a. esitatud müügiarvet nr INV0135615

summas 162,15 eurot, kuivõrd hageja tekitas tööseisaku objektil x. Hageja võttis soojaku ära,

mistõttu pole kostja kohustatud selle transpordi eest tasuma.

11. Kostjale jääb arusaamatuks põhivõlgnevuse suurus. 10.03.2017.a. saadetud infokirja kohaselt

oli võlgnevus 4 830,44 eurot. 17.10.2016.a edastas hageja kostjale meeldetuletuse tasumata

arvetest summas 2 309,78 eurot, mis olid tasutud kokkuleppel 18.11.2016.a. See tähendab, et

arved alates 31.08.2016.a kuni 30.09.2016.a. olid tasutud täies ulatuses.

12. 14.12.2016.a. peale Storenti esindaja kõne tasus kostja hagejale 1 000 eurot, kuid 27.12.2016.a.

edastas hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arvetest summas 2 632,98 eurot, seega kostja

tasumist arvesse ei võtnud ja ei arvestanud tasutud summat võlast maha. 31.01.2017.a. tasus

kostja hagejale veel 1 000 eurot, mida samuti võlast maha ei arvestatud. 10.03.2017.a. edastas

hageja

kostjale

infokirja

võlahaldurilt

summas

4 830,44

eurot

koos

lepingu

ülesütlemisavaldusega. Antud summa sisaldas ka tasutud arveid.

13. Peale pikki läbirääkimisi sõlmiti 23.05.2017.a. maksegraafik, mis sisaldas tasutud arveid.

31.03.2017.a tasus kostja maksegraafiku makse summas 200 eurot. Kostja märgib, et võtab

hagi osaliselt õigeks, kui hageja võtab arvesse kostja poolt tehtud makseid ning esitab kohtule

õige võlgnevuse summa.

14. Kostja 24.01.2020.a täiendavas seisukohas märgib kostja, et kostja tasus hagejale 2016.a

11 784,94 eurot, millega on tasunud võla summas 3 309,78 eurot ja teinud ettemakse. 2017.a

tasus kostja hagejale kokku 1 700 eurot, mis sisaldas nii võlgnevuse osa ja kui ka

maksegraafiku järgset makset. Seega tasus kokku kostja seisuga mai 2017.a hagejale 5 009,78

eurot. Kostja arvutuste kohaselt on kostja tasunud kõik arved ja võlad hageja ees.

15. Kostja viitab, et vastuvõtmis-üleandmisaktid on allkirjastatud kostja poolt, muudes

dokumentides puuduvad kostja või tema esindaja allkirjad. Kostja viitab, et 03.04.2017.a

lõppes pooltevaheline leping ning peale seda esitatud arved on alusetud, nende kohta ei ole

esitatud inventari vastuvõtmise-üleandmise akte. Kui hageja väidab, et mingid asjad tagastati

talle ebakorrektses seisundis, siis pidanuks hageja vormistama vastuvõtmis-üleandmisaktid,

kus oleksid fikseeritud puudused. Kostja viitab, et enamus hageja poolt esitatud tõendeid on

ilma allkirjadeta, puuduvad kostja poolt tehtud tellimused. Üürilepingu puhul peab olema

mõlema poole üelandmise-vastuvõtmise akt nii rentimisel kui ka tagastamisel. Kuna neid ei

ole, siis ei ole võimalik rääkida puudustest ega esitada remondiarved ja/või müügiarved. Pooled

sõlmisid 15.03.2017.a. maksegraafiku, mille hageja ütles üles ühepoolselt 09.05.2017.a.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

17. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

18. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid,

leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

19. Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus asjaolus, et pooled sõlmisid 16.12.2015.a.

lepingu nr. CON07119, mille kohaselt kasutas kostja hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk

inventari; samuti pakkus hageja kostjale lisateenuseid, mis on seotud transpordiga, montaažiga,

demontaažiga jne.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda arvetel nr INV0119609,

INV0119610, INV0121139, INV0121140, INV0121141, INV0121142, INV0121143,

INV0122476, INV0122477, INV0122478, INV0122479, INV0122480, INV0123719,

INV0123720, INV01237121, INV0123722, INV0123723, INV0123724, INV0124732,

INV0124733, INV0124734, INV0124735, INV0124736, INV0125932, INV0125933,

INV0125934, INV0126972, INV0126973, INV0127999, INV0128000, INV0129116,

INV0129117, INV0130337, INV0130338, INV0131473, INV0131474, INV0132730,

INV0132731, INV0132732, INV0134029, INV0134201 märgitud põhinõue ja viivised.

21. Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi.

Hageja ja kostja I vaheline leping, inventari üleandmine ja esitatud arved

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 kohaselt saab võlasuhe tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest

tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja

muust seadusest tulenevast alusest.

23. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja ja kostja on sõlminud 16.12.2015.a. lepingu nr.

CON07119 (tl 24-26). Hageja on vaidlusalust lepingut pidanud üürilepinguks. Kohus nõustub

hagejaga, et vaidlusalune leping vastab üürilepingu tunnustele. Kohus on lepingut

kvalifitseerinud üürilepinguna ka kohtu selgituskohustuse raames pooltele saadetud selgitustes

(tl 135-137).

24. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 292 lg-s 1 on sätestatud, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud

asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks

on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

25. Pooltevahelise lepingu kohaselt oli hageja kohustuseks anda kostjale kasutada hagejale

kuuluvaid seadeldisi ehk inventari. Samuti osutas hageja kostjale lisateenuseid, mis olid seotud

transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne. Kostja kohustus tasuma hagejale renditasu (mis

määrati kindlaks inventari aktides) ja tasu lisateenuste eest.

26. Lepingu kehtivusaja jooksul on kostja võtnud hagejalt perioodil 16.05.2016.a - 02.03.2017.a

ehitusinventari

järgnevate

üleandmis-vastuvõtu

aktide

alusel:

nr-d

MDR0076949;

MDR0078022; MDR0087136; MDR0087275; MDR0087309; MDR0087325; MDR0087426;

MDR0087496; MDR0090143; MDR0090290; MDR0090540; MDR0094916 (tl 29-40).

Kohus tuvastas, et esitatud üleandmis-vastuvõtu aktidel on selgelt märgitud viide lepingu

numbrile, objektile, kuupäevale ning kasutusse antud esemetele. Aktid on allkirjastatud hageja

ja kostja esindajate poolt.

27. 15.03.2017.a on pooled sõlminud võlatunnistuse ja kompromisslepingu (tl 109), millega kostja

on tunnistanud 15.03.2017.a seisuga võlgnevust hageja ees summas 4 830,48 eurot. VÕS § 30

lg 1 on sätestatud, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

Pooled ei ole kohtuni toonud asjaolusid, millest nähtuks, et poole vahel oli muid õigussuhteid

peale 16.12.2015.a sõlmitud lepingu nr. CON07119. Pooled ei eita, et 15.03.2017.a sõlmitud

võlatunnistus kajastab 16.12.2015.a sõlmitud lepingust nr. CON07119 tulenevat võlgnevust.

Kohtu hinnangul vastab 15.03.2017.a sõlmitud võlatunnistus deklaratiivse võlatunnistuse

tunnustele, kuivõrd kostja tunnistab pooltevahelisest lepingust tulenevat võlgnevust hageja ees.

05.05.2017.a on hageja üles öelnud võlgnevuse tasumise kokkuleppe (tl 92). Käesoleval juhul

ei ole hageja esitanud kohtule nõuet võlatunnistuse alusel. Kohtu hinnangul saab võlatunnistust

käsitleda ühe tõendina menetluses.

28. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et inventar anti kostjale üle eelnimetatud üleandmis-

vastuvõtu aktide alusel enne lepingu ülesütlemist 03.04.2017.a. Kostja aktsepteerib ka hageja

poolt lepingu kehtivuse ajal esitatud arveid esemete üüritasu kohta (kuid on seisukohal, et

esitatud arved on tasutud). 15.03.2017.a võlatunnistus ja kompromissleping kinnitab samuti

kohtule, et kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees 15.03.2017.a seisuga summas

4 830,44 eurot. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul määrav, et lepingu kehtivuse ajal ei ole esemete

tagastamise kohta vormistatud ühtegi akti.

29. Kostja on esitanud vastuväiteid ka arvete nr INV0124968, INV0134292, INV0135615 osas.

Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole esitanud nõuet eelnimetatud arvete osas, mistõttu on

kostja vastavasisulised vastuväited asjakohatud.

30. Kostja viitab, et 03.04.2017.a lõppes pooltevaheline leping ning peale seda esitatud arved on

alusetud, nende kohta ei ole esitatud inventari vastuvõtmise-üleandmise akte. Hageja selgituste

kohaselt suurenes 15.03.2017.a. poolte vahel sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppes

märgitud võlasumma 4 830,48 eurot kuni summani 5 686,03 eurot, kuna inventar oli kostja

kasutuses ka peale 15.03.2017.a vähemalt kuni 15.05.2017.a, ning põhivõlgnevus kasvas

seoses uute arvete esitamisega inventari kasutamise eest. Hageja on esitanud kohtule

objektijäägi ärakirja 03.04.2017.a seisuga (tl 89), kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta,

millal inventar tagastati. Kohus on seisukohal, et nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS §

230 lg 1 esimese

lause

järgi tõendama hageja. Kohus selgitas 16.01.2020.a

menetlusdokumendis (tl 135-137), et arve on raamatupidamisdokument ning hagejal lasub

tõendamiskoormis nõude olemasolu ja nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks.

Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud seda, millisel perioodil peale lepingu ülesütlemist

(03.04.2017.a) oli inventar kostja kasutuses. 28.01.2020.a hageja seisukohas märgib hageja, et

„inventar oli kostja kasutuses ka peale 15.03.2017.a vähemalt kuni 15.05.2017.a“, millest

nähtub kohtule, et hageja ei ole ka ise, millal inventar tagastati. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et perioodil 15.04.2017.a – 31.05.2017.a esitatud arvetel nr INV0131473,

INV0131474, INV0132730, INV0132731, INV0132732, INV0134029, INV0134201

kajastatud teenuste osas ei ole hageja tõendanud oma nõude olemasolu kostja vastu ning hagi

tuleb selles osas jätta rahuldamata.

Kostja poolne raha tasumise kohustuse rikkumine

31. VÕS §-s 271 on sätestatud, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri). VÕS § 292 lg-s 1 on sätestatud, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid

üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.

Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud

asja kasutamisega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg-s 1 on sätestatud,

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust saab võlausaldaja nõuda selle täitmist.

32. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud kohustust arved tasuda. Hageja on kohtule

esitanud tõendina lepingu (tl 135-137), võlatunnistuse (tl 109) ja arved (tl 42-87), mida kostja

pole tasunud. Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte (tl 143-144), millega soovib

tõendada, et kostja on kõik võlgnevused tasunud.

33. Kohus on tuvastanud, et perioodil 14.03.2016.a kuni 09.10.2016.a teostatud maksekorraldustel

(tl 143) kajastuvad arvete numbrid ei kattu hageja poolt esitatud nõuete arvete numbritega.

Eeltoodust tulenevalt on kohtule usutav, et viidatud ülekanded ei ole teostatud hageja poolt

kohtumenetluses esitatud arvete tasumiseks. Hageja on kohtule selgitanud, et kogu lepingu

kehtivuse aja jooksul on hageja esitanud kostjale kokku 91 arvet kogusummas 20 419,93 eurot,

mis vähenes summani 19 349,29 eurot seoses kreeditarvega summas 1 070,64 eurot. Kostja on

tasunud hagejale 13 487, 94 eurot.

34. 18.11.2016.a on kostja tasunud hagejale 2 309,78 eurot selgitusega „võlg“ ning 14.12.2016.a

on kostja tasunud hagejale 1 000 eurot selgitusega „võlg, osa“. Hageja on esitanud kohtule

võlgnevuse kujunemise kohta tabeli (tl 148-150), millest nähtub, et viidatud tasumisi on hageja

võtnud arvesse võlgnevuse kujunemisel.

35. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja

ees järgmine (otsuse p-s 34 märgitud laekumised on seotud konkreetsete tasumata arvetega ja

need allolevas tabelis ei kajastu):

Arve number

Arve

kuupäev

Tähtaeg

Põhivõlgnevus

Viivituses

olnud

päevade

arv

Viivis,

0,20%,

INV0119609

15.11.2016 30.11.2016

147,72

1154

340,94

INV0119610

15.11.2016 30.11.2016

2,89

1154

6,67

INV0121139

30.11.2016 15.12.2016

352,82

1139

803,72

INV0121140

30.11.2016 15.12.2016

275,60

1139

627,82

INV0121141

30.11.2016 15.12.2016

102,96

1139

234,54

INV0121142

30.11.2016 15.12.2016

36,01

1139

82,03

INV0121143

30.11.2016 15.12.2016

14,98

1139

34,12

INV0122476

15.12.2016 30.12.2016

357,86

1124

804,47

INV0122477

15.12.2016 30.12.2016

411,06

1124

924,06

INV0122478

15.12.2016 30.12.2016

102,96

1124

231,45

INV0122479

15.12.2016 30.12.2016

78,00

1124

175,34

INV0122480

15.12.2016 30.12.2016

14,98

1124

33,68

INV0123719

31.12.2016 15.01.2017

278,30

1108

616,71

INV0123720

31.12.2016 15.01.2017

274,57

1108

608,45

INV0123721

31.12.2016 15.01.2017

95,04

1108

210,61

INV0123722

31.12.2016 15.01.2017

72,00

1108

159,55

INV0123723

31.12.2016 15.01.2017

13,82

1108

30,63

INV0123724

31.12.2016 15.01.2017

21,41

1108

47,44

INV0124732

15.01.2017 30.01.2017

233,82

1093

511,13

INV0124733

15.01.2017 30.01.2017

241,37

1093

527,63

INV0124734

15.01.2017 30.01.2017

95,04

1093

207,76

INV0124735

15.01.2017 30.01.2017

72,00

1093

157,39

INV0124736

15.01.2017 30.01.2017

13,82

1093

30,21

INV0125932

31.01.2017 15.02.2017

153,94

1077

331,59

INV0125933

31.01.2017 15.02.2017

216,10

1077

465,48

INV0125934

31.01.2017 15.02.2017

54,00

1077

116,32

INV0126972

15.02.2017 02.03.2017

86,94

1062

184,66

INV0126973

15.02.2017 02.03.2017

105,14

1062

223,32

INV0127999

28.02.2017 15.03.2017

75,35

1049

158,08

INV0128000

28.02.2017 15.03.2017

88,57

1049

185,82

INV0129116

15.03.2017 30.03.2017

86,94

1034

179,79

INV0129117

15.03.2017 30.03.2017

303,86

1034

628,38

INV0130337

31.03.2017 15.04.2017

92,74

1018

188,82

INV0130338

31.03.2017 15.04.2017

112,42

1018

228,89

Kokku:

4 685,03

10297,50

Kokku:

14 982,53

36. Kohus tuvastas eeltoodu alusel, et põhivõlgnevuse suuruseks on 4 685,03 eurot.

37. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Hageja ja kostja leppisid üürilepingu p-s 8.3. kokku, et iga hageja jaoks ettenähtud

maksega hilinemise eest on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,20% hilinenud

maksesummast iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd pooled on lepingus kokku leppinud

seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivise määras, kohaldub lepingus kokkulepitud viivisemäär.

Hageja viivisenõude suuruseks kujunes 10 297,50 eurot. Hageja on vähendanud oma viivise

nõuet summani 2 695,09 eurot, kuivõrd hageja viivisenõue ületab põhinõuet ning on selle tõttu

ebamõistlik.

38. Kohus tuvastas, et kostja on tasunud hagejale pärast pooltevahelise lepingu lõppemist

järgmiselt: 31.01.2017.a maksekorraldus selgitusega „võlgnevus, osa“ summas 1 000 eurot,

31.03.2017.a maksekorraldus selgitusega „maksegraafiku makse“ summas 200 eurot,

16.05.2017.a maksekorraldus selgitusega „maksegraafiku makse“ summas 300 eurot,

16.05.2017.a maksekorraldus selgitusega „maksegraafiku makse no“ summas 200 eurot.

Kokku on kostja tasunud hagejale 1 700 eurot (tl 144). Alljärgnevalt analüüsib kohus seda,

milliste kohustuste katteks tuleb arvestada 31.01.2017.a, 31.03.2017.a, 16.05.2017.a laekunud

kogusumma 1 700 eurot.

39. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi

ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks

muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada

esmalt hageja viivisenõuet summas 2 695,09 eurot kostja poolt tasutud summa 1 700 euro

võrra. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud summas 995,09 eurot (2 695,09 – 1 700).

40. Kokkuvõtvalt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat üüri – ja

kõrvalkulude tasumise kohustust kogusummas 4 685,03 eurot (teenused, mis on märgitud

arvetel

nr

INV0119609,

INV0119610,

INV0121139,

INV0121140,

INV0121141,

INV0121142, INV0121143, INV0122476, INV0122477, INV0122478, INV0122479,

INV0122480, INV0123719, INV0123720, INV01237121, INV0123722, INV0123723,

INV0123724, INV0124732, INV0124733, INV0124734, INV0124735, INV0124736,

INV0125932, INV0125933, INV0125934, INV0126972, INV0126973, INV0127999,

INV0128000, INV0129116, INV0129117, INV0130337, INV0130338). Hageja viivisenõue

on põhjendatud summas 995,09 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

41. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud

42. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

43. 30.01.2020.a lõpetas kohus osaliselt menetluse tsiviilasjas nr 2-17-110319 seoses osalise hagist

loobumisega põhivõlgnevuse summas 556,44 eurot osas. Kohus jättis hagist osalise

loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda.

44. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

45. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,4% (5 680,12 x 100 /

8 556,44) ulatuses kostja ja 33,6% ulatuses hageja kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

47. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine menetlust lõpetavas määruses ei

ole võimalik, kuna kohtule ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi esitatud. TsMS

§ 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks

ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

48. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-

s 2 sätestatud korras, andes menetlusosalistele võimaluse esitada enda menetluskulude nimekiri

soovi korral 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik