2-19-14950/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14950

Tsiviilasi

K. A. N. hagi P. N. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. A. N. (isikukood XXX), elukoht XXX

Hageja seaduslik esindaja M. E.

e-post: XXX

Kostja: P. N. (isikukood XXX), tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata, kohtudokumendid edastatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. A. N. hagi P. N. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista P. N. lt K. A. N. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 1. märtsist 2019

kuni 30. septembrini 2019 eest summas 1890 (üks tuhat kaheksasada

üheksakümmend) eurot.

3. Välja mõista P. N. lt K. A. N. kasuks igakuine elatis 270 (kakssada seitsekümmend)

eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära alates 1. oktoobrist 2019 kuni K. A. N. täisealiseks saamiseni

XX.XX.XXXX .

4. Jätta menetluskulud P. N. kanda. K. A. N. le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral

tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada

otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse

täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava

otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava

osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42,

§ 632 lg 1).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule

(TsMS § 142 lg 2, § 415).

ASJAOLUD

1. K. A. N. (hageja) esitas 27. septembril 2019 hagi P. N. (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis seadusega kehtestatud

miinimummääras alates jaanuarist 2019. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hageja elus ega

tunne huvi hageja vastu. Kostja on maksnud elatist suvalistel aegadel väikestes summades, nt

100 eurot. Viimane elatisraha laekus jaanuaris 2019.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 317 lg 1 p 1 alusel kättetoimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 17. detsember 2019). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kuivõrd kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid ta ei ole hagile vastanud, lahendab

kohus tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1 asja tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha

kohtuistungit pidamata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist

õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri andmetel on hageja kostja alaealine laps

(tl 3). Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018

määruse nr 117 §-le 1 on 2019. aastal töötasu alammäär 540 eurot, seega miinimumelatis 2019.

aastal oli 270 eurot ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 §-le

1 on 2020. aastal töötasu alammäär 584 eurot, seega miinimumelatis alates 1. jaanuarist 2020

on 292 eurot.

Kuna hageja nõuab igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole hageja

vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja

eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt

seaduses sätestatud alammääras.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate

faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist

vabatahtlikult.

PKS § 108 annab õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud 27. septembril 2019 ning täiendavalt on

hageja nõudnud elatist tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019.

Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja kinnitab, et jaanuaris 2019 on ta elatist saanud. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse

elatist iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb jaanuaris 2019 tasutud elatisraha lugeda tasutuks

veebruari 2019 eest. Alates veebruarist 2019 laekumised hageja ülalpidamiseks puuduvad.

Veebruaris tulnuks elatis tasuda märtsi eest. Hagi esitati 27. septembril 2019. Septembri kuu

eest elatis tulnuks tasuda augusti jooksul. Seega on põhjendatud mõista kostjalt elatis

tagasiulatuvalt alates märtsist 2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 30. septembrini 2019

summas 1890 eurot ning alates oktoobrist 2019 seaduses kehtestatud määras kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

Kohus selgitab, et elatise kandmine kolmanda isiku kontole kohtuotsuse alusel ei ole

põhjendatud, kuna tegemist on otsuse täitmise küsimusega. Hageja esindajal on võimalus

makse saaja andmed esitada kohtutäiturile.

Maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool

nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus

nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Samuti võib kohus sõltumata menetluse tulemusest jätta ülalpidamisasjas menetluskulud

TsMS § 164 lg 3 järgi kostja kanda, kui kostja on enda varalist seisundit varjates menetluse

põhjustanud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole hagejale hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik