2-20-2513/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-20-2513 1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Keelduda D Š, K Š ja J Š hagi menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hagejate kanda.

3. Saata kohtumäärus hagejate seaduslikule esindajale teadmiseks.

4. Tagastada hagiavaldus hagejate seaduslikule esindajale pärast määruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hagejate seaduslik esindaja esitas 14.02.2020 Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündisid poolte kooselust lapsed D Š, K Š ja J Š. Lapsed on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja perekonda ei toeta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtuasja number 2-20-2513 Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi D Š, K Š ja J Š hagi K R vastu elatise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: D Š (ik xxx, elukoht xxx) K Š (ik xxx, elukoht xxx) J Š (ik xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: L Š (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: K R (ik xxx, e-post: xxx

2-20-2513 2(2) Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab et hagivalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud kujul on hagiavaldus perspektiivitu, st. hagi ei ole võimalik rahuldada.

Hagejad esitasid hagi kostjalt elatise välja mõistmiseks. Rahvastikuregistris puuduvad andmed laste isa kohta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 alusel tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tekib isikul lapse ülalpidamiskohustus ainult siis, kui lapse põlvnemine sellest isikust on kindlaks tehtud. Riigikohus on märkinud, et elatist saab nõuda alles pärast seda, kui on jõustunud isaduse tuvastamise otsus (RKTKo 3-2-1-130-14 p 16). Hagiavaldusest ja rahvastikuregistrist tuleneb, et laste põlvnemine kostjast ei ole seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Järelikult ei ole kostjal laste ülalpidamis kohustust ja elatist ei ole kostjalt võimalik välja mõista ning elatise hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/