2-17-14716/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Peeter Pällin ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

17. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14716

Tsiviilasi

XX (X) hagi Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku,

Osaühingu Prenton ja Omega Laen AS-i vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Kostja II Osaühing Prenton (registrikood 10689117),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

Kostja III Omega Laen AS (registrikood 11691792),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Asja läbivaatamine

24. jaanuar 2020, kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, kostja II

esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv ja kostja III esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus muutmata.

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

mõistliku aja jooksul otsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (6)

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja, võlgnik) esitas 3. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäituri

Mati Kadaku (kostja I, kohtutäitur), Osaühingu Prenton (kostja II, ostja) ja Omega Laen AS-i

(kostja III, sissenõudja) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr

008/2015/471.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 4. septembril 2017 tähtkirjaga kätte enampakkumise akti

täiteasjas 008/2015/471, millest nähtuvalt oli kohtutäitur müünud hagejale kuuluvad

kinnisasjad Tirre ja Suurkuuse, asukohaga Viljandimaa Suure-Jaani vald (kinnisasjad).

Hageja leiab, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada järgnevatel põhjustel.

Täitetoimingust teatamise teatel on valesti märgitud sissenõudja nimi. AS-i Odav Laen nimelist

äriühingut ei ole ja seega ei saa nimetatud isik olla sissenõudja. Algne nõue on tekkinud E-

Lawconsulting OÜ vastu ning see äriühing on 2017. a mais äriregistrist kustutatud.

Kohtutäitur müüs kinnisasjad ühisel enampakkumisel. Kinnisasjade arestimise aktid koostati

6. aprillil 2015, milles on kinnisasjade väärtuseks märgitud: Tirre 41 700 eurot ja Suurkuuse

500 eurot. Hageja sai akti kätte 14. aprillil 2015 ja vaidlustas selle põhjusel, et kohtutäitur on

määranud kinnisasjadele meelevaldse hinna. Kohtutäitur esitas maakohtule taotluse vara

väärtuse määramiseks (tsiviilasi 2-15-6958) ja tühistas välja kuulutatud enampakkumise.

Kinnisasjade õige ja õiglane hind jäi arestimise kontekstis määramata. Kuna enampakkumine

toimus 6. aprilli 2015. a arestimisaktide alusel, siis tegemist oli ilmselt tühise arestimisega uue

enampakkumise läbiviimise tähenduses.

Kohtutäitur oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-s 6 sätestatu alusel kohustatud laskma

hindamise raskuse esinemisel kinnisasjade väärtuse hinnata eksperdil. Arestida ei või rohkem

võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks.

Saadud tulem ületas vajaliku tulemi ca kaks korda. Hüpoteegisummaga (41 181 eurot) piiratud

kohustuse täitmiseks oleks piisanud ainult ühe kinnisasja müügist ja teise jätmisest omanikule.

Kohtutäituri poolt kahe kinnisasja müük 2017. a olukorras, kus ühe kinnisasja alghind oli

6. aprillil 2015 piisav nõude rahuldamiseks, oli ilmselt omaniku põhiseaduslikku omandi

puutumatuse põhimõtet riivav ja omaniku huve kahjustav toiming.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palusid

kostjad jätta hageja kanda.

3. Kostja I vastuse kohaselt sai hageja kinnisasjade arestimise aktid kätte 14. aprillil 2015

allkirja vastu. Kostja I rahuldas 7. mail 2015 hageja TMS § 217 sätestatud korras esitatud

kaebuse ning esitas Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks uue hindamise

korraldamiseks. Kuna hageja eksperdikulusid ette ei tasunud, jättis kohus kohtutäituri taotluse

läbi vaatamata. Kostja III esitas kohtutäiturile kinnisasjade suhtes 2014. a koostatud

hindamisakti, mille kohaselt oli mõlemate kinnisasjade turuväärus ühtse objektina 46 000 eurot.

See hind oli aluseks ka kohtutäiturile enampakkumisel alghinna määramisel. Enampakkumisel

müüdi kinnisasjad hinnaga 83 000 eurot, mistõttu ei saa väita, et kohtutäitur on kinnisasjad

müünud alla tegeliku turuväärtuse.

4. Kostja II vastuse kohaselt on ta kinnisasjad ostnud heauskselt enampakkumisel. Ei esine

ühtegi asjaolu, et kohtutäitur oleks enampakkumise olulisi tingimusi rikkunud, mis annaks aluse

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud seaduses ette nähtud

korras kohtutäituri otsust ega tegevust (TMS §-d 217 ja 218).

3 (6)

5. Kostja III vastuse kohaselt on hageja enampakkumise akti kätte saanud varem kui

4. septembril 2017. Hageja on allkirjastanud hagiavalduse juba 3. septembril 2017 ehk enne

väidetavat dokumentide kättesaamist. Hagejale on enampakkumise akt saadetud 23. augustil

2017 e-posti aadressile XXX, mis on hageja menetlusposti aadressiks samas menetluses.

Nimetatud aadress on hageja poolt ise edastatud (TsMS § 3141 lg 2). Seega saab lugeda hagejale

23. augustil 2017 saadetud enampakkumise akti kättetoimetatuks 28. august 2017. Hagi on

esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Kinnisasjade hindamine on toimunud õiguspäraselt. Kohtutäitur lähtus enampakkumise

alghinna määramisel kohtutäiturile esitatud hindamisaktist. Hageja vaidlustas 17. aprillil 2015

kinnisasjade hindamise ja kohtutäitur esitas maakohtule taotluse uue hindamise korraldamiseks

(tsiviilasi nr 2-15-6958). Hageja ei tasunud 780 eurot eksperdikulusid ja taotlus jäeti

10. novembri 2015. a määrusega läbi vaatamata (TMS § 79 lg 9). Praegu ei ole võimalik hinda

enam vaidlustada.

Maakohtu otsus

6. Harju Maakohus jättis 6. juuni 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud tähtaegselt.

Maakohus tuvastas, et enampakkumise akti kättetoimetamise ajaks on 4. september 2017 ja

hagi esitati 3. oktoobril 2017.

Maakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust, et algne sundtäitmisel olev nõue on tekkinud E-

Lawconsulting OÜ vastu ja äriühing on äriregistrist kustutatud. Täitedokumendiks on

notariaalset tõestatud hüpoteegi seadmise leping. Äriregistri andmetel muutis sissenõudja

ärinime, kuid nime muutmine ei muuda õigussubjektsust.

Arestimisaktide koostamise ja kättetoimetamise osas leidis maakohus, et enampakkumine

toimus 6. aprilli 2015. a arestimisaktide alusel, kus kinnisasjade väärtuseks oli märgitud: Tirre

41 700 eurot ja Suurkuuse 500 eurot. Arestimisaktid on hagejale kätte toimetatud 14. aprillil

2015 ning hageja vaidlustas need. Kohtutäitur esitas taotluse maakohtule kinnisasjade hinna

määramiseks (tsiviilasi nr 2-15-6958). Kohtutäituri poolt määratud hinnaga mittenõustumisel

on kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele, mille järgselt

kohtutäitur edastab kohtule taotluse asja hindamiseks ekspertiisiga (TMS § 74 lg 8). Kuna

hageja eksperdikulusid tsiviilasjas nr 2-15-6958 ei tasunud, siis TMS § 74 lg 9 järgi ei ole

hindamist vaidlustatud. TMS § 74 lg 7 ja § 217 lg 1 järgi on tähtaeg hindamise vaidlustamiseks

möödunud ja hinda ei ole võimalik hiljem vaidlustada (Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13).

Võimaliku ülearestimise ja kinnisasjade ühise müügi osas leidis maakohus, et hageja on

minetanud õiguse ülearestimisele tugineda. Hagejal oli võimalik nii arestitud vara koosseisu

(väidetavat ülearestimist) kui hinda kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217

sätestatud korras. Hageja ei saa seega vaidlustada võimalikku ülearestimist praeguses

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis. Hageja vaidlustas kinnisasjade ühist müüki

kaebusega kohtutäituri tegevuse peale (tsiviilasi nr 2-17-11740) ning kohtud leidsid, et

kohtutäitur on õiguspäraselt pannud kinnisasjad ühiselt enampakkumisele, kuna nii saavutati

suurem tulem ja hoiti kokku täitekulusid (vt Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2018. a määrus). Asjade ühine müük enampakkumisel

ei olnud vaidlusaluses täiteasjas enampakkumise tingimuse oluline rikkumine. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt saata asi maakohtusse tagasi uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

4 (6)

Hageja leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel, mis viis asja ebaõige

lahendamiseni. Kohtutäitur on jätnud müüdavate kinnisasjade väärtuse määramata omandi

kaotusele võimalikult lähedase seisuga – aktid koostati 6. aprillil 2015 ja enampakkumine

toimus 18. august 2017. Kohtutäitur ei järginud TMS § 74 lg-t 5 ega lähtunud hindamisel

kinnisasjade harilikust väärtusest. See, kas hageja vaidlustas hinna määramise või mitte, ei oma

tähtsust. Hageja on menetluses esitanud kinnisasjade väärtuse kohta tõendi, mille kohaselt oli

kinnisasjade turuväärtus 1. augustil 2017 kokku 89 000 eurot. Maakohus jättis eeltoodud tõendi

hindamata.

Kahe kinnisasja ühine enampakkumine ei olnud vajalik. Hageja vastutus oli asjaõigusseaduse

(AÕS) § 346 lg 1 järgi piiratud hüpoteegisumma ulatuses, s.o 41 181 eurot. Oluline on see, et

hageja oli üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik. Seega ei saanud

hüpoteegisummale lisanduda sissenõudmiskulusid. Maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri

väidet, et ta määras enampakkumise alghinnaks 46 000 eurot, sest nõudele tuli lisada

täitemenetluse kulud.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kinnistute ühine müük tagas suurema tulemi ja

täitemenetluse kulude kokkuhoiu. Tirre kinnistu väärtus 41 700 eurot ületas hüpoteegisummat

519 euro ulatuses ning selle müük alghinnaga oleks taganud hüpoteegisumma suuruses vajaliku

tulemi. „Ebavajaliku tulemi osa“ oli 40 683,87 eurot. Tegemist on omandi puutumatuse

rikkumisega.

Maakohus on jätnud otsuses käsitlemata hageja väite, et kohtutäituril oli kohustus lasta

kinnisasjad hinnata eksperdil (TMS § 74 lg 6). Samuti on maakohus märkinud, et ei käsitle

kõiki menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid põhjusel, et need ei oma tähtsust. Tegemist

on menetlusõiguse normi rikkumisega (TsMS § 442 lg 8).

Vastused apellatsioonkaebusele

8. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus jättis

hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata põhjusel, et enampakkumine ei

toimunud tühise arestimise alusel ning enampakkumise olulisi tingimusi ei rikutud. Maakohtu

otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. Apellatsiooniastmes ei ole vaidluse all enam

see, kas hagi on esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Samuti ei vaidlusta hageja

maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, et: sissenõudja nime muutus ja algse võlgniku

kustutamine registrist ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks (maakohtu

otsuse p-d 35-36); arestimisaktid on koostatud ja hagejale 14. aprillil 2015 kätte toimetatud

(maakohtu otsuse p 37).

11. Pooled ei vaidle, et kohtutäitur koostas kinnisasjade arestimise aktid 6. aprillil 2015, milles

märkis vara väärtuseks: Tirre 41 700 eurot ja Suurkuuse 500 eurot. Kolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga, et arestimine ei olnud tühine, sest ühtegi TMS §-s 55 sätestatud

arestimise tühisuse asjaolu ei esinenud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ning

on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.

Kolleegium maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).

12. Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole. Hageja hinnangul tulenevad

olulised rikkumised sellest, kuidas kohtutäitur määras kinnisasjadele hinna ning müüs neid

koos. Maakohus analüüsis eeltoodud asjaolusid ning ei leidnud rikkumisi, mis tooks TMS §

5 (6)

223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga.

12.1. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtutäitur oleks pidanud laskma TMS § 74

lg 6 järgi hinnata kinnisasjade väärtuse eksperdil. Kolleegiumi hinnangul ei olnud eeltoodud

sätte kohaldamiseks alust. Esiteks, hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada,

et kohtutäituril oli kinnisasjade hindamine keerulisem kui mõne teise kinnisasja hindamine.

Tegemist oli kohtutäituri diskretsiooniotsusega ning maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei

ole kohtutäitur diskretsiooni piire ületanud. Kohtutäitur selgitas ringkonnakohtu istungil, et

talle esitati kaks kinnisasjade hindamise akti – 2013. a ja 2014. a. Sissenõudja poolt esitatud

2014. a akti kohaselt oli kinnisasjade turuväärtus ühtse objektina 46 000 eurot, mis oli ka

aluseks hinna määramisel. TMS § 74 lg 5 (kehtib TMS § 137 kohaselt ka kinnisasja müümisel)

sätestab põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest,

arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.

Hageja poolt maakohtus esitatud hindamisakt ei ole asjakohane tõend, kuna see ei tõenda

kinnisasjade turuväärtust nende arestimise ajal (II kd, tl-d 46-77). Seega ei mõjutanud selle

tõendi arvestamata jätmine asja lahendamist. Samas kinnitab nimetatud akt kohtutäituri väidet,

et kinnisasjad olid hinnatavad ühtse varana, arvestades nende koosseisu ja paiknemist.

Teiseks, hageja oli teadlik täitetoimingust ja tal oli enne enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus (vrd Riigikohtu

28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). TMS § 74 lg 7 järgi võivad

võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega

vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hageja vaidlustas hinna ning kohtutäitur esitas

maakohtule TMS § 74 lg 8 järgi taotluse eksperdi määramiseks (tsiviilasi nr 2-15-6958). Hageja

pidi TMS § 74 lg 9 järgi tasuma hindamiskulud ette. Kuna hageja hindamiskulusid ei tasunud,

jättis maakohus 10. novembri 2015. a määrusega taotluse läbi vaatamata (I kd, tl-d 181 ja

pöördel). TMS § 74 lg 9 sätestab, et sellisel juhul loetakse, et isik ei ole hindamist vaidlustanud.

Kaebusega kohtutäituri tegevusele on kohtud tuvastanud, et kinnisasjade hindamine on

toimunud kooskõlas seadusega (vt Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 23. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11740; I kd, tl-d 188-191,

192-194).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et vastavalt varasematele jõustunud

kohtulahenditele ei rikkunud kohtutäitur asjade hindamisel TMS §-s 74 sätestatud reegleid, mis

tooksid TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

12.2. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur võis panna kinnisasjad ühiselt

enampakkumisele (maakohtu otsuse p 42). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja

neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib kolleegium järgmist. Kaebusega

kohtutäituri tegevusele on hageja kinnisasjade ühispakkumist vaidlustanud. Kohtud on

tuvastanud, et kohtutäitur võis TMS § 151 lg 2 järgi panna kinnisasjad enampakkumisele ühiselt

(vt Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari

2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11740; I kd, tl-d 188-191, 192-194). Puudub vaidlus, et

kinnisasjad olid kaaskoormatud hüpoteegiga sissenõudja kasuks (II kd, tl-d 31-32). Arestimisel

määras kohtutäitur kinnisasjadele eraldi väärtused, kuid eeldusel, et ta paneb need

ühispakkumisele. Hageja ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud, et Tirre kinnistu

turuväärtus eraldi müüduna oleks katnud hüpoteegisumma 41 181 eurot (AÕS § 346 lg 1).

Kolleegium märgib, et hageja väidetud põhiseaduse § 32 riivet asjas ei esine. TMS sätestab

reeglid ja alused täitemenetluses omaniku nõusolekuta vara võõrandamiseks. Praeguses asjas

müüdi kinnisasjad täitemenetluses kooskõlas seadusega ning vara müügist ülejäänud raha

tagastati kooskõlas TMS §-ga 57 võlgnikule.

6 (6)

12.3. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus märkis otsuse p-s 44, et ei pea vajalikuks

käsitleda kõiki menetlusosaliste väiteid ja tõendeid. Kolleegium ei ole asja materjalide põhjal

apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse normi olulisi rikkumisi tuvastanud. Esiteks,

maakohus on otsuses hageja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei

nõustu hageja esitatud faktiliste väidetega. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et

praeguses menetluses ei saa uuesti kontrollida arestimise ja kinnisasjade hindamisega seotud

asjaolusid,

sest

hagejal

oli

nende

toimingute

vaidlustamise

võimalus.

Teiseks,

apellatsioonkaebuse põhjendustest ei selgu, kuidas need väidetavad maakohtu minetused võisid

mõjutada kohtu lõppjäreldusi. Maakohus ei ole otsuse p-s 40 otseselt viidanud hageja poolt

esitatud kinnisasjade hindamisaktile, kuid vaatamata sellele sisaldab otsus põhjendusi, miks

selline tõend ei saa olla asjakohane.

12.4. Lõpetuseks märgib kolleegium, et praeguses asjas on võlgnik täitemenetluses osalenud ja

saanud oma õigusi aktiivselt kaitsta. Kohtud on kontrollinud kohtutäituri erinevate toimingute

seaduslikkust ning leidnud, et täitemenetluse läbiviimine on olnud õiguspärane. See, et

kinnisasjade arestimise ja enampakkumise vahele jäi märgatav ajavahemik, oli tingitud

võlgniku kaebuste menetlemisest ning selles osas ei saa teha etteheiteid kohtutäiturile.

Kohtutäitur sai lähtuda TMS § 82 lg-st 1, mille kohaselt asja alghind enampakkumisel on

hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Miski ei viita esitatud asjaoludest

ka sellele, et oleks esinenud TMS § 82 lg-s 2 sätestatud alus alghinna muutmiseks. Hageja ei

ole välja pakkunud tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasjade müüki,

ega otsinud võimalusi asjade hindamises kokkuleppe saavutamiseks.

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei näe kolleegium põhjust TsMS

§ 162 lg 1 alusel muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1

järgi hageja kanda.

Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks

ei määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka

ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Peeter Pällin, Vallo Kariler