2-19-7569/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7569

Tsiviilasi

H.L. hagi I.K. vastu mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

I.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Vastustaja

(hageja):

H.L.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kaidar Sultson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2019 otsus ning saata H.L. hagi I.K. vastu

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.L. (hageja) esitas 20. mail 2019 Tartu Maakohtule hagi I.K. (kostja) vastu, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja varalise kahju 896 eurot ja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel, ning

viivise 0,02% päevas tasumata võlgnevusest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 23. detsembril 2018 talle tehtud telefonikõnede kaudu teada, et

portaali www.mahajataha.com on tema teadmata lisatud kuulutus tema kontaktandmetega.

1. veebruaril 2019 esitas portaalipidaja hagejale kuulutuse lisanud seadme IP-aadressi, milleks on

XXXXXXXXXXXX, ja kinnitas kuulutuse mahavõtmist portaalist. Hageja tegi päringu veebilehe

www.iplocation.net kaudu seadme IP-aadressiga XXXXXXXXXXXX seonduva IP-aadressi ja

selle IP-aadressi internetiühenduse teenuse osutaja väljaselgitamiseks. Seadmega seotud IP-

aadressiks on IP-aadress XXXXXXXXXXX, mille internetiühenduse teenuse osutajaks on Telia

Eesti AS. Hageja avalduse alusel algatas Harju Maakohus eeltõendamismenetluse (tsiviilasi nr 2-

19-2101). Telia esitas vastuse kohtu päringule, et IP-aadress XXXXXXXXXXX kuulub

dünaamilisse vahemikku ja 23. detsembril 2018 kl 08:37 kasutas seda kostja.

Hageja palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1046 lg 1 alusel mõista kostjalt välja

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja lisas hageja teadmata hageja

kontaktandmetega kuulutuse portaali www.mahajataha.com, mis vahendab seksuaalse iseloomuga

tutvumiskuulutusi. Postitatud kuulutus hõlmas hageja isiklikku telefoninumbrit. Kuulutuse tekst

sisaldas üleskutset hagejaga ühenduse võtmiseks vahekorda astumise eesmärgil, tuues välja

erinevad seksuaalsed tegevused, millest on hageja väidetavalt huvitatud. Kostja postitatud

kuulutuse tulemusena võtsid mitmed isikud hagejaga mitmete päevade jooksul ühendust alates

postituse lisamisest, s.o 23. detsembrist 2018. Hageja pidi ise aktiivselt tegutsema, et eemaldada

portaalis avaldatud kuulutus ja lõpetada enda rahu rikkumine.

VÕS § 1043 ja § 128 lg 3 alusel esitas hageja ka varalise kahju nõude. Hageja pidi läbima

eeltõendamismenetluse,

kuna

hagejal

ei

olnud

tema

õigusi

rikkunud

isik

teada.

Eeltõendamismenetluses on hageja kandnud kulusid 896 eurot.

2. Kostja ei vastanud hagile.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2019 otsuse hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahju 1896 eurot (mittevaraline kahju 1000 eurot ja varaline kahju 896 eurot) ning viivise

1896 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 1340 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

Maakohus viitas VÕS §-le § 1043, § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 8, § 1046 lg-tele 1 ja 2. Praegusel juhul

on tuvastatud, et veebipõhises tutvumisportaalis www.mahajataha.com avaldatud kuulutuses on

järgmised laused: „Nimi: XX, vanus: XX, elukoht: XX, e-mail: XX, telefon: XXXXXXXX,

kuulutus: Vabameelne blond, sale, rinnakas naine otsib jõuluüksinduse leevendamiseks seiklust.

Pakun erootilist mazaasi, suuseksi, strapooni, sidumismänge, fistingut. Meeldiks pigem suurem

seltskond kui üksiküritajad.”

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles osas, et ta ei ole kuulutust avaldanud või, et tegemist ei

oleks õigusvastase avaldamisega. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231

lg-le 4. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt on kuulutuse avaldanud IP-aadressi

kasutajaks kostja. Seega on tõendatud, et kuulutuse on avaldanud kostja. Puuduvad kostja vastutust

välistavad asjaolud.

Maakohtu arvates on kostja sekkunud hageja eraellu ning kostja avaldatud kuulutuse eesmärk on

hageja au ja väärikust solvata. Kahtlemata saab kostja tegevust käsitleda heade kommete vastase

tahtliku käitumisena. Kostja teguviis on toonud hagejale kaasa hulgaliselt ahistavaid

telefonikõnesid jõuluperioodil. Seejuures pidi hageja suutma välja selgitada, miks talle selliseid

telefonikõnesid tehakse ning kust on isikutele teatavaks saanud tema telefoninumber. Seksuaalse

iseloomuga telefonikõned erinevatelt isikutelt põhjustasid hagejale vaimseid kannatusi ja hingelist

valu.

Järelikult on hageja õigustatud saama hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest

(VÕS § 128 lg 1, § 134 lg-d 1 ja 2). Tuleb arvestada, et kostja ei ole hageja ees vabandanud ega

oma teguviisi kahetsenud, kostja ei ole üles näidanud ka initsiatiivi kuulutuse eemaldamiseks

internetist. Maakohtu hinnangul ei ole põhjust määrata kahjuhüvitist suuremana, et mõjutada

kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest hagejale. Ka mõistlikus suuruses hüvitis peaks

sundima kostjat hoiduma hagejale edaspidisest kahju tekitamisest. Maakohus pidas õiglaseks

hüvitiseks 1000 eurot.

Eetõendamismenetluses on hageja tasunud 896 eurot (õigusabikulud 846 eurot ja riigilõiv

50 eurot). Need kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks lahendamiseks

maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse

norme, lahendades asja kirjalikus menetluses. Kostja ei avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks

kirjalikus menetluses (TsMS § 403). Ainuüksi hageja mittevaralise kahju hüvitise nõudelt

arvestatud hagihind (3500 eurot) ületab TsMS § 404 lg-s 1 sätestatud hagihinna suurust (3200

eurot), mille puhul on kohtul võimalik lahendada asi kirjalikus menetluses ilma poolte

nõusolekuta. Maakohus on rikkunud kostja õigust vahetule ärakuulamisele. Kostjal ei olnud

maakohtus esindajat ning vahetu ärakuulamise (ning selgitamiskohustuse täitmise) korral oleks

kostjale olnud arusaadav, millised on tema kohustused menetluses (sh milliseid asjaolusid ta

tõendama peab).

Maakohus on rajanud otsuse ebaõigesti faktilise asjaolu omaksvõtule. Kostja viitab Riigikohtu

7. märtsi 2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-13-11524. Maakohus ei ole kostjalt küsinud kuulutuse

avaldamist puudutavate asjaolude kohta. Seetõttu ei olnud maakohtul alust tugineda TsMS § 231

lg-le 4. Omaksvõtu eeldamine ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et hageja menetlusdokumendile

lisatud kostja 11. juuli 2019 e-kirjast saab järeldada, et kostja ei nõustu hageja nõuetega.

Kostja ei ole kuulutust portaali lisanud ega hagejale kahju tekitanud. Hageja esitatud tõenditest

nähtub vaid see, et kuulutus lisati portaali kostja kasutus olnud wifi-seadme IP-aadressilt.

Kuulutuse sai portaali lisada iga isik, kes kasutas kostja wifi-seadme tekitatud wifi-võrku, et

pääseda arvuti või muu nutiseadmega internetti. Ei ole tõendanud, et kuulutus oleks portaali lisatud

kostja valduses olevast füüsilisest seadmest (arvuti, mobiiltelefon).

Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Seda mõjutas ka asjaolu, et maakohus lahendas asja

kohtuistungit pidamata. Kostja viitab TsMS § 348 lg-le 1 ja § 351 lg-le 1. Hagejat esindas advokaat

ja kostjal ei olnud esindajat, seega ei olnud pooled võrdses olukorras. Maakohus oleks pidanud

arutama vaidlusaluseid asjaolusid (sh seda, kas kostja lisas kuulutuse portaali). Lisaks oleks kohus

pidanud selgitama kostjale tema tõendamiskoormist, sh seda, et kui ka peab hageja nõuet

põhjendamatuks, siis peab ta tõendama, et kuulutust ei pandud üles tema valduses olevast

seadmest. Kostjal oleks sellisel juhul olnud võimalik taotleda internetiteenuse osutajalt andmeid

nende seadmete kohta, millega on sisenetud kostja internetivõrku. Kuna hageja palus kohtul

määrata mittevaralise kahju hüvitis kohtu omal äranägemisel, oleks kohus pidanud arutama

pooltega ka vastava hüvitise suurust.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2019 otsus tuleb tühistada ning hageja

hagi kostja vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks tuleb saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

7. Kostja seisukoha kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, määrates asjas

kirjaliku menetluse.

Asja materjalide kohaselt määras maakohtus 28. augusti 2019 määrusega lahendada asi kirjalikus

menetluses (tl 50). Kirjaliku menetluse on maakohus määranud TsMS § 404 lg 1 alusel.

Vastavalt TsMS § 404 lg-le 1 võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku

menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudele vastab 3200 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 6400 eurot.

Käesolevas asjas on hageja esitanud mittevaralise nõude ja varalise nõude 896 eurot. TsMS § 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 124 lg 1

järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Lähtudes

TsMS § 124 lg-s 1 ja § 132 lg-s 1 sätestatust on antud juhul põhinõuete hagihind 4396 eurot

(3500+896=4396).

8. Arvestades hagetava põhinõude suurust (4396 eurot) on maakohus kirjaliku menetluse

määramisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtus oleks olnud võimalik kirjalik

menetlus TsMS § 403 järgi poolte nõusolekul, kuid antud juhul vastav poolte nõusolek puudub.

Seega on maakohus kirjalikus menetluses vaadanud läbi asja, mis TsMS § 404 kohaldamisalasse

ei kuulu.

9. Menetlusõiguse normi rikkumise tõttu on maakohtul jäänud välja selgitamata kostja seisukoht

hagi kohta. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 18 asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud

kohtule vastuväiteid selles osas, et tema pole hagis märgitud kuulutust avaldanud või, et tegemist

ei oleks õigusvastase avaldamisega, ja eeldanud TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu. Samas

asja materjalide kohaselt ei ole kostja maakohtule esitanud vastust hagile. Toimikus on küll olemas

kohtuistungi sekretäri 3. juuli 2019 e-kiri hageja esindajale, mille kohaselt kostja avaldas

11.06.2019 telefonivestluses, et nõustub hagiavalduses nimetatud summad tasuma (tl 35), kuid

poolte vahel peetud kompromissläbirääkimistest (tl 40-42) nähtuvalt ei ole kostja olnud nõus

kompromissi sõlmima.

Seega on maakohus asunud ennatlikult (vaid väidetava telefonikõne põhjal) seisukohale, et kostja

omaksvõttu saab TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada ning jätnud välja selgitamata kostja tegeliku

seisukoha.

10. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui eeldada, et maakohus määras õigesti asjas kirjaliku

menetluse, siis TsMS § 404 ei võimalda muid lihtsustusi menetluses peale kohtuistungi pidamata

jätmise, s.o asjas on siiski vaja läbi viia eelmenetlus. Kirjaliku menetluse määramine ei või viia

selleni, et menetlusosaline jääb ilma õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Tegemist on olulise

menetlusliku põhiõigusega, mille piiramine ilma menetlusosaliste nõusolekuta üksnes

menetlusökonoomika kaalutlustel ei ole õigustatud. Iseenesest võib vahetu ärakuulamine toimuda

ka telefoni teel, kuid see peaks toimuma kohtuniku poolt ja ärakuulamine tuleks vähemasti

protokollida.

11. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalune kuulutus lisati portaali kostja kasutus olnud

wifi-seadme IP-aadressilt. Ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt, kuid märgib, et hageja

tõendamiskoormusesse ei kuulu asjaolu tõendamine, et kuulutus oli portaali lisatud kostja valduses

olevast füüsilisest seadmest (arvuti, mobiiltelefon). Kostja vastutusest vabanemiseks peaks ise

tõendama, et kolmas isik kasutas kostja kasutuses olnud wifi-seadme IP-aadressi õigusvastaselt.

12. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson