2-19-18739/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18739

Tsiviilasi

UF OÜ kaebus Haapsalu kohtutäituri Tarvi Söömeri

15. novembri 2019 otsuse peale täiteasjas

nr 133/2019/141

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2019 määrus

Kaebuste esitajad ja liigid

Haapsalu kohtutäituri Tarvi Söömeri määruskaebus ja

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: UF OÜ (registrikood 12509677), lepinguline

esindaja advokaat Meeli Rondel

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): Haapsalu

kohtutäitur Tarvi Söömer

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja II): XX,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. XX taotlus menetluse peatamiseks jätta rahuldamata.

2. Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

täpsustada selle põhjendusi menetluskulude jaotuse osas käesoleva määruse

põhjendustega.

3. Määruskaebused jätta rahuldamata.

4. Haapsalu kohtutäituri Tarvi Söömeri määruskaebusega seonduvad menetluskulud

jätta tema kanda ja XX määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta tema

kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (6)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1. UF OÜ (sissenõudja, kohtumenetluses avaldaja) avalduse ning täitedokumendiks oleva

17. detsembri 2013 hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel algatas Haapsalu

kohtutäitur Tarvi Söömer (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitemenetluse XX

(võlgnik, kohtumenetluses puudutatud isik II) suhtes täiteasjas nr 133/2019/141 (vaidlusalune

täiteasi) võla sissenõudmiseks.

2. Sissenõudja nõuete rahuldamise eesmärgil arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva Hõralaiu

kinnistu Vahtrepa külas Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas (registriosa nr 60033, edaspidi:

Hõralaiu kinnistu), mille kohta kuulutas välja enampakkumise 1. oktoobril 2019 alghinnaga

122 000 eurot ja lõppemise tähtajaga 29. oktoober 2019.

3. Kohtutäitur otsustas 28. oktoobril 2019 enampakkumise tühistada, kuna võlgnik esitas

24. oktoobril 2019 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus täitemenetluse peatada.

4. Sissenõudja esitas 29. oktoobril 2019 kaebuse kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsusele.

Sissenõudja leidis, et kohtutäituri otsus enampakkumise tühistamiseks on õigusvastane.

Võlgnik või kolmas isik ei tasunud kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Sissenõudja palus jätkata täitemenetlust ning koostada

enampakkumise akt ja tunnistada parimaks pakkumiseks hinnalt kõrgeim pakkumine.

5. Kohtutäitur jättis 15. novembri 2019 otsusega sissenõudja kaebuse rahuldamata.

6. Sissenõudja esitas 28. novembril 2019 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

kohtutäituri 28. oktoobri 2019 ja 15. novembri 2019 otsused ning kohustada kohtutäiturit

28. oktoobri 2019 otsusele esitatud kaebust uuesti läbi vaatama.

Sissenõudja jäi selle juurde, et kohtutäituri otsus enampakkumise tühistamiseks on õigus-

vastane, kuna võlgnik ei rahuldanud nõuet enne enampakkumise lõppemist. Kui enam-

pakkumise tühistamine oli õigusvastane, tuleb parimaks tunnistada ainuke pakkumine.

Kohtutäituri tegevuse tõttu puudub õigusselgus läbiviidud enampakkumise ja selle tulemi osas.

7. Võlgnik vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur tegi ainuõige otsuse, sest võlgniku ja

sissenõudja vahel on kohtuvaidlus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes.

Enampakkumise lõpuleviimist takistas ka ebaselgus hinnas. Sissenõudja oli teadlik, et

kinnistule oli tehtud kõrgem müügipakkumine. Enampakkumise lõpule viimine ebaõigetel

alustel kujunenud alghinnaga on vastuolus võlgniku huvidega ja heade kommetega.

8. Kohtutäitur vaidles samuti kaebusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

-

sisuliselt taotleb sissenõudja, et kohus tühistaks täitemenetluse peatamise otsuse, mida

kohtutäitur 28. oktoobri 2019 otsusega ei teinud. Kaebuses pole märgitud, miks ei

võinud kohtutäitur rakendada täitemenetluse (TMS) § 91 lg-d 2 ja 4–6. Sissenõudja

nõue kohtule ei ole täidetav isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse, sest ei teki täidetavat

lahendit. Sissenõudja ei esitanud nõuet kohtutäituri kohustavaks toiminguks;

-

pole põhjendatud, kuidas rikkus kohtutäitur menetlusnorme 28. oktoobri 2019 otsusele

kaebuse läbivaatamisel ja miks tuleks kaebus uuesti läbi vaadata;

-

sissenõudja ei ole kohtutäiturilt nõudnud 28. oktoobri 2019 otsuse kehtetuks

tunnistamist. Seega on läbimata kohtueelne menetlus;

-

kohtutäitur ei rikkunud TMS § 97 lg 1¹, § 91 lg 4 ega § 96 lg 4.

3 (6)

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus rahuldas 20. detsembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) sissenõudja

kaebuse osaliselt ning

-

tühistas kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur tühistas

enampakkumise;

-

tühistas kohtutäituri 15. novembri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata sissenõudja kaebuse, milles vaidlustati 28. oktoobri 2019 otsusega

tühistatud enampakkumine;

-

kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebuse osas,

mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist,

ning selle kohta otsust tegema.

Maakohus jättis sissenõudja kaebuse rahuldamata osas, millega kohtutäitur määras võlgniku

kaebuse läbivaatamise aja.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 10 alusel

kohtutäituri kanda.

9.1. Maakohus tuvastas, et võlgnik taotles oma kaebuses vaidlusaluse täitemenetluse

peatamist tsiviilasjana nr 2-19-14301 peetava kohtuvaidluse lõpuni. Kohtutäitur tühistas

28. oktoobri 2019 otsusega vaidlusaluses täiteasjas nõude tagatiseks oleva võlgnikule kuuluva

Hõralaiu kinnistu enampakkumise ja otsustas vaadata võlgniku 24. oktoobri 2019 kaebuse läbi

sissenõudja osavõtul hiljemalt 8. novembril 2019. Kuivõrd võlgnik taotles 24. oktoobri 2019

kaebuses täitemenetluse peatamist, puudus kohtutäituril alus enampakkumise tühistamiseks.

Kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse põhjendustest ei nähtu ka, et enampakkumine on

tühistanud lähtuvalt TMS § 97 lg-st 1¹. Puudub viide, et täiturile oleks tasutud raha, mis on

vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Samuti ei nähtu otsusest

asjaolud, millest tulenevalt toob sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine kaasa

enampakkumise tühistamise.

Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsus tühistada osas, millega

tühistati Hõralaiu kinnistu enampakkumine.

9.2. Võlgniku kaebuse läbivaatamiseks aja määramine on kooskõlas TMS § 217 lg-ga 3,

mistõttu puudub alus nimetatud osas kohtutäituri otsuse tühistamiseks.

9.3. Kohtutäituri 15. novembri 2019 otsus tuleb samuti tühistada, kuna see on motiveerimata.

Otsusest ei selgu, kas kohtutäitur peab TMS § 84 lg 3 sätete rikkumist oluliseks enam-

pakkumise tingimuse rikkumiseks ja kui peab, siis millisel põhjendusel, või on enampakkumise

tühistamise alus mõni muu rikkumine. Kohtutäitur ei viidanud materiaalõiguse normile, mille

sisustamisel on kohtutäitur lähtunud kaalutlusõigusest, mis annaks kohtutäiturile aluse

enampakkumise tühistamiseks motiivil, et kohtu menetluses on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. TMS § 97 lg-st 1¹ ei tulene, et enampakkumise saaks tühistada kui võlgnik

ja sissenõudja esitavad täitemenetluse käigus erinevad hinnangud kinnistu turuväärtuse kohta.

9.4. Puudub vajadus kohustada kohtutäiturit läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019

kaebust osas, milles vaidlustatakse enampakkumise tühistamine, kuna maakohus selles osas

kohtutäituri otsused tühistas. Küll aga tuleb kohtutäituril vaadata läbi sissenõudja kaebus osas,

mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist.

9.5. Sissenõudja vaidlustas 28. oktoobri 2019 kaebuse p-s 1 enampakkumise läbiviimise

tühistamise, seega on sissenõudja nõude osas läbitud kohtueelne menetlus.

4 (6)

MÄÄRUSKAEBUSED

10. Kohtutäitur esitas 3. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, millega maakohus:

-

tühistas kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur tühistas

Hõralaiu kinnistu enampakkumise;

-

tühistas kohtutäituri 15. novembri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata sissenõudja kaebuse, millega vaidlustati kohtutäituri 28. oktoobri 2019

otsusega tühistatud enampakkumine;

-

kohustati kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebus osas,

mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist,

ning selle kohta otsust tegema;

-

jättis menetluskulud kohtutäituri kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

sissenõudja enampakkumise läbiviimise tühistamise nõue ei ole läbinud TMS § 217

kohast kohtueelset menetlust. Sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile nõuet

enampakkumise tühistamise otsuse tühistamiseks. Nähtuvalt 29. oktoobri 2019

kaebusest esitas sissenõudja kaks nõuet: jätkata täitemenetlust ning koostada

enampakkumise akt ja tunnistada parimaks pakkumiseks hinnalt kõrgeim pakkumine;

-

kohtutäitur ei lahendanud 28. oktoobri 2019 otsusega võlgniku kaebust ega selles

sisalduvat taotlust, vaid tegi otsuse võlgniku kaebusest ja lisatud tõendist saadud

informatsiooni põhjal kaalutlusõiguse alusel, silmas pidades enampakkumises mõlema

poole õigusi, huve ja endapoolset õigusrikkumist;

-

kuivõrd oluliselt on rikutud enampakkumise tingimusi, ei ole võimalik koostada

enampakkumise akti ega kuuluta välja hinnalt kõrgeimat enampakkumise tulemit;

-

täitemenetlus täiteasjas on kohtutäituri 26. novembri 2019 otsusega peatatud, mistõttu

kohtutäitur ei saa teha peatatud täitemenetluses toiminguid;

-

osalise nõude rahuldamise tõttu tuleb jaotada menetluskulud osaliselt. Lisaks tuleb

menetluskulude jaotamisel silmas pidada, et maakohus jättis sissenõudja nõude

kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse

võtmata.

11. Võlgnik esitas 7. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada eespool p-s 10 märgitud kaebuse taotlustest kolme esimese osas. Ühtlasi esitas

võlgnik taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-19-14301 jõustunud lahendi

saabumiseni. Menetluskulud palub võlgnik panna sissenõudja kanda. Kaebuse väited on

järgmised:

-

maakohus ei arvestanud kohtutäituri sisulisi kaalutlusi enampakkumise tühistamisel,

vaid leidis põhjendamatult, et TMS § 97 lg 1¹ alusel ei saanud enampakkumist

tühistada. TMS § 97 lg 1¹ näol ei ole tegemist imperatiivse normiga ning kohtutäituril

tuligi kaaluda milliseid toiminguid teha ja mida on otstarbekas ette võtta, arvestades

kõigi menetlusosaliste õiguste tasakaalu;

-

alusetu ja põhjendamata on kohtutäituri kohustamine sissenõudja 29. oktoobri 2019

kaebuse uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja

pakkumise parimaks tunnistamist ning selle kohta otsust tegema. Maakohus ei andnud

mingisugust hinnangut TMS § 91 lg 4 kohaldamisele kohtutäituri esiletoodud

asjaolusid arvestades ning rahuldas sissenõudja taotluse ilma teiste menetlusosaliste

positsioone ja seisukohti arvesse võtmata.

5 (6)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

12. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja neile

vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebustele vastu. Kohtutäitur nõustus võlgniku kaebusega.

Võlgnik kohtutäituri kaebuse osas seisukohta ei esitanud.

Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 30. jaanuaril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja selle resolutsioon

tuleb jätta muutmata. TsMS § 659 kaudu kohalduva TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel täiendab

ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebused jäävad rahuldamata.

Kohtutäitur kannab enda kaebusega seonduvad menetluskulud ja võlgnik seoses enda

kaebusega.

14. TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab ringkonnakohus esmalt

võlgniku taotluse peatada tsiviilasja menetlus. Sellise taotluse võib lahendada ka asjas tehtava

lõpplahendiga (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑41‑17, p 10;

22. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8142, p 18). Ringkonnakohus jätab võlgniku taotluse

rahuldamata. Täidetud ei ole TsMS § 356 lg-s 1 sätestatud tingimused menetluse peatamiseks.

Praegusel juhul ei ole kohtutäituri otsuste vaidlustamine puutumuses sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eseme ega selles asjas tuvastatava õigussuhtega. Seega ei ole menetluse

peatamine põhjendatud, kuna käesoleva asja lahendamine ei sõltu tsiviilasja nr 2-19-14301

tulemusest.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

15.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur on alusetult 28. oktoobri 2019

otsusega enampakkumise läbiviimise tühistanud. TMS ei näe ette, et enampakkumine tuleb

tühistada, kui võlgnikule või sissenõudjale saadetud enampakkumise teate sisu ei vasta

kuulutuse sisule või kui kohtusse on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või

kui müüdava kinnistu alghind ei vasta turuhinnale. Maakohus viitas õigesti, et elektroonilise

enampakkumise korral on TMS § 97 lg 1¹ alusel võimalik enampakkumine tühistada vaid juhul,

kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Võlgniku kaebusest ei nähtu, et sissenõudja nõue oleks

rahuldatud enne elektrooniliselt toimunud enampakkumise lõppemist.

Samas näeb TMS ette erinevad mehhanismid, mida kohtutäitur oleks saanud kasutada. Nii

annab TMS § 46 lg 2 kohtutäiturile õiguse täitemenetlus peatada ning sellisel juhul ei saa

täitemenetluses teha nõude täitmisele suunatud toiminguid, ühtlasi läbi viia enampakkumist.

Sellist võimalust kohtutäitur ei kasutanud, vaid tühistas ennatlikult enampakkumise läbiviimise.

15.2. Eeltoodust tulenevalt tühistas maakohus õigesti kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse

Hõralaiu kinnistu enampakkumise tühistamise osas ja 15. novembri 2019 otsuse ning kohustas

kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebuse osas, mis puudutab

enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist, ning selle kohta otsust

tegema.

15.3. Võlgniku viide TMS § 91 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna kohtutäitur ei viinud

enampakkumist läbi, vaid tühistas selle ennatlikult.

15.4. Alusetu on kohtutäituri väide, et maakohus vaatas läbi nõuet, mida kohtutäiturile ei

esitatud. Nähtuvalt 29. oktoobri 2019 kaebusest vaidlustas sissenõudja enampakkumise

läbiviimise tühistamise, viidates kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsusele. Seega asus maakohus

õigesti seisukohale, et täidetud on kaebuse kohtus lahendamise eeldused.

6 (6)

15.5. Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluse peatamisel ei saa kohtutäitur

teha mingeid toiminguid, kaasa arvatud kaebuse lahendamine. Ringkonnakohus on seisukohal,

et täitemenetluse peatamine ei takista täituri otsuse peale kaebuse läbivaatamist, sest TMS § 217

lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamine ja selle kohta otsuse tegemine ei ole täitetoimingud,

mille tegemine oleks keelatud täitemenetluse peatamise ajal. Kaebuse lahendamist TMS

§-de 217 ja 218 alusel tuleb käsitada kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle

täitemenetluses, mitte kui täitetoimingut. Kaebuse esitamisel kohtutäituri toimingu või otsuse

peale lahendatakse küsimust, kas juba tehtud täitetoiming või otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Samas ei saa kaebuse lahendamisel kohus kohustada kohtutäiturit tegema täitemenetluse

peatamise ajal nõude täitmisele suunatud toiminguid. Käesolevas asjas maakohus sellist

kohustust kohtutäiturile ei pannud.

15.6. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti, kuid põhjendustes puudub viide TsMS § 172 lg 1

teisele lausele. Selles osas tuleb vaidlustatud määruses menetluskulude jaotus põhjendusi

täpsustada. TsMS § 172 lg-d 1 ja 10 annavad kohtule igal konkreetsel juhul piisava

diskretsiooniõiguse, et tagada kulude õiglane jaotamine. Maakohus põhjendas kohaselt, miks

peab kohtutäitur kandma kõik kulud, kuigi avaldus rahuldati osaliselt.

16. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad kohtutäituri määruskaebusega seotud menetluskulud

kohtutäituri kanda ja võlgniku määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174

lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva

määrusega tehtud menetlusliku otsustuse peale ei näe TsMS ette edasikaebe võimalust. TMS

§ 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse määruse peale osas, milles

ringkonnakohus lahendas asja sisuliselt.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm