2-17-15607/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-15607

Tsiviilasi

XX hagi CC ja AA vastu isaduse vaidlustamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 27. augusti 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Kostjad (vastustajad): CC (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja AA (isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ (endine nimi

Q) ja lepinguline esindaja Aleksander Laus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 27. augusti 2019 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus hageja

kanda.

4. Rahuldada kostjate taotlus apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Määrata kostjate põhjendatud ja vajaliku menetluskulu summaks

ringkonnakohtus 120 eurot ning mõista see summa hagejalt XX-lt välja kostjate CC

ja AA kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (4)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 30. septembril 2017 Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja I) ja AA

(kostja II, koos kostjad) vastu isaduse vaidlustamiseks.

Maakohus menetles kostjate elatisnõuet hageja vastu (tsiviilasjas nr 2-17-117144), mille käigus

hageja esitas 30. septembril 2017 vastuhagi. Hageja palus tuvastada, et ta ei ole kostjate isa.

Ühtlasi palus hageja määrata ekspertiis ja kui sellega tuvastatakse, et ta ei ole kostjate isa, muuta

rahvastikuregistris kannet kostjate isa osas. Maakohus eraldas 19. oktoobri 2017 määrusega

hageja nõude eraldi menetlusse (käesolev tsiviilasi nr 2-17-15607).

Hageja väitel

-

tutvus ta QQ-ga (praegune nimi Q, edaspidi: kostjate ema) 2012. aastal, misjärel

sündisid lapsed: XX.XX.XXXX kostja I ja XX.XX.XXXX kostja II;

-

kostjate ema teavitas hagejat juunis 2017. aastal, et tegelikult ei ole hageja kostjate isa;

-

ebaõige on kostjate väide, nagu teadnuks hageja algusest peale, et tema ei ole kostjate

isa. Hageja ei osanud arvata, et keegi teine on kostjate isaks, kuid arvestades kostjate

ema käitumist tutvuse ja kooselu ajal, tekkisid hagejal kahtlused ning seetõttu saatiski

ta 29. juunil 2016 sõnumi. Tegelikkuses oli hageja jaoks suur üllatus kostjate ema

ülestunnistus, et tema ei ole kostjate isa.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja on kantud kostjate isana sünnitunnistusele 17. aprillil 2015 hageja avalduse

alusel. Hageja võttis isaduse omaks, kuigi teadis, et ei ole kostjate bioloogiline isa;

-

vale on väide, et hageja sai teada alles 2017. aasta juunis, et ei ole kostjate bioloogiline

isa. Ta teadis seda juba 29. juunil 2016 või varem, mida näitab Facebooki sõnumi

väljavõtte;

-

hageja ei ole varem vaidlustanud isaduse kannet laste sünnitunnistusel seaduses

sätestatud korras;

-

isaduse vaidlustamise tähtaeg on üks aasta ja see möödus enne hagi esitamist. Hageja

oli vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadlik enne isaduse omaksvõttu. Isegi

kui lugeda alguskuupäevaks 29. juuni 2016, on vaidlustamise tähtaeg möödas.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 27. augusti 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

3.1. DNA-ekspertiisi järelduste kohaselt ei põlvne küll kostjad hagejast, kuid perekonna-

seaduse (PKS) § 93 lg-s 1 sätestatud ühe aastase tähtaja möödumise tõttu ei saa hagi rahuldada.

3.2. Tõendamata on hageja väide, et ta tunneb kostjate ema alates 2012. aastast. Hageja ei

esitanud väljavõtteid tema ja kostjate ema suhtlusest ajal enne 29. detsembrit 2014, kuigi väitis,

et nad suhtlesid tihti interneti vaheldusel. Hageja ei viibinud kummagi lapse sünni juures ega

tea, kus linnas kostjad sündisid. Hageja ei esitanud ka muid tõendeid, millest saaks järeldada,

et hageja ja kostjate ema tutvusid enne 29. detsembrit 2014.

3.3. Kostjad väidavad, et hageja ja kostjate ema suhtlesid esmakordselt Facebooki kaudu

29. detsembril 2014 ja esitasid selle tõendamiseks kuvatõmmised. Vestlusest on tuvastatav, et

isiku „W“ vestluspartner on kostjate ema. Vestluse sisust nähtuvalt ütleb kostjate ema, et on D

3 (4)

lapse ema ja et tema laps A on ühe kuu vanune. Kostjate ema kinnitas kohtuistungil, et kostja II

bioloogiline isa on DD. Kuvatõmmiselt on nähtav hageja foto ja kasutajanimi „W“ viitab

sellele, et vestluse osapool on hageja.

3.4. Kostjad esitasid Facebooki kuvatõmmise, millest nähtub vestlus isikuga „M“. Hageja küll

väitis, et “M” ei ole tema alias, aga ta kasutab e-posti aadressi „MMM“. Sellest võib järeldada,

et kostjate ema vestlused 29. detsembril 2014 ja 29. juunil 2016 Facebookis toimusid hagejaga.

3.5. Isik “ M” ütleb 29. juuni 2016 vestluses: „arvesta kui mulle alimendid peale lükkad siis

ma otsin päris isad üles lasen isaduse testi teha ja lähen sellega kohtusse, et need lapsed päris

isade nimedele tagasi läheks“. Kui lähtuda selle vestluse kuupäevast, siis on enne hagiavalduse

esitamist möödunud üle aasta.

3.6. Hageja võttis 13. novembri 2017 seisukohas omaks, et saatis kostjate emale

29. juunil 2016 Facebooki sõnumi, öeldes, et tegemist oli hageja ja kostjate ema tüli käigus

saadetud sõnumiga. Hageja eesmärgiks oli kostjate ema ärritada ja visata õhku kahtlus, kas ta

üldse on laste isa või on kostjate emal nende tutvuse ajal olnud kõrvalsuhteid. Hiljem väitis

hageja, et pole sellist kirjavahetust kostjaga pidanud. Hageja selline väidet on vastuoluline ja

ebausaldusväärne.

3.7. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on tuvastatav, et hageja ja kostjate ema tutvusid

Facebooki kaudu 29. detsembril 2014, mil kostjate ema teavitas hagejat, et tal on lapsed ning

kes on laste isad. Üldteadaolevalt arvestatakse raseduse pikkuseks 40 nädalat. Seega ei olnud

hageja ja kostjate ema kostjate eostamise perioodil tuttavad. Hageja ja kostjate ema vahel

puudus seksuaalne kontakt, mis annaks hagejale alust arvata, et ta võis lapsed eostada. Sellest

olenemata võttis hageja enda soovil kostjate isaduse omaks 17. aprillil 2015 Saare

Maavalitsuses. Hageja esitas nõude isaduse vaidlustamiseks 30. septembril 2017, st enam kui

aasta pärast teadasaamist, et ta tegelikult ei ole kostjate isa.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Kuigi hageja kinnitas 13. novembri 2017

seisukohas, et ta võis 29. juuni 2016 sõnumi saata, ei ole see asjaolu omaksvõtmine. Maakohus

ei hinnanud võimalikku omaksvõttu koos muude tõenditega. Hageja võttis omaksvõtu tagasi,

vaidlustades sõnumi ehtsuse. Kostjate ema ei esitanud originaalsõnumit, kuid vaatamata sellele

luges maakohus kuvatõmmise usaldusväärseks tõendiks.

4.2. Teiseks ei selgitanud maakohus hagejale, et ta oleks pidanud esitama väljavõtted 2012 –

2014. aastatel interneti vahendusel suhtlemisest. Samas on võimalik Skype’i, whatsappi jm

suhtluskeskonna kaudu suhelda selliselt, et telefonikõnedest ei jää jälgi.

4.3. Kolmandaks jättis maakohus hindamata olulised elulised väited, mida kostjate ema ei ole

ümber lükanud. Näiteks: „Alustasime kooselu peale laste sündi. Rakveres natukest aega, siis

kolisime Kuressaarde. Kui Kuressaarest ära läksin, siis kooselu lõppes 2014. Koos elasime

4 kuud“ või „Hageja soov oli lapsed enda nimele võtta, kuna lastele võõras inimene ei võtaks

isadust omaks ja ei registreeriks lapsi enda nimele ja ei annaks lastele enda perekonnanime“.

5. Kostjad vaidlevad kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kantud isana kostjate sünnitunnistusele ja kannete

aluseks oli isaduse omaksvõtt. Samuti ei ole vaidlusalune, et hageja pole kostjate bioloogiline

4 (4)

isa. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et PKS § 93 lg-s 1 isaduse vaidlustamiseks

sätestatud tähtaeg oli enne hagi esitamist möödunud.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Nii hagi kui ka kaebuse

lahendamiseks on piisav käsitleda 29. juuni 2016 vestlusega seonduvat. Kui maakohus tuvastas

õigesti vestluse sisu ja selles kostja osalemise, siis ei saa hagi rahuldada.

9. Ringkonnakohus põhjendab nõustumist maakohtuga ja vastab kaebusele järgmiselt.

9.1. PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 19 teine lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest

asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada. Seega jäi hagi õigesti rahuldamata,

kui hageja sai enne 30. septembrit 2016 teada vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest.

9.2. Hagile 2. novembril 2017 vastates tõid kostjad esile, et hageja saatis 29. juunil 2016

kostjate emale sõnumi, milles ähvardas leida üles laste päris isad. Vastava vestluse

kuvatõmmist kostjad koos vastusega ei esitanud. Sellegi poolest asus hageja 13. novembri 2017

arvamuse p-s 2.2 seisukohale, et juttu on kostjate ema ja hageja tüli käigus saadetud sõnumist.

Hageja väidetav eesmärk oli kostjate ema ärritada ja visata õhku kahtlus, kas ta üldse on laste

isa või on kostjate emal nende tutvuse ajal olnud kõrvalsuhteid. Hageja ei seadnud vestluse

toimumist ega sisu kahtluse alla, vaid esitas omapoolse selgituse. Vestluse kuvatõmmise

esitasid kostjad alles 9. aprillil 2018, varasemalt ei olnud hageja ka väitnud, et talle on väidetava

vestluse sisu arusaamatu või teadmata.

9.3. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlus-

osalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta. Ringkonnakohus leiab, et tõendi usaldusväärsuse hindamisel ja tõendist nähtuva asjaolu

tõendamisel saab kohus viidatud sätte alusel võtta arvesse ka poole menetluslikku käitumist ja

vastuväiteid. Maakohus tegi kõnealuse vestluse sisust õige järelduse, et hageja teadis hiljemalt

sel ajal, aga seega enne 30. septembrit 2016, et ta ei ole kostjate bioloogiline isa.

9.4. Lisaks tuleneb TsMS § 231 lg 1 esimesest lausest, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Hageja arvamuse p-s 2.2 sisalduv

avaldus on omaksvõtt 29. juuni 2016 vestluse sisu osas, mh on see piisavalt selge TsMS § 231

lg 1 teise lause tähenduses. Maakohus järgis sama lõike kolmandat lauset, sest hindas

omaksvõttu koos muude tõenditega. Sealjuures käsitles maakohus piisavas ulatuses hageja

vastuväiteid ja vastas neile. TsMS § 231 lg 3 omaksvõtu tagasivõtmise eeldused pole täidetud.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi seniste menetlus-

kulude jaotuse. Tulenevalt kulude jaotusest on vaja need rahaliselt kindlaks määrata kostjate

nimekirja alusel. Kostjad paluvad hüvitada 120 eurot, mis on õigusabiteenus 2 t eest

tasumääraga 60 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Hageja ei esitanud sellele vastuväiteid.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostjatele osutatud õigusabi nii mahu kui ka hinna poolest

vajalik ja põhjendatud, seega tuleb taotlus TsMS § 175 lg 1 alusel rahuldada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm