Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-18-2351/41 AI generated

3-18-2351/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-18-2351/41
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Vastustaja määras 10.07.2018. a käskkirjaga nr 6-3/172 (tl 36-37) kaebaja osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Käskkirja kohaselt korraldati kinnipeetava töötamine ajavahemikul 20.07.-31.10.2018 (parandus 19.07.2018. a käskkirjas nr 6-3/180, tl 39).

Legislator headnote

AI generated

3-18-2351/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

Keywords

AI generated
limited work availability self-rehabilitation reintegration into working life temporary loss of work unfit notwithstanding health condition improvement of employability
AI generated
1-13-5798/32
360 tundi kuud. mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga – tähtajaga 12 Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati T.T kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudei -5 d ja kohustusi.
4-22-970/32
Jätta rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Aleksander Trõtševile Tartu Maakohtu 07.04.2022.
3-09-747/27
Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 13.03.2009.a käskkirjaga nr 144p (edaspidi käskkiri nr 144p või vaidlustatud käskkiri) karistati T.B.t (endise nimega R.) distsiplinaarkorras noomitusega vääritu teo ja teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest. Käskkirja kohaselt andis Paide kriminaaltalituse komissar Jan Aasma 04.02.2009 korralduse kaasata valves olev politseijuhtivinspektor T.B. edasilükkamatute menetlustoimingute teostamiseks. T.B. saabus töökohale, kuid ei täitnud temale antud korraldusi, näitas üles soovimatust kolleegidega koostööd teha ning lahkus keset uurimistoiminguid koju. Samuti üritas T.B. luua väärarusaama, et temale polnud talle pandud ülesanded arusaadavad ning tal puudus võimalus neid ülesandeid täpsustada ja seetõttu ka lahendama asuda. T.B.l puudus soov aidata või teha koostööd teiste politseiametnikega, kellele ta valveuurijana appi kutsuti. Üritades luua väärkujutelma sellest, et temal takistati või tal ei olnud võimalik välja selgitada menetlusega seotud asjaolusid, eiras T.B. politsei põhiväärtusi „ausameelsus” ja „koostöö”. Sellega rikkus T.B. Politseiprefekti 25.02.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Lääne Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 15.10.7, mille kohaselt on valetamine või muu ebaaus tegevus vääritu tegu. Jättes täitmata J. Aasma korralduse, olles osavõtmatu ning viivitades end tööülesannetega kurssi viimise ja menetlustoimingute läbiviimisega rikkus T.B. käskkirja kohaselt ametijuhendi p 2.1 ja p 2.2 ning sisekorraeeskirja p 10.1. Sellega pani T.B. toime ATS § 84 p 1 sätestatud süüteo.
4-13-5644/19
Tartu Maakohtu 18.09.2013. a otsusega tunnistati I.R süüdi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 15 päeva aresti. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud arest 30 (kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati I.R-ile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.
3-18-1221/8
Tallinna Vangla kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik karistas 21.03.2018 käskkirjaga nr 5- 1/18/553 vahistatu A.S.it noomitusega Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla Kodukord“ (edaspidi: kodukord) punkti 4.3 rikkumise eest. Käskkirja põhjenduste järgi 21.02.2018 kella 14.45 paiku saatis valvur P. Vaher kinnipeetavaid lühiajalisele kokkusaamisele. Kui A.S. väljus kambrist nr 439, siis P. Vaher keelas tal saatmise ajal jutu ajamise. Kuna A.S. ei täitnud korraldust ja rääkis teiste vahistatutega edasi, siis valvur kordas korraldust ning hoiatas ettekandega. A.S. eiras kõiki korraldusi ja jätkas rääkimist. 21.02.2018 ettekannetega, videovaatluse kirjeldusega ning valvur P. Vaheri lisaütlustega on tõendatud, et A.S. ei täitnud kodukorra p-st 4.3 tulenevaid nõudeid saatmise ajal mitte vestelda teiste kinnipeetavatega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2020, Tartu Haldusasja number 3-18-2351 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla 12.10.2018. a käskkirja nr 6- 2/868 ja 20.11.2018. a vaideotsuse nr 1-11/398-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja/apellant X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

2. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastustaja määras 10.07.2018. a käskkirjaga nr 6-3/172 (tl 36-37) kaebaja osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Käskkirja kohaselt korraldati kinnipeetava töötamine ajavahemikul 20.07.-31.10.2018 (parandus 19.07.2018. a käskkirjas nr 6-3/180, tl 39).

2. Vastustaja tunnistas 12.10.2018. a käskkirjaga nr 6-2/868 (tl 19-21) kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumises (20.09.2018 keeldus täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle) ja määras karistuseks noomituse.

3. Vastustaja jättis 20.11.2018. a vaideotsusega nr 1-11/398-2 (tl 24-25) rahuldamata kaebaja vaide käskkirja nr 6-2/868 peale.

4. Kaebaja esitas 16.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) ja 21.03.2019 täiendava seisukoha (tl 44-45p). Kaebaja palus tühistada vastustaja 12.10.2018. a käskkiri nr 6-2/868 ja 20.11.2018. a vaideotsus nr 1-11/398-2. Kaebaja väitel ei ole ta keeldunud tööle minemast, seega on tema karistamine ebaseaduslik.

5. Tartu Halduskohus jättis 25.04.2019. a otsusega (tl 69-71) kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus vanglaga, et kaebaja ei ole sõnaselgelt keeldunud tööle minemast, vaid eiras vanglaametniku korraldust asuda tööle oma käitumisega, arvestades, et mõlemal korral, kui valvur käis kaebaja kambris teda tööle kutsumas, oli kaebaja duši all. Kaebaja duši all olles suhtles siiski valvuriga, seega pidi ta aru saama antud korraldusest. Distsiplinaarkaristuse määramiseks annab aluse ka hooletus. Kohus märkis, et tehtud otsustus on kaalutletud, sest arvestatud on, et kuna kaebaja on varasemalt tööle läinud, siis on proportsionaalseks mõjutusvahendiks noomitus. Kohus leidis, et vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa.

6. 24.05.2019 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja riigi õigusabi taotlus (tl 75).

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 27.05.2019. a määrusega (tl 77-77p) kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

8. Riigikohus jättis 26.06.2019. a määrusega (tl 80-80p) kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu 27.05.2019. a määruse peale menetlusse võtmata.

9. 10.07.2019 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus (tl 83) Tartu Halduskohtu 25.04.2019. a otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse (tl 84-84p).

10. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.09.2019. a määrusega (tl 102-103) kaebaja taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas apellatsioonkaebuse (resolutsiooni p 1).

11. Riigikohus rahuldas 06.02.2020. a määrusega (tl 121-122) kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 19.09.2019. a määruse resolutsiooni p 1 ning tegi uue määruse, millega ennistas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ja saatis asja menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

13. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

14. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras. Kuigi kaebaja vaidlustab distsiplinaarkaristust, on tegemist noomitusega, mis on VangS § 63 lg 1 järgi kergeim võimalik distsiplinaarkaristus, millega ei kaasne täiendavat vabaduse piirangut (vrd RKHKo 14.11.2012, 3-3-1-44-12, p 20; 16.02.2016, 3-3-1-62-15, p 14).

15. Kaebaja kirjelduse kohaselt ei ole ta 20.09.2018 keeldunud täitmast korraldust asuda tööle, vaid talle ei ole antud otsest korraldust tööle asumiseks, sest kui valvur teda otsimas käis, oli ta duši all. Halduskohus järeldas asja materjalide pinnalt, et kaebajale anti korraldus tööle asumiseks, et kinnipeetav pidi seejuures selgelt aru saama, et teda sooviti tööle rakendada, ning et talle anti korraldus tööks valmis olla, kui valvur uuesti tagasi tuleb. Valvur sai tööle asumiseks korralduse anda kaebajale otse (kaebaja avas duši all olles ukse ja suhtles valvuriga) ning viimasele jäi ka piisavalt aega enda kordategemiseks ja tööle asumiseks. Halduskohus jõudis järeldusele, et verbaalselt ei ole kaebaja keeldunud tööle asumast, kuid ta on teinud seda oma käitumisega. Kaebajal ei esinenud tööle asumist takistavaid asjaolusid. Halduskohus viitas ka asjakohasele kohtupraktikale VangS § 37 rakendamise kohta. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja üksnes, et kohus peaks tutvuma asja kõigi materjalidega ning tegema uue otsuse, millega tühistab vastustaja käskkirja nr 6-2/868. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Ükski kaebaja poolt väljatoodud asjaolu ei viita sellele, et vangla oleks kaebajale distsiplinaarkaristust määrates rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Vanglal on distsipliinirikkumise korral nii otsustuskaalutlus kui ka valikukaalutlus. Kui vangla otsustab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata, siis on vanglal võimalik valida mitme erineva VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistusliigi vahel. Kaebajale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on kergeim võimalik distsiplinaarkaristus. VangS § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Viidatud sättest tulenevalt on käesolevaks ajaks kaebajale vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus kustunud ega mõjuta enam kuidagi kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja haldusasja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

16. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega

15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus.

18. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)