4-19-5879/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-5879

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2020, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-5879 (233015000835) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk - Väärteoasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Tanel Tsirp erakorraline ettekanne Roman Pjatnitsa suhtes Süüdlane Roman Pjatnitsa isikukood 39610283733; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht puudub

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 212 lg 1, maakohus otsustas:

Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus Roman Pjatnitsale mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele Roman Pjatnitsale Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärusega nr 4-19-5879 mõistetud asenduskaristus 4 (neli) päeva aresti.

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus Roman Pjatnitsale kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Roman Pjatnitsa arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel, kui süüdlane Roman Pjatnitsa ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

Määrus edastada Roman Pjatnitsale, Viru Vanglale ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

4-19-5879

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärusega nr 4-19-5879 rahuldati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Roman Pjatnitsa suhtes rahatrahvi asendamiseks arestiga. Kohtumäärusest nähtuvalt R. Pjatnitsa aresti pikkuseks kujuneb 4 päeva. Kuna R. Pjatnitsa oli nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei määrata vähem kui 5 tundi, siis määrati, et R. Pjatnitsal tuleb teostada 5 tundi üldkasulikku tööd. R. Pjatnitsal tuli üldkasulik töö sooritada 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärus jõustus 17.01.2020.

2. 04.01.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule R. Pjatnitsa kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust R. Pjatnitsalt võtta ei saanud, kuna hooldusalune kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Erakorralise ettekande kohaselt esmane kutse saadeti vastuvõtule ilmumiseks kuupäevaga 21.01.2020. Korduv kutse kohtumisele saadeti vastuvõtu toimumise kuupäevaks 04.02.2020. R. Pjatnitsa kutsutud ajal vastuvõtule ei ilmunud ja ei teavitanud ka mitteilmumist takistavatest põhjustest. Telefonikontakt R. Pjatnitsaga ebaõnnestus, kuna isik ei vastanud telefonile. Kriminaalhooldusametnik tegi 28.01.2020 kella 14.35 paiku R. Pjatnitsale, tema kodukülastus aadressile. Fonolukule vastanud isik väitis end olevat R. Pjatnitsa ja teavitas, et teda ei huvita üldkasuliku töö tegemine. Palvele avada ametnikele uks, isik keeldus. Kriminaalhooldaja asus seisukohale, et R. Pjatnitsa väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korrale ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et R. Pjatnitsa ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 lg 1 ja KarS § 69 lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-5879 R. Pjatnitsale mõistetud karistus ja juhul, kui R. Pjatnitsa ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta R. Pjatnitsa vahi alla.

3. Kuigi seadus seda ei nõua, andis kohus R. Pjatnitsale võimaluse anda üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta selgitusi. Kohus määras asja arutamisele ja saatis R. Pjatnitsale kutse ilmumaks Viru Maakohtu Narva kohtumajja 11.02.2020 toimuvale kohtuistungile.

4. 11.02.2020 kohtuistungile R. Pjatnitsa ei ilmunud. Ta edastas kohtule e-kirja, milles märgib, et sõitis välismaale tööle ja palub kohtul lahendada asi tema kohalolekuta (elektrooniliselt).

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

6. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui

4-19-5879

süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

7. Kohus tuvastas, et R. Pjatnitsa ei ole asunud täitma talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde, väljendades seisukohta, et töö tegemine teda ei huvita. Seejuures oli R. Pjatnitsale antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o 5 tunni teostamiseks ning R. Pjatnitsa avaldas 30.12.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Vaatamata korduvalt R. Pjatnitsa elukohajärgsele aadressile edastatud kutsetele R. Pjatnitsa kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud, telefonikontaktile ei vastanud ning kodukülastuse käigus väljendas seisukohta, et töö tegemine teda ei huvita. Üldkasulikku tööd R. Pjatnitsa sooritama ei ole asunud. Ka ei võtnud R. Pjatnitsa kriminaalhooldusametnikuga ühendust telefoni teel, andmaks teada töö tegemist takistavatest asjaoludest. Ka mitteilmumise põhjust tõendavat dokumenti tervisliku seisundi kohta R. Pjatnitsa kriminaalhooldusametnikutel teatavaks teinud ei ole. R. Pjatnitsa käitumine avaldub viisil, kus ta näitab üles soovimatust asuda tegema üldkasulikku tööd. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R. Pjatnitsa rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovi üldkasulikku tööd teha ja hoiab selle tegemisest kõrvale teadlikult.

8. Vaatamata R. Pjatnitsale antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta üldkasulikku tööd sooritama asuda ei ole soovinud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et R. Pjatnitsa rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovi üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on R. Pjatnitsa iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.

9. Politseija Piirivalveameti otsustega oli R. Pjatnitsale määratud karistuseks rahatrahv kokku 40 trahviühikut, mis on KarS § 72 lg 2 kohaselt võrdne 4 päeva arestiga. KarS § 69 lg-st 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. R. Pjatnitsa ei ole sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub ärakandmisele 4 päev aresti.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st

1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärusega nr 4-19-5879 asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele. R. Pjatnitsal kuulub ärakandmisele päev aresti. Kriminaalhooldusametniku taotlus, võtta R. Pjatnitsa vahi alla jääb rahuldamata, kuna VTMS ei näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/