2-19-1852/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-1852

Tsiviilasi

Valeriy Petrovi ja Anatoly Plotnikovi hagi MTÜ IDA-

VIRU

JAHIMEESTE

SELTS

vastu

Vaivara

jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018 koosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot+3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ

IDA-VIRU

JAHIMEESTE

SELTS

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): MTÜ IDA-VIRU JAHIMEESTE

SELTS (registrikood 80050897), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

Vastustajad (hagejad): Valeryi Petrov (isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja Anatoly Plotnikov (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail

Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. oktoobri 2019 otsus ning saata Valeriy Petrovi ja Anatoly

Plotnikovi hagi MTÜ IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS vastu Vaivara jahtkonna

jahimeeste 6. novembri 2018 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Valeriy Petrov (hageja I) ja Anatoly Plotnikov (hageja II) esitasid 4. veebruaril 2019 Viru

Maakohtule hagi MTÜ IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS (kostja/selts) vastu, milles palusid

tunnistada kehtetuks seltsi Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018 koosoleku otsus.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad seltsi liikmed. 6. novembril 2018 toimus seltsi Vaivara

jahtkonna jahimeeste koosolek. Hagejad koosolekul ei osalenud. 7. novembril 2018 sai hageja I

jahtkonna juhatuselt e-posti teel teada, et hagejad on Vaivara jahtkonna liikmete hulgast välja

arvatud. 12. novembril 2018 teatasid hagejad Vaivara jahtkonna juhatusele, et nad ei ole otsust

kätte saanud. 13. novembril 2018 nimetas Vaivara jahtkonna juhatus väljaarvamise põhjuseks

usaldamatust, jahtkonna tegevusele vastupanu osutamist ja tahtlikku informatsiooni moonutamist,

kuid otsust hagejatele ei edastatud.

Hagejate hinnangul on otsus kehtetu, sest see on vastuolus seadusega (mittetulundusühingute

seadus (MTÜS) § 16 lg-d 1-3) ja põhikirjaga (seltsi põhikirja p-d 8.2 ja 4.11). Lisaks sellele on

väljaarvamise põhjused alusetud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on jagatud 20 jahtkonnaks. Vastavalt kinnitatud päevakorrale

tuli Vaivara jahtkonna jahimeeste koosolekul arutamisele hagejate väljaarvamine seltsist.

Hagejale I esitatud pretensioonid on seotud vale info edastamise, kollektiivi siseselt tüli tekitamise,

umbusaldamise ja seltsi maine kahjustamisega. Hagejale II esitatud pretensioonid on seotud

umbusaldamise, jahikollektiivis jahimeeste vahel tüli tekitamise, vale info esitamise ning

jahimeeste solvamise ja mõjutamisega. Hageja II viibis koosolekul, kuid pärast hääletamist ja

otsuse väljakuulutamist lahkus koosolekult.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2019 otsusega hagi ja tuvastas seltsi Vaivara jahtkonna

jahimeeste 6. novembril 2018 koosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati hagejate

jahtkonnast välja heita, kehtetuse. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis välja

kostjalt kummagi hageja kasuks menetluskulud 740 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt peavad seltsi liikmeks olevad isikud kuuluma vähemalt ühte seltsi

jahtkonda (seltsi põhikirja p 4.2). Samas on hagejate õiguslik staatus seltsis ebakindel. Maakohus

suhtus kriitiliselt kostja väitesse, et seltsi juhatus on Vaivara jahtkonna jahimeeste koosoleku

otsuse teadmiseks võtnud ning, et hagejad on endiselt seltsi liikmed. Seltsi 2019. aasta nimekirjast

nähtub, et nr 453 all nimekirja kantud hageja I andmed on teist tooni kirjaga kui ülejäänud

jahimeeste nimed ja andmed, samuti on tema sünniaeg ja isikukood vale. Number 562 all nimekirja

kantud hageja II andmed on teist tooni kirjaga kui ülejäänud jahimeeste kanded.

Maakohus viitas MTÜS § 16 lg-le 1 ja § 24 lg-le 1. Seltsi põhikirja p-s 4.11 on sätestatud alused

liikme väljaarvamiseks (maine kahjustamine, süüline tegevus ja kahju tekitamine jm). Jahtkonna

jahimeeste koosoleku pädevus on sätestatud seltsi põhikirja p-s 8.2 ning sellest ei nähtu, et

jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses oleks seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamise küsimuse

otsustamine. Seega on jahtkonna jahimeeste koosolek ületanud pädevust ning vastuvõetud otsus

on seaduse ja põhikirjaga vastuolus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus osaliselt ja lõpetada menetlus

hageja II nõude osas. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on ebaõige kohtu järeldus, et Vaivara jahtkonna

jahimeeste koosolekul ei olnud pädevust lahendada seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamise

küsimust. Seltsi põhikirja p-s 8.2 toodud loetelu ei ole ammendav. Maakohus ei ole arvestanud

jahtkonna õiguslikku seisundit (seltsi põhikirja p 1.6) ning on seetõttu jätnud põhjendamatult

kohaldamata MTÜS sätted üldkoosoleku kohta (eelkõige MTÜS § 19 lg 1 p 8).

Seltsi põhikirjaga ei ole määratletud, millise seltsi organi pädevusse kuulub seltsi liikme jahtkonna

kuulumise otsustamine. Seltsi põhikirjaga on määratud kaheastmeline seltsi liikmeks saamise kord

(põhikirja p-d 4.3.1 ja 4.3.2 ning 4.5). Seltsi põhikirja p 8.2.3 järgi kinnitab jahtkonna jahimeeste

koosolek noorele jahimehele katseaja. Sellest tuleneb, et jahimehe jahtkonda kuuluvuse küsimuse

peab otsustama just seltsi jahtkonna jahimeeste koosolek.

Kostja võib taotleda uue otsuse tegemist, kuigi maakohus ei ole võtnud seisukoha hagejate

väljaarvamise aluste õiguspärasuse osas. Hagejad taotlesid otsuse kehtetuks tunnistamisest

põhjusel, et otsus on vastuolus seaduse ja seltsi põhikirjaga, mitte aga seetõttu, et neile etteheidetud

kohustuste rikkumised on alusetud.

Lisaks sellele ei saa hageja II nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja II osales koosolekul

ega esitanud vastuväidet (MTÜS § 24 lg 3 teine lause).

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja hagi

saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Hagejad on esitanud hagi kostja vastu Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus on hagi rahuldanud, leides, et jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses ei ole seltsi

liikme jahtkonnast väljaarvamise küsimuse otsustamine.

8. Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas hageja II saab nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.

Asja materjalide kohaselt on selts on jagatud jahtkondadeks (põhikirja p 1.6), mis on

mittetulundusühingu seaduse mõttes käsitletav osakonnana (MTÜS § 33 lg 1 esimene lause).

Osakonna organid ja nende pädevus nähakse ette mittetulundusühingu põhikirjas. Kui osakonnal

on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele MTÜS §-des 18–22, 24–26, 28–30 ja 32

sätestatut (MTÜS § 33 lg 2). Kuna praegusel juhul on jahtkonnal oma üldkoosolek (jahtkonna

jahimeeste koosolek; põhikirja p 8.1) ja juhatus (põhikirja p 8.3), kohalduvad nendele MTÜS § 33

lg-s 2 viidatud sätted, mh MTÜS § 22 (üldkoosoleku otsus) ja § 24 (üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamine).

9. MTÜS § 24 lg 3 teine lause sätestab, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales,

võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma

vastuväite otsusele. Vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul

osalevatele seltsi liikmetele teada, et isik ei nõustu otsusega ja kavatseb otsuse hiljem vaidlustada.

Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, mistõttu ei ole oluline, et maakohtu menetluses ei

ole kostja hageja II poolt koosolekul vastuväite esitamata jätmisele tuginenud.

10. MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt peab kindlaks tegema, kas hageja II osales otsuse tegemisel.

Jahtkonna jahimeeste koosoleku osalejate nimekirjast (I kd, tl 65; tõlge I kd, tl 96) nähtuvalt osales

hageja II koosolekul. Koosoleku protokolli p-st 4.2 (I kd, tl 68; tõlge I kd, tl 99) nähtub, et hageja

II lahkus koosolekult pärast seda, kui otsustati tema seltsist väljaarvamine.

11. Koosolekul osalemine ei tähenda aga seda, et hageja II sai osaleda ka otsuse tegemisel.

Praegusel juhul puudutas otsus hageja II väljaarvamist jahtkonnast. Mittetulundusühingu liige ei

või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja

mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles

tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis

puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist

või hindamist (MTÜS § 22 lg 4 teine lause). Ka seltsi põhikirja p 6.17.4 kohaselt ei saa seltsi liige

võtta osa hääletamisest tema seltsist väljaarvamisel. Kuigi see punkt puudutab seltsi liikme

hääletamist üldkoosolekul ja tema seltsist väljaarvamise otsustamist, saab seda analoogia korras

kohaldada ka siis, kui jahtkonna jahimeeste koosolekul otsustatakse seltsi liikme jahtkonnast

väljaarvamine. Arvestades MTÜS § 22 lg 4 teises lauses ja seltsi põhikirja p-s 6.17.4 sätestatut,

saab asuda seisukohale, et hageja II ei osalenud otsuse tegemisel. Seega ei ole tema otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude esitamise eelduseks see, et ta on lasknud protokollida oma vastuväite

otsusele.

12. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses on

seltsi liikmete (hagejate) jahtkonnast väljaarvamise otsustamine. Eelnevalt on ringkonnakohus

leidnud, et kuna praegusel juhul on jahtkonnal oma üldkoosolek (jahtkonna jahimeeste koosolek;

põhikirja p 8.1) ja juhatus (põhikirja p 8.3), kohaldatakse nendele MTÜS §-des 18–22, 24–26,

28–30 ja 32 sätestatut (lähemalt vt otsuse p 8).

13. Seega kohaldub jahtkonna jahimeeste koosolekule MTÜS §-s 19 üldkoosoleku pädevuse kohta

sätestatu. Üldkoosoleku pädevusse kuulub ka muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse

või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse (MTÜS § 19 lg 1 p 8). Seltsi põhikirja p-s 4.11 on

sätestatud need juhud, kui seltsi liige arvatakse juhatuse otsusega seltsist välja ilma tema kirjaliku

avalduseta. See punkt käsitleb aga isiku seltsist, mitte jahtkonnast, väljaarvamist. Põhikirjaga ei

ole seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamist teise organi pädevusse antud. Eelneva tõttu on

jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses seltsi liikme jahtkonnast väljaarvamine ning maakohus

on ebaõigesti rahuldanud hagi põhjusel, et jahtkonna jahimeeste koosolekul sellist pädevust ei

olnud.

14. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi ja tunnistas jahtkonna jahimeeste koosoleku otsuse kehtetuks

põhjusel, et jahtkonna jahimeeste koosolekul ei olnud sellise küsimuse otsustamiseks pädevust, ei

analüüsinud maakohus hagejate jahtkonnast väljaarvamise põhjust. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks käsitleda seda küsimust esmakordselt apellatsioonimenetluses. Maakohtu otsus tuleb

tühistada ja saata hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul lähtuda sellest, et jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevuses on seltsi liikmete

(hagejate) jahtkonnast väljaarvamise otsustamine, ning analüüsida, kas hagejate jahtkonnast

väljaarvamine oli sisuliselt põhjendatud.

15. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nii maa- kui ka ringkonnakohtus on tsiviilasja hind

arvutatud ebaõigesti. Tegemist on kahe erineva hagiga kostja vastu jahtkonna jahimeeste

koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega on kummalgi hagejal kostja vastu iseseisev

nõue.

TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui

lõikes 1¹ ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 4 p 8 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse

mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse

tuvastamise nõue.

Seetõttu on hageja I hagi hinnaks 3500 eurot ja hageja II hagi hinnaks 3500 eurot. Kumbki hageja

pidi tasuma riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 300 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on

hagejad maakohtus tasunud kokku 300 eurot, seega ettenähtust 300 eurot vähem. Kostja pidi

tasuma riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest 600 eurot. Kostja on tasunud 300 eurot ehk

ettenähtust 300 eurot vähem.

Maakohtul tuleb eeltooduga lõpplahendi tegemisel arvestada ja vajadusel ettenähtust vähem

tasutud riigilõivud menetlusosalistelt riigituludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson