2-18-14412/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuotsuse teatavaks

tegemise aeg ja koht

07.02.2020.a., Narva kohtumaja. 1.Mai 2, Narva

Tsiviilasja number

2-18-14412

Tsiviilasi

L G hagi N G vastu ühisvara jagamise nõudes

N Gi vastuhagi L G vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja: L G (ik: xxxx); lepinguline

esindaja Liudmila Bogdanova

Kostja/vastuhagis hageja: N G (ik: xxxx); lepinguline

esindaja advokaat Igor Belugin

Hagihind hagi 3500 eurot

vastuhagi 3500 eurot

Kohtuistungite toimumise

ajad

15.02.2019, 12.09.2019

RESOLUTSIOON:

1. Jätta L G taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

2. Rahuldada L G hagi osaliselt.

3. Rahuldada N Gi vastuhagi.

4. Lugeda poolte ühisvara hulka:

1) kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx);

2) kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx);

3) kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), mille koosseisu kuulub aiamaja

suletud netopinnaga umbes 92 m2 ja kõrvalhoone;

4) hooneühistu ”xxxx” (rk: xxxx) liikmelisus, mis annab õiguse kasutada

hooneühistule kuuluval kinnistul asukohaga xxxx (registrisosa nr xxxx) paiknevas

garaažis asuvat garaažiboksi nr xxxx (hooneosa pindala 24 m2);

5) sõiduauto xxxx, reg nr xxxx;

6) haagis;

7) bensiinisaag.

5. Jagada L G ja N Gi ühisvara järgmiselt:

5.1 jätta L G ainuomandisse:

1) kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) väärtusega 17 200 eurot;

2) kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), mille koosseisu kuulub aiamaja

suletud netopinnaga umbes 92 m2 ja kõrvalhoone, väärtusega 13 700 eurot;

3) sõiduauto xxxx, reg nr xxxx väärtusega 0 eurot;

4) haagis väärtusega 0 eurot.

5.2 jätta N Gi ainuomandisse:

1) kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) väärtusega 19 700 eurot;

2) hooneühistu ”xxxx” (rk: xxxx) liikmelisus väärtusega 3100 eurot;

3) bensiinisaag väärtusega 30 eurot.

6. Kohustada L Gt andma nõusolek kinnisasja asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx)

kinnistusraamatu omanikukande, mille kohaselt on L G kinnistu omanikuks,

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ainuomanikuna

kinnistusraamatusse N G. Käesolev kohtuotsus asendab L G nõusolekut nimetatud

kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

7. Välja mõista L G N Gi kasuks enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitis summas

4035 (neli tuhat kolmkümmend viis) eurot.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Menetluskulud

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi

kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud

apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. L G (edaspidi hageja) esitas 26.09.2018.a Viru Maakohtule hagi N Gi (edaspidi kostja)

vastu ühisvara jagamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja abielus 01.05.1993 kuni 19.01.2015. Abielu

kestel oli hageja ja kostja määratud varasuhteks varaühisuse režiim, mis oli lõpetatud

19.01.2015 seoses abielu lahutamisega.

Varasuhte lõpetamise hetke seisuga on poolte ühisvaraks:

1) kinnisasi aadressil xxxx -24000,00 eurot;

2) kinnisasi aadressil xxxx - 18000,00 eurot;

3) tavalise sisustuse esemed koguväärtusega - 2400,00 eurot;

4) krunt aiandusühistus „xxxx“ - 1000,00 eurot;

5) sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 2000,00 eurot;

6) sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 500,00 eurot;

7) sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 1500,00 eurot;

8) haagis - 200,00 eurot;

9) bensiinisaag - 170,00 eurot;

10) liikmelisus HÜs „xxxx“ (rk xxxx) - 5000,00 eurot.

Seega kogu ühisvara väärtus moodustab 54770 eurot ning nendest mõlemale kuulub 27385

eurot. Hageja on seisukohal, et ühisvara jagamine tuleb teostada võrdsetes osades, kuna

hageja ja kostja vahel puuduvad muud kokkulepped ühisvara jagamise kohta.

Hageja palub:

-

jagada ühisvara koguväärtusega 54770 eurot järgmiselt:

1) hageja ainuomandisse jätta: kinnisasi aadressil xxxx, krunt aiandusühistus „xxxx“,

kokku väärtuses 19 000 eurot.

2) kostja ainuomandisse jätta: kinnisasi aadressil xxxx, tavalise sisustuse esemed

koguväärtusega 2400,00 eurot, sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx, sõiduauto xxxx reg. nr.

xxxx, sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx, haagis, bensiinisaag, liikmelisus HÜ „xxxx“,

koguväärtuses 35770 eurot.

-

mõista kostjalt välja hageja kasuks 8385 eurot (35770 – 27385).

-

mõista kostjalt välja menetluskulud.

Hagile on lisatud abielutunnistuse (I kd, tl 6) ja abielulahutuse tõendite koopiad (I kd, tl 7).

3. 17.10.2019.a määrusega kohus võttis hagi menetlusse.

4. 09.01.2019.a hagi täpsustuse kohaselt hageja täpsustab seoses aiandusühistu „xxxx“

kinnisasi hindamisega 29.11.2018 seisuga oma nõuet.

Hageja palub:

- jätta L G ainuomandisse: kinnisasi aadressil xxxx - 18000 eurot, krunt aiandusühistus

„xxxx“ -13700 eurot, kokku 31700 eurot.

- jätta kostja N G ainuomandisse: kinnisasi aadressil xxxx linn – 24000 eurot, tavalise

sisustuse esemed koguväärtusega - 2400 eurot, sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 2000 eurot,

sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 500 eurot, sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 1500 eurot, haagis

- 200 eurot, bensiinisaag - 170 eurot, liikmelisus HÜ „xxxx“ - 5000 eurot, kokku 35770

eurot.

- mõista kostjalt hageja kasuks 4070 eurot (35770 -31700).

- mõista kostjalt välja menetluskulud.

Täiendusele on lisatud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ eksperthinnang nr 0008-18-NA

kinnisasi xxxx kohta (I kd, tl 108-138).

5. 13.03.2019.a. esitab hageja kohtule kompromissikokkuleppe projekti.

6. 16.04.2019.a. taotluses palub hageja nõuda välja liiklusregistrist andmed sõidukite xxxx

reg. nr. xxxx ja xxxx reg.nr. xxxx kasutajatest ja omanike vahetamisest ajavahemikus

jaanuarist 2004 kuni jaanuarini 2016 a., seoses sellega, et kostja ei tunnista, et nimetatud

sõiduautod olid soetatud abielu kestel.

Hageja täpsustab haginõuet.

-

jagada ühisvara koguväärtusega 61690 eurot järgmiselt:

Hageja ainuomandisse jääb: kinnisasi aadressil xxxx -17200 eurot, kinnisasi (reg osa nr

xxxx) aadressil xxxx -137000 eurot, kokku: 30900 eurot.

Kostja ainuomandisse jääb: kinnisasi aadressil xxxx linn -19700 eurot, sõiduauto xxxx reg.

nr. xxxx - 2000 eurot, sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx – 500 eurot, sõiduauto xxxx reg. nr.

xxxx - 1500 eurot, haagis - 200 eurot, bensiinisaag - 170 eurot, liikmelisus nr 104 HÜ

„xxxx“ - 3100 eurot, metallaiavõrk - 120 eurot; tavalise sisustuse esemed (arvuti, teler,

kapp- sein, kristallkroonlühter, köögigarnituur, elektripliit, külmkapp, pesumasin,

tolmuimeja LUX, alumiiniumköisredel kuni 8 meetrit) - koguväärtusega 3500 eurot, kokku:

30790 eurot.

-

mõista kostjalt hageja kasuks 1086,50 eurot võlakirjast tulenev kohustus.

-

mõista kostjalt hageja kasuks 976,50 eurot (30900 - 30790 +1086,50).

-

mõista kostjalt välja menetluskulud.

Taotlusele ja hagitäpsustusele on lisatud: teatis kavandatavast haldusaktist (20.04.2018 nr

1-13.2/1868) (II kd, tl 58-59), Domus Kinnisvara eksperthinnang nr 0012-19-NA

kinnisasjale asukohaga xxxx (II kd, tl 60-81), Arco Vara eksperthinnang nr ARE-191068E

HÜ „xxxx“ liikmelisuse hindamiseks (II kd, tl 83-116), võlakiri ja tõlge (II kd, tl 118-119)

, Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ eksperthinnang nr 0008-18-NA hoonestatud kinnistule

asukohaga xxxx (II kd, tl 120-135).

7. Vastuseks kohtu 09.01.2020.a lahendi aja määramise määrusele esitas hageja kohtule

24.01.2020.a seisukoha ja taotluse. Hageja esitab kohtule autoregistrist saadud

dokumendid, milles on märgitud sõiduki omaniku vahetamise kuupäevad ja kasutaja

vahetamise kuupäevad. Hagejal ei õnnestunud seisukoha koostamise ajaks saada andmeid

(nimi ja perekonnanimi) sõiduki omanike vahetamisest alates 01.01.2004 aastast kuni

01.01.2016 aasta. Hageja taotleb kohtult nõuda välja autoregistrist andmed sõidukite xxxx

reg. nr. xxxx ja xxxx reg.nr. xxxx kasutajatest ja omanike vahetamisest ajavahemiku

jaanuarist 2004 kuni jaanuarini 2016 a.

Hageja pöörab kohtu tähelepanu alljärgnevate asjaoludele: kohtule esitatud dokumendis on

märgitud, et 13.01.2004 toimus sõiduki xxxx reg. nr. xxxx omaniku vahetus, kohtule

esitatud 13.12.2003 võlakirjas on „võlaks liisingu tasumiseks sõiduauto eest seitseteist tuhat

krooni“, mis moodustab 1086,50 eurot. Hageja on seisukohal, et need dokumendid kaudselt

tõendavad, et sõiduauto xxxx oli soetatud abielu kestel ja on abikaasade ühisvara.

Hageja avaldab, et xxxx reg. nr. xxxx oli soetatud abielu kestel ning on ühisvara ja kostja

hageja nõusolekuta kirjutas sõiduki valduse oma tütre L R nimele.

Seisukohale on lisatud väljavõtted sõidukite xxxx reg. nr. xxxx (II kd, tl 190-194) ja xxxx

reg. nr. xxxx (II kd, tl 195-199) kohta.

KOSTJA SEISUKOHT

8. 31.10.2018.a vastuses hagile kostja selgitab, et pooled ei ole koos ja ei pea ühist

majapidamist suvest 2011.a., kui hageja hakkas elama eraldi ning kasutades ära kostja

äraolekut, vedas korterist aadressil xxxx välja kogu sisustuse. Poolte varasuhted PKS § 37

lg 11 järgi lõppesid seega suvel 2011.a.

Kostja märgib, et mitte kõik hageja poolt loetletud vara ei ole poolte ühisvara. Avaldatud

vara loetelus on poolte lahusvara ja kolmanda isiku vara. Peale selle ei ole kostja nõus

jagamiseks esitatud vara maksumusega.

Korter aadressil xxxx, kus elab kostja ja korter aadressil xxxx, kus elab hageja, on täpselt

ühesuurused kolmetoalised korterid analoogsetes niinimetatud „hruštšovi“ majades,

ehitatud samal ajal ning samas xxxx rajoonis vastakuti. Võib-olla kummagi korteri hind on

18 000 eurot kuni 24 000 eurot piirides, igal juhul on mõlema korteri maksumus ühesugune.

Kostja on nõus, et korter xxxx, tuleks jätta hageja ainuomandisse, korter xxxx tuleb jätta

kostja ainuomandisse.

Vara „tavalise sisustuse esemed koguväärtusega 2400 eurot“ osas hageja peab täpsustama

vara liigi, selle omandamise aja, ostu maksumuse, selle vara asukoha ja maksumuse

varajagamise momendil. Seisuga 2011.a suvi viis hageja korterist xxxx välja kogu

kostjapoolse sisustuse ja edaspidi kuni lahutuseni 19.01.2015.a oli pooltel eraldi

majapidamine.

Vara osas nimega „Krunt aiandusühistus „xxxx“ - 1000 eurot“ kostja selgitab, et poolte

omandis ühisvarana on kinnisasi (reg osa nr xxxx), mille koosseisu kuulub suvila suletud

netopinnaga u 92 m2 ja kõrvalhoone aadressil xxxx, katastritunnus xxxx. Kinnisasipindala

on 1017 m2. Vastavalt Pindi Kinnisvara OÜ 13.02.2018.a hindamisaruandele on selle

turuväärtus seisuga 13.02.2018.a 24000 eurot. Kostja nõustub kinnisasja jätmisega

hagejale, kui hageja on nõus maksma kostjale poole antud kinnisvara hinnast summas 12

000 eurot.

Sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx osas kostja täpsustab, et antud auto väljalaskeaasta on 2001 ja

maksumus ei ole üle 700 euro. Selle sõiduauto kostja ostis 22.10.2015, seega ei ole

sõiduauto poolte ühisvaraks ning jagamisele poolte vahel ei kuulu.

Sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx on hageja käsutuses garaažis aadressil xxxx. Kostja on nõus

andma selle auto hageja ainuomandisse tasuta, kuna auto maksumus ei ole üle 100 eurot

(metalli kokkuostuhind).

Järelhaagis „Haagis – 200 eurot” ei oma mingisugust maksumust ja on hageja valduses

garaažis aadressil xxxx. Kostja on nõus jätma haagise tasuta hageja omandisse.

Sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx ei ole poolte omand ega saa olla vaidluse esemeks käesolevas

asjas.

Bensiinisae väljalaskeaasta on 1995. Ostmise hetkel maksis 170 eurot ja oli poolte ühiselu

vältel täies ulatuses amortiseerunud. Käesolevaks hetkeks on sae maksumus null, kuid 30

eurot eest on kostja nõus võtma sae endale, makstes hagejale hüvitist 15 eurot. Kui hageja

leiab, et saag maksab 170 eurot, siis jätku saag endale ja maksku kostjale hüvitist 15 eurot.

Sae osas ei esitanud hageja mingeid tõendeid, mis kinnitaksid hageja poolt esitatud

maksumust 170 eurot.

Liikmelisus HÜs „xxxx“ ei maksa kostja hinnangul rohkem kui 1000 eurot. Kostja on nõus

maksma hagejale 500 eurot liikmelisuse kaotamise eest. Kui hageja tõesti leiab, et

hooneühistu liikmelisus maksab 5000 eurot, siis las jääb hooneühistu liikmeks ja maksab

kostjale hüvitise 500 eurot.

Seega kostja arvates oli varasuhte lõpetamise hetke seisuga suvi 2011 poolte ühisvaraks:

kinnisasi aadressil xxxx -18000 eurot, kinnisasi aadressil xxxx -18000 eurot, krunt

aiandusühistus „xxxx“ - 24000 eurot, sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 0 eurot, haagis - 0

eurot, bensiinisaag - 30 eurot, liikmelisus HÜs „xxxx“- 1000 eurot. Kogu ühisvara väärtus

moodustab 61030 eurot ning nendest mõlemale kuulub 30515 eurot. Kostja on nõus

hagejaga, et ühisvara jagamine tuleb teostada võrdsetes osades.

Hageja soovib jätta endale kinnisasja aadressil xxxx, krundi aiandusühistus „xxxx“, kokku

42000 eurot. Kostja on nõus tasuta jätma hageja ainuomandisse sõiduauto xxxx reg. nr.

xxxx ja haagise.

Kostja ainuomandisse jääb kinnisasi aadressil xxxx, bensiinisaag, liikmelisus HÜ „xxxx“,

kokku 19030 eurot

Seega peab hageja maksma kostjale 11 485 eurot kostja poolt kaotatava vara eest hageja

poolt ühisvara jagamise pakutud variandi korral ning lähtudes jagamiseks pakutud ühisvara

reaalsest maksumusest.

Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda, kuna tema esitas kohtusse hagi ilma kostjaga

asja eelnevalt arutamata.

Kostja lisas vastusele Pindi Kinnisvara OÜ 13.02.2018.a hindamisaruande kinnisasi xxxx

kohta (I kd, tl 33-65), sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx registreerimistunnistuse (I kd, tl 67-68),

Pindi Kinnisvara OÜ 14.02.2018.a kviitungi (I kd, tl 69), menetluskulude nimekirja (I kd,

tl 70).

9. 24.11.2018.a esitas kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.

Hageja palub:

-

jagada poolte ühisvara kaasomandi lõpetamise teel järgmiselt:

1) lõpetada kaasomand korteriomandina aadressil xxxx selliselt, et jätta see kostja

vastuhagis ainuomandisse.

2) lõpetada kaasomand kinnistule (reg osa nr xxxx), mille koosseisu kuulub suvila suletud

netopinnaga u 92 m2 ja kõrvalhoone aadressil xxxx, katastritunnus xxxx, maksumusega

24000 euro selliselt, et jätta see kostja vastuhagis ainuomandisse.

3) sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, maksumusega 0 eurot jätta kostja vastuhagis

ainuomandisse.

4) haagis maksumusega 0 eurot jätta kostja vastuhagis ainuomandisse.

5) lõpetada kaasomand korteriomandina aadressil xxxx selliselt, et jätta see hageja

vastuhagis ainuomandisse ja kohustada kostjat vastuhagis andma nõusolek kostja

vastuhagis kustutamiseks kinnistusraamatust ning hageja vastuhagis kandmiseks

ainuomanikuna kinnistusraamatusse.

6) lõpetada kaasomand hooneühistu „xxxx“ (rk: xxxx) liikmelisus, mis annab õigustatud

isikule õiguse kasutada hooneühistule kuuluval kinnistul asukohaga xxxx

(kinnistusregistriosa nr xxxx) paiknevas garaažis asuvat garaažiboksi nr 104 (hooneosa

pindala on 24,0 m2) maksumusega 1000 euro selliselt, et jätta see hageja vastuhagis

ainuomandisse.

Kui kostja vastuhagis nõuab, et hooneühistu liikmelisus maksab 5000 euro, siis hageja

vastuhagis palub jätta see liikmelisus kostja vastuhagis ainuomandisse, mõistes kostjalt

vastuhagis hageja vastuhagis kasuks 500 euro kaotatud omandi eest.

7) bensiinisaag maksumusega 30 eurot jätta hageja vastuhagis ainuomandisse.

-

mõista kostjalt vastuhagis hageja vastuhagis kasuks välja hüvitis summas 11485 eurot

hageja vastuhagis poolt kaotatud omandi eest.

-

menetluskulud jätta kostja vastuhagis kanda ja välja mõista temalt hageja vastuhagis

kasuks 1480 eurot.

Hageja vastuhagis arvates oli varasuhte lõpetamise hetke seisuga suvi 2011 poolte

ühisvaraks: kinnisasi aadressil xxxx, turuväärtusega ca 24000 eurot; kinnisasi aadressil

xxxx, turuväärtusega ca 24000 eurot; kinnisasi (registriosa nr xxxx), mille koosseisu kuulub

suvila suletud netopinnaga u 92 m2 ja kõrvalhoone aadressil xxxx, katastritunnus xxxx

turuväärtusega 24000 eurot; sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, turuväärtusega 0 eurot; haagis

turuväärtusega 0 eurot; bensiinisaag turuväärtusega ca 30 eurot; liikmelisus HÜs xxxx

(reg.kood xxxx) turuväärtusega ca 1000 eurot.

Kogu ühisvara väärtus moodustab 73030 eurot ning nendest igale poolele kuulub vara

väärtusega 36515 eurot.

Hageja vastuhagis soovib jätta endale kinnisasi aadressil xxxx linn - 24000 eurot,

bensiinisaag - 30 eurot, liikmelisus HÜ „xxxx“ (reg.kood xxxx) - 1000 eurot, kokku: -

25030 eurot.

Hageja on nõus tasuta jätma kostja ainuomandisse: sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 0 eurot,

haagis - 0 eurot.

Kostja ainuomandisse jääb: sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx - 0 eurot, haagis - 0 eurot, kinnisasi

aadressil xxxx - 24000 eurot, kinnisasi (reg osa nr xxxx), mille koosseisu kuulub suvila

suletud netopinnaga u 92 m2 ja kõrvalhoone aadressil xxxx, katastritunnus xxxx - 24000

eurot, kokku: 48000 eurot.

Jagamisele kuuluva vara kogumaksumus moodustab 73030 eurot. Pool sellest maksumusest

on 36 515 eurot. Seega peab kostja maksma hagejale 11 485 (36515 – 25030) eurot hageja

poolt kaotatava vara eest.

Hageja arvates võib võtta arvesse veebileheküljel xxxx xxxx müüki pandud kolmetoalisi

korteriomandeid, et tuvastada vaidlustatava korteriomandi keskmine turuhind. Hagile on

lisatud veebilehekülg Xxxx, s.h ka Xxxx pst tänaval, müügiks pakutavate korterite

andmetega seisuga 18.11.2018.a. See näitab, et kolmetoalise korteri turuhind moodustab

alates 23000 kuni 25000 eurot. Seetõttu hageja poolt pakutud vaidlustatavate korterite

hinnad on ca 24 000 eurot iga korter.

Vastuhagile on lisatud: kinnistusraamatu väljavõtted kinnisasi registriosa xxxx korteri xxxx

ja registriosa xxxx korteri xxxx kohta (I kd, tl 86-87, 88-91), sõiduki xxxx, reg.märk xxxx,

registreerimistunnistus (I kd, tl 92-93), hooneühistu „xxxx“ äriregistri registrikaart (I kd, tl

94), tõend hooneühistu „xxxx“ liikmelisuse kohta (I kd, tl 95), kinnistusraamatu väljavõte

hooneühistu xxxx kinnisasi registriosa nr xxxx kohta (I kd, tl 96), väljavõte veebilehelt xxxx

(I kd, tl 97), 24.11.2018 seisuga hageja vastuhagis menetluskulude nimekiri (I kd, tl 98).

10. 15.01.2019.a kohtuistungil kohus võttis vastuhagi menetlusse.

11. 22.01.2019.a. esitas kostja kohtule Pindi Kinnisvara OÜ hindamisaruande kinnisasja

asukohaga xxxx kohta (I kd, tl 148-177). Kostja märgib, et ilma käibemaksuta moodustab

kinnisasja turuväärtus umbes 18 333 eurot.

12. 19.02.2019.a. esitas kostja kohtule Domus Kinnisvara eksperthinnangu nr 0011-19-NA

kinnisasi xxxx kohta (I kd, tl 182-204). Hinnangu kohaselt on kinnisasja turuväärtus

04.02.3019.a seisuga 19 700 eurot.

13. 27.03.2019.a esitas kostja kohtule Pindi Kinnisvara OÜ hindamisaruande garaažiühistu

„xxxx“ liikmesuse kohta. Kostja märgib, et aruande kohaselt on selle liikmesuse turuväärtus

seisuga 25.03.2019.a ilma käibemaksuta 1500 eurot.

14. 21.04.2019.a. esitas kostja kohtule vastuse haginõuete täpsustamisele ja vastuhagi

täpsustused.

Vastuses haginõuete täpsustamisele kostja teatab, et tulenevalt TsMS § 376 lg 1 sätestatule

kostja ei anna oma nõusolekut muuta hagi eset või alust. Lisaks on hageja väljamõeldud

nõue – võlakirjast tulenev kohustus – juba aegunud.

Kostja leiab, et hageja ei esitanud asjas ühtki tõendit poolte ühisvarana omandis olemasolust

ja selle omandi rahalise väärtusest järgmiste hagis nimetatud asjade kohta: arvuti, teler,

kapp- sein, kristallkroonlühter, köögigarnituur, elektripliit, külmkapp, pesumasin,

tolmuimeja LUX, alumiiniumköisredel kuni 8 meetrit. Peale garaažiühisuse liikmelisuse ei

ole hageja esitanud mingeid tõendeid vara osas, mille palub kohtul jätta kostja omandisse.

Kostja palub jätta L G hagi rahuldamata selles ühisvara osas, mille suhtes hageja ei esitanud

mingeid tõendeid selle olemasolu või maksumuses kohta.

Kostja jääb sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, haagis, sõiduauto

xxxx, reg. nr. xxxx osas varem avaldatu juurde. Bensiinisae osas märgib kostja täiendavalt,

et kui hageja leiab, et saag maksab 170 eurot, siis võtku saag endale ja maksku kostjale

hüvitist 15 eurot. Sae osas ei esitanud hageja mingeid tõendeid, mis kinnitaksid hageja poolt

esitatud maksumust 170 eurot.

Seega kostja arvates varasuhte lõpetamise hetke seisuga suvi 2011 oli poolte ühisvaraks:

kinnisasi aadressil xxxx linn -19700 eurot, kinnisasi aadressil xxxx linn -17200 eurot, krunt

aiandusühistus “xxxx“ - 13700 eurot, sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx - 0 euro, haagis -

euro, bensiinisaag- 30 eurot, liikmelisus HÜs „xxxx“ - 3100 eurot. Kogu ühisvara väärtus

moodustab 53730 eurot ning nendest mõlemale kuulub 26865 eurot.

Hageja soovib jätta endale: korteriomandi aadressil xxxx - 17200 eurot, krunt

aiandusühistus „xxxx“, - 13700 eurot, kokku: - 30900 eurot. Kostja on nõus tasuta jätma

hageja ainuomandisse: sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx - 0 eurot, haagis - 0 eurot.

Kostja ainuomandisse jääb: kinnisasi aadressil xxxx linn - 19700 eurot, bensiinisaag - 30

eurot, liikmelisus HÜ “xxxx” - 3100 eurot, kokku - 22830 eurot.

Seega peab hageja maksma kostjale 4035 euro kostja poolt kaotatava vara eest hageja

vastuhagis N Gi poolt ühisvara jagamise pakutud variandi korral ning lähtudes jagamiseks

pakutud ühisvara asjas tuvastatud reaalsest maksumusest.

Vastuhagi täpsustuses N G palub jagada ühisvara kaasomandi lõpetamise teel järgmiselt:

-

Lõpetada kaasomand kinnisasja aadressil xxxx, Tartu Maakohtu Kinnisasiosakonna

kinnisasiregistri registriosa number xxxx maksumusega 17200 eurot, selliselt, et jätta

see kostja vastuhagis ainuomandisse.

-

Lõpetada kaasomand kinnisasjale (reg osa nr xxxx), mille koosseisu kuulub suvila

suletud netopinnaga u 92 m2 ja kõrvalhoone aadressil xxxx maakond, katastritunnus

xxxx, maksumusega 13700 euro selliselt, et jätta see kostja vastuhagis ainuomandisse.

-

Sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, maksumusega 0 (null) eurot jätta kostja vastuhagis

ainuomandisse.

-

Haagis maksumusega 0 (null) eurot jätta kostja vastuhagis ainuomandisse.

-

Lõpetada kaasomand kinnisasjale aadressil xxxx, Tartu Maakohtu Kinnisasiosakonna

kinnisasiregistri registriosa number xxxx maksumusega xxxx eurot, selliselt, et jätta see

hageja vastuhagis ainuomandisse ja kohustada kostjat vastuhagis andma nõusolek kostja

vastuhagis kustutamiseks kinnistusraamatust ning hageja vastuhagis kandmiseks

ainuomanikuna kinnistusraamatusse.

-

Lõpetada kaasomand Hooneühistu „xxxx“ (äriregistrikood xxxx) liikmelisus

(liikmemaksumäär 240/24443; nr 104), mis annab õigustatud isikule õiguse kasutada

hooneühistule kuuluval kinnisasjal asukohaga xxxx, xxxx (registriosa nr xxxx)

paiknevas garaažis asuvat garaažiboksi nr xxxx (hooneosa pindala on 24,0 m2)

maksumusega 3100 euro selliselt, et jätta see hageja vastuhagis ainuomandisse.

-

Bensiinisaag maksumusega 30 eurot jätta hageja vastuhagis ainuomandisse.

-

Mõista kostjalt vastuhagis hageja vastuhagis kasuks välja hüvitis summas 4035 eurot

hageja vastuhagis poolt kaotatud omandi eest.

-

Menetluskulud jätta kostja vastuhagis kanda.

KOHTUISTUNGID

15. 15.01.2019.a istungil pooled jõudsid kokkuleppele, et jagatava vara hulka kuuluvad

mõlemad korterid, suvila ja hooneühistu liikmelisus. Kohus selgitas ekspertiisi taotlemise

korda ning andis pooltele kompromissiläbirääkimisteks aega kuni 15.03.2019, tõendite ja

taotluste esitamise viimaseks tähtajaks 15.04.2019.

16. 10.09.2019.a istungil L G esindaja pakkus kompromissi, mille kohaselt xxxx korter ja

aiandusühistu „xxxx“ jäävad hageja ainuomandisse, xxxx ja garaažiühistu liikmelisus

jäävad N G ainuomandisse. Pärast seda puuduvad pooltel teineteise vastu nõuded ja igaüks

kannab oma menetluskulud ise. Võlakirjas puudub võla tasumise kuupäev, õigus tekib

alates ajast, mil ta avaldas seda ja ta avaldas seda antud asjas. Esindaja saab aru, et mingi

auto on kirjutatud kostja tütre nimele, see oli abielu kestel. Hageja pöördus registrisse xxxx

osas, kuid talle ei antud infot, saab ainult kohtu vahendusel. Enne 2015 oli registris L G,

täna ei näe, kellele kuulus enne 2015. Hageja kinnitab, et sõiduk oli soetatud abielu kestel

aastal 2003. Kuni 2015 oli registris kaks omanikku – L ja N G. xxxx osteti 2004, see oli

esimene auto, oli ostetud liisingusse ja maksis L G. Hageja pakub sõlmida kompromissi

kinnisvara osas ja lõpetada vaidlus teiste esemete osas.

Kostja esindaja kompromissiga ei nõustu, kuna see ei põhine asjas kogutud tõenditel. Kostja

leiab, et vastuhagis esitatud hinnad vastavad kogutud tõenditele ning asjas saab teha lõpliku

otsuse asjas kogutud tõendite pinnal. Kostja palub rahuldada nõuded, mis on esitatud

21.04.2019.a vastuhagis. Kostja leiab, et xxxx ei kuulu jagamisele ja vastaspool ei esitanud

asjas tõendit.

Kohus selgitab, et võlakirja küsimust antud menetluses kohus ei menetle, sest tegemist on

teise õigussuhtega. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et autoregister ei ole omanike

register, see on ainult informatiivne register. Kohus andis pooltele kaks päeva aega

läbirääkimisteks ja määras, et kui kompromissi ei tule, siis lahendada asi kirjalikuks

menetluses.

11.09.2019.a hageja teatas kohtule, et hageja kohtus kostjaga ja esitas talle

kompromisskokkuleppe oma variandi. Pooled kompromissikokkulepet ei sõlminud.

KOHTU SEISUKOHT

17. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused.

Hageja esitas 15.04.2019 kohtule taotluse tõendite kogumiseks. Hageja taotles nõuda välja

liiklusregistrist andmed sõidukite xxxx reg nr xxxx ja xxxx reg nr xxxx kasutajatest ja

omanike vahetamisest ajavahemikus jaanuarist 2004 kuni jaanuarini 2016 a., seoses sellega,

et kostja ei tunnista, et nimetatud sõiduautod olid soetatud abielu kestel.

21.04.2019 vastuses kostja leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna hagimenetluses

peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 5, § 230 lg 1). Kui hageja arvab, et vastavad autod on ühisomandis kostjaga, siis

saab ta ise omanikuna autoregistrist kõik vajalikud andmed. Tõendid nende autode

olemasolust kostja esitas asja materjalidele e-toimiku kaudu varem.

Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on vaidlus

selles, kas eelnimetatud sõidukid kuulusid poolte ühisvara hulka, seega oli hagejal võimalik

endal teha päringud liiklusregistrile selle kohta, kas ja millisel perioodil on pooled

abikaasadena olnud registri andmetel nende sõiduautode omanikena märgitud. Kohus

hinnangul puudub tõendi kogumisel vajadus teha päringuid selle kohta, kes veel on

nimetatud autode omanikena või kasutajatena olnud märgitud taotluses märgitud

ajavahemikul.

Hageja esitas taotluse uuesti 24.01.2020.a seisukohas. Kohus jääb oma varasema seisukoha

juurde. Sõiduauto xxxx kuulumise osas ühisvara hulka esitab kohus oma põhjendused

allpool, sõiduauto xxxx osas kohus märgib, et hageja esitatu põhjal võõrandati auto juba

abielu kestel, seega ei kuulunud see abielu lõppemisel enam ühisvara hulka, hageja väited

omandivahetuse toimumise kohta hageja nõusolekuta on paljasõnalised ja tõendamata.

18. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada täielikult.

19. Kohus märgib selguse mõttes, et käsitleb käesolevas otsuses edaspidi läbivalt hagejana L

Gt ja kostjana N G.

20. 01.07.2010.a jõustunud (s.o hetkel kehtiva) perekonnaseaduse (PKS) § 211 lg 1 sätestab, et

kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti,

kohaldatakse enne 01.07.2010.a sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele

suhetele alates 01.07.2010.a kehtivas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.

Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut, seega kohaldub endiste abikaasade varasuhetele

varaühisuse regulatsioon. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade

ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised

õigused. Pärast varaühisuse varasuhte lõppemist omandatud vara ei lähe seega PKS § 25

kohaselt ühisvara hulka.

21. PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel. PKS § 66 p 3 kohaselt

abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande

jõustumisel. Rahvastikuregistri andmetel kehtib poolte abielulahutuse akt alates

19.01.2015. Poolte vaheline varaühisus lõppes seega abielu lahutamisega 19.01.2015.

22. PKS § 37 lg 11 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga,

kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb vara kuulumine ühis- või lahusvara hulka

kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele. Kuna poolte abielu lõppes

19.01.2015, siis tuleb jagamisele kuuluva ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lahutamise

aja seisuga.

Vastuseks kostja väitele, et poolte varasuhted lõppesid kostja hinnangul juba suvel 2011,

kohus märgib, et varaühisuse lõppemine ei ole alates 01.07.2010.a kehtiva

perekonnaseaduse järgi enam seotud abikaasade abielusuhete (faktilise) lõppemise ajaga,

varaühisuse varasuhe lõpeb kehtiva PKS § 35 järgi ühe abikaasa surmaga, muud varasuhet

kehtestava abieluvaralepingu sõlmimisega, abielu lahutamisega või varasuhte lõpetamisega

kohtuotsuse alusel (RKTKo 3-2-1-156-14, p 11).

23. Kuna

ühisvara

jagamise

hagi

esitati

maakohtule

alates

01.07.2010

kehtiva

perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211

alusel kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast

selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010 omandatud vara.

Asja kuulumisel ühisvara hulka määrab kohus vara väärtuse tulenevalt poolte esitatust ja

otsustab vara jagamise poolte vahel. Kohus võtab ühisvara jagamisel aluseks 15.04.2019.a

kohtusse saabunud hagi täpsustused ja 21.04.2019 esitatud vastuhagi täpsustused.

24. Tulenevalt PKS § 37 lg 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-st 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi

vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2,

mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise

viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades,

anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel.

Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja

jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt RKTKo 2-16-15236, p 18).

Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul mõlema kaasomaniku huve vastavalt

poolte esitatud asjaoludele.

25. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et poolte ühisvara hulka kuuluvad

kinnisasi asukohaga xxxx, kinnisasi asukohaga xxxx, kinnisasi xxxx ja liikmelisus

hooneühistus „xxxx“ ning selles, kelle ainuomandisse nimetatud vara tuleks jätta.

Menetluses jõudsid pooled ühisele seisukohale ka vara väärtuse osas – hageja 16.04.2019.a

haginõuete täpsustuses (II kd, tl 57) ja kostja 21.04.2019.a vastuses sellele ja vastuhagi

täpsustuses (II kd, tl 145-146, 148-149). Kohus leiab, et vara suhtes, milles puudub vaidlus,

tuleb hagi ja vastuhagi rahuldada.

25.1. Kinnisasja asukohaga xxxx palub hageja jätta kostja ainuomandisse. Kostja on nõus

kinnisasja jätmisega tema ainuomandisse. Kinnisasja väärtuse kohta esitas kostja

19.02.2019.a. Domus Kinnisvara eksperthinnangu nr 0011-19-NA, mille kohaselt on

eelnimetatud kinnisasja turuväärtus 04.02.3019.a seisuga 19 700 eurot (käibemaksuta)

(I kd, tl 184). Pooled nõustusid vara väärtusega 19 700 eurot.

25.2. Kinnisasja asukohaga xxxx palub hageja jätta hageja ainuomandisse. Kostja on nõus

kinnisasja jätmisega hageja ainuomandisse. Kinnisasja väärtuse kohta esitas hageja

16.04.2019.a Domus Kinnisvara eksperthinnangu nr 0012-19-NA, mille kohaselt on

eelnimetatud kinnisasja turuväärtus 04.02.2019.a seisuga 17 200 eurot (käibemaksuta)

(II kd, tl 60). Pooled nõustusid vara väärtusega 17 200 eurot.

25.3. Kinnisasja asukohaga xxxx palub hageja jätta hageja ainuomandisse. Kostja on nõus

kinnisasja jätmisega hageja omandisse. Kinnisasja väärtuse kohta esitas hageja

09.01.2019.a. Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ 22.10.2018.a. eksperthinnangu nr

0008-18-NA, mille kohaselt on kinnisasja turuväärtus 13 700 eurot (ei lisandu

käibemaksu) (I kd, tl 110). Kostja esitas 22.01.2019.a. Pindi Kinnisvara 21.01.2019.a.

eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnisasja turuväärtus 22 000 eurot (s.h

käibemaks)(I kd, tl 148). Pooled nõustusid vara väärtusega 13 700 eurot.

25.4. Liikmelisuse hooneühistus „xxxx“ palub hageja jätta kostjale. Kostja on nõus

liikmelisuse jätmisega temale. Kostja esitas 27.03.2019.a. Pindi Kinnisvara OÜ

25.03.2019.a eksperthinnangu nr 190318-43-17711, mille kohaselt on garaažiühistu

„xxxx“ liikmelisuse turuväärtuseks 1500 eurot (käibemaksuta) (II kd, tl 14). Hageja

esitas 16.04.2019.a. Arco Vara 12.04.2019.a eksperthinnangu nr ARE-191068E, mille

kohaselt on liikmelisuse turuväärtus 3100 eurot (käibemaksuta). Pooled nõustusid

õiguse väärtusega 3100 eurot.

26. Poolte vahel on vaidlus järgmise vara osas.

26.1. Sõiduauto xxxx reg nr xxxx väärtusega 2000 eurot palub hageja jätta kostja

ainuomandisse. Kostja leiab, et nimetatud vara ei ole poolte ühisomandis, kuna kostja

ostis selle 22.10.2015, s.o pärast poolte lahutamist. Kostja esitas kohtule nimetatud

sõiduki registreerimistunnistuse nr xxxx (I kd, tl 68), mille kohaselt on sõiduki

omanikuks N G, registreerimistunnistus on väljastatud 22.10.2015. Kostja esindaja

selgitas 10.09.2019 istungil, et xxxx omanik oli kuni 22.10.2015 kolmas isik, täpsemalt

ei ole välja selgitanud, kuna see ei puutuvat asjasse.

10.09.2019.a istungil hageja kinnitas, et see sõiduk oli soetatud abielu kestel aastal

2003, oktoobris registreeriti auto N Gi nimele, aga enne seda oli see auto registreeritud

L G nimele. Istungi kestel hageja täpsustas, et kuni 2015 oli registris kaks omanikku -

Ljudmila ja N G, xxxx osteti 2004, see oli esimene auto, auto osteti liisingusse ja

maksis L G.

TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduauto kuulub abikaasade

ühisomandisse PKS § 25 järgi, s.o et tegemist on varaühisuse kestel ja ühisvara hulka

omandatud esemega. Kostja on kohtule esitanud registreerimistunnistuse väljavõtte,

mille järgi on kostja kantud sõiduauto omanikuna registrisse pärast abikaasade

varaühisuse lõppemist. Kohus leiab, et kuigi Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse

nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimääruse“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel

õiguslikku tähendust, ei muuda see kohtu hinnangul kostja esindatud tõendit

automaatselt sisutuks või tõendina asjakohatuks.

Hageja osutas muuhulgas, et sõiduauto omandati liisingulepingu alusel. Kohus märgib,

et liisingulepinguga antakse liisinguese üksnes liisinguvõtja kasutusse, kes kohustub

maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Seega kuni liisingulepingust tuleneva

liisingueseme

omandamise

õiguse

kasutamiseni

(sõltuvalt

liisinguvormist

jääkmaksumuses väljaostmiseni või liisingumaksete lõpuni tasumisega) on see

liisinguandja omandis ja see ei saa kuuluda poolte ühisvara hulka. Kuna hageja istungil

selgitatu järgi tema tasus liisingumakseid ja liisinguleping lõppes, siis oli hagejal

võimalik sõiduauto abielu kestel omandamist tõendada näiteks kontoväljavõtetega

liisingumaksete tasumise kohta, liisingulepinguga, hageja kui väidetava omaniku

põhiselt tehtud päringuga liiklusregistrile jne.

Kohus märgib siinkohal, et hageja 15.04.2019 esitatud võlakiri, mille järgi kostja

kinnitab, et võttis hagejalt 13.07.2003 autoliisingu kustutamiseks laenu summas

17 000 krooni, võib küll viidata sellele, et abielu kestel oli poole või poolte kasutuses

liisingulepingu alusel sõiduauto, mis osteti välja, kuid võlakiri ei ole selles märgitud

andmete põhjal seostatav konkreetse sõiduautoga. Samuti võib võlakirjas toodu

osutada sellele, et sõiduk, mille liisingust väljaostmiseks laenu anti, on ostetud

laenusaaja lahusvara arvel ja tema ainuomandisse.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ei ole tõendatud sõiduauto xxxx reg nr xxxx

kuulumine poolte ühisvara hulka ja kohus jätab hageja nõude nimetatud auto osas

rahuldamata.

Volkswagen xxxx reg nr xxxx väärtusega 1500 eurot palub hageja jätta kostja

omandisse. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna sõiduauto ei ole poolte omandis ja ei

saa olla vaidluse esemeks. Kohtu tehtud liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduauto

xxxx reg märgiga xxxx omanikuks L R, registreerimistunnistus nr xxxx on väljastatud

24.01.2013.a (II kd, tl 151), seega on omanikuvahetus toimunud juba enne abielu

lõppemist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud nimetatud sõiduki kuulumist poolte

ühisvara hulka. Kohus märgib, et isegi hageja 15.01.2019.a istungil väidetu, et kõik

kolm hagis nimetatud sõidukit asuvad kostja juures ja ta kasutab neid, tõendatuse

korral ei kinnita see veel sõiduautode kuulumist poolte ühisvara hulka. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude lugeda xxxx poolte ühisvara hulka ja

jagada hageja taotletud viisil.

26.2. xxxx reg nr xxxx väärtuses 500 eurot palub hageja jätta kostja omandisse. Kostja

nõustub hagejaga selles, et sõiduauto kuulub poolte ühisvara hulka, kuid ei nõustu vara

väärtusega – kostja hinnangul ei ole sõiduauto maksumus üle 100 euro. Kostja on nõus

andma sõiduauto tasuta hageja omandisse, kostja kinnitusel asub sõiduauto xxxx

garaažis. 10.09.2019 istungil hageja esindaja teatas vastuseks kostja esindajale, et ei

soovi sõiduautot tasuta saada. Kohus loeb tuvastatuks, et xxxx reg nr xxxx on poolte

ühisvaraks, mida kinnitab ka kostja esitatud 03.04.2010.a registreerimistunnistus nr

xxxx, mille kohaselt on sõiduauto xxxx reg nr xxxx omanikuks L G (I kd, tl 93).

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja pakkus sõiduauto jätmist hagejale tasuta, siis

puudub vajadus sõiduauto tegeliku väärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi korras.

Kohtu hinnangul on kostja ettepanek jätta sõiduauto hageja ainuomandisse mõistlik ja

poolte suhtes õiglane ning ei ole pooli ülemäära koormav. Riigikohus selgitas

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 (p-d 23, 24), et kolleegiumi arvates ei ole vähemasti

üldjuhul ei põhjendatud ega mõistlik jätta kaasomandis (ühisomandis) olev ese ühele

kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, eriti hüvitise maksmise

kohustusega. See oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega, tekitades

sundomandamise raha eest eseme suhtes, mida isik endale ei soovi. /…/ Olukorras, kus

ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise

kaudu) ei soovi, on kolleegiumi arvates ainus mõistlik võimalus asja või õiguse

jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel

jagamine.

Kohus leiab, et poolte esitatud põhjal sõiduauto võimalikku väärtust arvestades ei ole

põhjendatud pooltele panna kohustust avaliku enampakkumise korras sõiduauto

müümiseks. Sõiduauto hagejale jätmisel suureneb hageja poolt sõiduauto väärtuseks

märgitust lähtudes hageja varaosa ilma vastutasu maksmata kuni 500 euro võrra.

26.3. Haagise väärtusega 200 eurot palub hageja jätta kostja omandisse. Kostja nõustub

hagejaga, et haagis kuulub poolte ühisvara hulka, kuid kostja hinnangul ei ole

järelhaagisel mingit väärtust. Kostja ei soovi haagist endale ja on nõus selle andma

tasuta hageja omandisse. Kohus leiab, et eelmises punktis toodud põhjendustel on ka

haagise jätmine hageja ainuomandisse asjaolusid arvestades mõistlik ja poolte huve

arvestavaks lahenduseks.

26.4. Bensiinisae väärtusega 170 eurot palub hageja jätta kostja omandisse. Kostja nõustub,

et saag on poolte ühisvara, aga ei ole nõus hagis märgitud väärtusega. Kostja hinnangul

on sae ostmise aega, soetushinda ja amortiseerumist arvestades, millele hageja ei ole

vastu vaielnud, et sae hetkemaksumus on 0. Kostja on nõus, et mootorsaag jääb kostja

ainuomandisse, kuid väärtusega 30 eurot. Kumbki pool ei ole sae väärtuse kohta

esitanud ühtegi tõendit. Kohus leiab, et ühisvaraks oleva suhteliselt väikese võimaliku

väärtusega vallasvara osas, mille hinnas pooled ei suutnud kokku leppida, ei ole

põhjendatud määrata ekspertiisi, mis võib pooltele kaasa tuua varaeseme väärtust

ületavaid täiendavaid kulusid. Seetõttu peab kohus otstarbekaks määrata ise

vaidlusaluse eseme osas poolte pakutud hinnast lähtuvalt mõistlik maksumus. Kohus

leiab, et kuivõrd saag on ostetud abielu kestel, s.o 01.05.1993 kuni 19.01.2015, siis

tuleb pigem nõustuda kostja hinnanguga, et sae väärtus hetkel on kuni 30 eurot.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus bensiinisae kostja omandisse väärtusega 30 eurot.

26.5. Tavalise

sisustuse

esemed

-

arvuti,

teler,

kapp-sein,

kristallkroonlühter,

köögigarnituur,

elektripliit,

külmkapp,

pesumasin,

tolmuimeja

LUX,

alumiiniumköisredel kuni 8 meetrit - koguväärtusega 3500 eurot palub hageja jätta

kostja ainuomandisse. Kostja ei tunnista hageja nõuet ja leiab, et nõue tavalise

sisustuse esemete osas on tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole

tõendanud, et nimetatud esemed olid varaühisuse lõppemise seisuga olemas ja

kuulusid poolte ühisvara hulka ning milline on nimetatud esemete väärtus. Kohus jätab

hageja nõude eelnimetatud tavalise sisustuse esemete osas rahuldamata.

27. 15.04.2019 hagi täpsustustes palub hageja täiendavalt lugeda ühisvara hulka kuuluvaks

metallaiavõrk väärtusega 120 eurot ja jätta see kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja võlakirjast tulenev kohustus summas 1086,50 eurot.

Kostja vaidles nimetatud nõuetele vastu põhjendusega, et tulenevalt TsMS § 376 lg 1 kostja

ei anna nõusolekut hagi eseme ja aluse muutmiseks, samuti on hageja väljamõeldud

võlakirjast tulenev nõue aegunud.

27.1. Kohus selgitab, et hageja nõudeks käesolevas menetluses on ühisvara jagamise nõue,

jagamisele kuuluva varakoosseisu täiendamine ei kujuta endast TsMS § 376 lg 4 p 2

kohaselt hagi aluse või eseme muutmist, mis vajaks kohtu või kostja nõusolekut, vaid

tegemist on haginõude laiendamisega (RKTKo 3-2-1-119-09, p 12).

Küll aga on kohtu hinnangul põhjust etteheiteks, et hageja ei ole oma menetlusõigusi

kasutades käitunud kooskõlas TsMS § 329 lg 1 1. lauses sätestatuga, mille kohaselt

peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse

kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

Kostja leiab, et hageja ei ole m.h ka metallaiavõrgu kohta asjas esitanud ühtki tõendit

selle kuulumise kohta poolte ühisvara hulka ja selle rahalise väärtuse kohta. Kohus

nõustub kostjaga ja leiab, et hageja nõue metallaiavõrgu osas tuleb jätta rahuldamata.

27.2. Võlakirjast tuleneva hageja nõude osas kohus nõustub kostjaga, et tegemist on hagi

eseme muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses, tegemist ei ole ühisvara jagamise

nõudega, vaid võlgnevusest tuleneva nõudega kostja vastu, mis tuleb lahendada

iseseisva haginõudena ja milliselt nõudelt tuleb tasuda riigilõivu. Kuivõrd hageja

esialgse nõude ja võlakirjast tuleneva nõude vahel puudub sisuline seos, ei ole

nimetatud nõude lahendamine käesoleva menetluse käigus põhjendatud ja kohus ei

anna samuti antud nõude osas nõusolekut hagi muutmiseks.

28. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja kostja vastuhagi tervikuna.

Kohus loeb poolte ühisvara hulka kinnisasjad asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ja

asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx);

hoonestatud kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), hooneühistu ”xxxx”

(äriregistrikood xxxx) liikmelisuse, sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, haagise ja bensiinisae.

Kohus jagab eelnimetatud ühisvara järgmiselt:

1) L G ainuomandisse jääb kinnisasi asukohaga xxxx väärtusega 17 200 eurot, hoonestatud

kinnisasi asukohaga xxxx väärtusega 13 700 eurot, sõiduauto xxxx, reg nr xxxx väärtusega

0 eurot ja haagis väärtusega 0 eurot.

2) N Gi ainuomandisse jääb kinnisasi asukohaga xxxx väärtusega 19 700 eurot, hooneühistu

”xxxx” liikmelisus väärtusega 3100 eurot, bensiinisaag väärtusega 30 eurot.

Poolte ühisvara väärtus on kokku 53 730 eurot, millest hageja omandisse jääva vara

kogumaksumuseks on 30 900 eurot ning kostja omandisse jääva vara väärtus on 22 830

eurot. Poolte võrdsust arvestades peaks kummagi poole lahusvaraks jääma vara väärtuses

26 865 eurot (30 900 + 22 830 /2). Seega on kostjal hageja vastu enamsaadud ühisvara

väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 4035 eurot (26 865 – 22 830).

29. Kinnistusraamatu andmetel on ühisvara hulka kuuluvate kinnisasjade omanikena

kinnistusraamatusse kantud: kinnisasjadel asukohaga xxxx ja xxxx ja asukohaga xxxx L G,

kinnisasja asukohaga xxxx omanikuna N G.

Hageja ei taotlenud kohtult kostja tahteavalduste asendamist kinnistusraamatus

omanikukande muutmiseks. Kohus selgitab hagejale, et kuigi ühisvara jagamisel temale

jäävate kinnisasjade omanikuks on kinnistusraamatu järgi endiselt hageja, on

kinnistusraamatu andmete õigsuse ja kannete järjepidevuse tagamiseks vajalik kande nö

ülekinnistamine, kuna käesoleva otsuse alusel muutub vara õiguslik staatus – ühisomandist

saab ainuomand. Kohtuotsus ei saa olla ainuomandi (lahusvara) tekkimise aluseks,

ainuomanikuks saab üksnes pärast sellekohase kinnistusraamatu kande tegemist ehk

kinnistamist. Nn ülekinnistamise vajalikkust sellises olukorras on Riigikohus selgitanud nt

tsiviilasjades 3-2-1-74-16 (p 18.2), 2-17-4192 (p 10).

Menetluskulude jaotus

30. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 määrab asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Poolte menetluskuludeks on esitatud avalduste kohaselt hagejal 2695,50 eurot (s.h riigilõiv

300 eurot) ja kostjal 2505 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes

1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude

selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi

vajadusi. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga kohus leiab, et eelduslikult on ühisvara jagamine

mõlema poole huvides, seega puudub ilma mõjuvate põhjusteta alus menetluskulude

jagamiseks erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, vaatamata sellele, et kohus rahuldas

kostja vastuhagi tervikuna (vt nt RKTKo 3-2-1-70-10, p 14).

Kostja palus 21.04.2019.a vastuses hagile jätta menetluskulud 50% ulatuses L G kanda,

kuna ta esitas kohtusse hagi ilma N Giga asja eelnevalt arutamata ning vastavaid tõendeid

kogumata ja hagiavaldusele lisamata hagi kohtusse esitamisel 2018 oktoobris, kogu

menetluse kestel kandis esimesena menetluskulud N G.

Kohus leiab, et esitatud põhjendus ei ole piisav kostja menetluskulude hageja kanda

jätmiseks. 15.01.2019.a istungi helisalvestiselt (alates 36.45) ilmneb, et pooled on juba

2017-ndal aastal proovinud ühisvara kokkuleppel (notari juures) jagada, kuid

ebaõnnestunult, seega ei saa kostja jaoks tulla ootamatult hageja kohtusse pöördumine.

Tõendite kogumise ja sellega kaasnenud kulutuste osas kohus osutab TsMS § 5 lg-le 2,

mille kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei saa

menetlusosalisele ette heita, et ta ei ole kogunud ja kohtule esitanud oma nõude

tõendamiseks vajalikke tõendeid, küll aga peab ta sel juhul arvestama võimalusega, et tema

nõue jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja poolt tõendite esitamata jätmine ei saa

seega vahetult kaasa tuua kostja menetluskulude hageja kanda jätmist.

Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus

kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots