2-18-6152/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-6152

Tsiviilasi

XX hagi AS Y vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1650 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja): AS Y (registrikood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5. juuli 2019 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

NÕUDED, NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja, töötaja) esitas 19. aprillil 2018 Harju Maakohtule hagi AS Y (kostja, tööandja)

vastu töövaidluses, sest töövaidluskomisjon (TVK) oli eelnevalt jätnud töövaidlusasjas nr 4-

1/2393/17 hageja nõuded rahuldamata.

1.1. Hageja nõudis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, tööle ennistamist, töölt

eemal oldud aja eest saamata jäänud töötasu 2325 eurot ja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

hüvitist 1650 eurot. Maakohus lõpetas 17. jaanuari 2019 määrusega menetluse tööle ennista-

mise ja saamata jäänud töötasu nõuetes. Menetlus jätkus töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise ja hüvitise nõudes.

1.2. Hageja peamised väited on järgmised:

-

pooled sõlmisid kirjaliku töölepingu nr 1579, mille alusel asus hageja kostja juures

(QQQ) 6. septembril 2017 tööle psühholoogi ametikohale;

-

24. oktoobril 2017 esitas kostja hagejale töölepingu katseajal ülesütlemise avalduse

töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel. Avalduses märgiti järgmised põhjendused:

o hageja ei sobi isikuomaduste tõttu kostja psühholoogi ametikohale, mille puhul

on oluline kõrge riskitaluvus, objektiivsus klienditöös, sobivus olemasoleva

meeskonnaga ning koostööle orienteeritus nii kaastöötajate kui ka juhtidega;

o hageja tööstiil põhjustas konflikte meeskonnas ja arusaamatusi klienditöös;

o hageja ei järginud organisatsioonile omaseid ja vajalikke alluvussuhte

põhimõtteid, mistõttu ei olnud võimalik meeskonda tulemuslikult juhtida;

-

katseaja plaani tutvustati hagejale alles 18. oktoobril 2017, st eelviimasel tööpäeval,

plaan on vormiliselt ebaõige ja allkirjastamata ning ülesütlemise alusena märgitud

põhjused ei ühti selle plaaniga;

-

hagejal on psühholoogias magistrikraad, psühholoogina tööks vajalikud oskused ja

töökogemus psühholoogina; ta on juhtinud kolme teraapiarühma ja saavutanud

kontakti inimestega, keda peeti ohtlikeks. Tema suhtlemisoskust ei ole varem

kritiseeritud. Ka muus osas täitis ta tööülesandeid kohaselt ja ülesütlemisavalduses

märgitud etteheited on alusetud.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

töölepingu ülesütlemine katsejala oli põhjendatud ja toimus õiguspäraselt, mistõttu

puudub alus ka hüvitise nõudel;

-

hageja teadis töökuulutuse, töökorralduse reeglite ja katseaja tegevuskava põhjal,

millised on kostja ootused, sh avaldas kostja korduvalt, et töötajalt oodatakse

meeskonnas koostöötamise oskust;

-

hagejal ilmnesid isikuomadused, mis välistavad hea meeskonnatöö, meeskonnas

usaldussuhte tekkimise ega võimaldanud otsesel juhil hagejat tulemuslikult juhtida.

Hageja suhtumine töösse, tööandjasse ja kolleegidesse oli esimestest tööpäevast alates

negatiivne, töömeetodeid kritiseeriv ja solvav;

-

QQQ klientide taastumisprotsessis on väga oluline kasutatav metoodika ja

meeskonnatöö, et saavutada vajalik tulemus, aga hageja hoiak ja käitumine ei aita kaasa

tulemuste saavutamisele.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 5. juuli 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja summas 326,67 eurot (õigusabi 3 t 16 min eest tasu-

määraga 100 eurot/t).

3 (5)

3.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena järgmist:

-

poolte vahel on sõlmitud kirjalik tööleping nr 1579, mille kohaselt asus hageja

6. septembril 2017 kostja juures tööle psühholoogi ametikohale;

-

24. oktoobril 2017 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega

kostja lõpetas hagejaga töölepingu ja mille hageja sai kätte.

3.2. Maakohus nõustus kostjaga, et täidetud on töölepingu katseajal TLS § 86 lg 1 alusel

ülesütlemise materiaalsed eeldused. Katseaja eesmärk TLS § 6 lg 1 järgi on hinnata, kas töötaja

tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö

tegemisel. Ülesütlemisavalduses on selgelt välja toodud katseaja eesmärgid ja asjaolude

põhistused, mille tõttu tööandja töötajaga töösuhte lõpetas. Käesoleval juhul on tööandja

põhjendanud töölepingu ülesütlemist katseajal sellega, et töötaja isikuomadused ei vastanud

tööandja nõutud tasemele. Hageja tööstiil põhjustas mitmeid konflikte meeskonnas ja

arusaamatusi klienditöös. Hageja ei järginud organisatsioonile omaseid ja vajalikke

alluvussuhte põhimõtteid, mistõttu ei olnud võimalik meeskonda tulemuslikult juhtida.

3.3. Viitega Riigikohtu 1. novembri 2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-9199 p-le 11 leidis

maakohus, et katseajal oleva töötaja isikuomaduste hindamine on tööandja kaalutlusõigus.

Tööandjal on subjektiivne õigus asuda seisukohale, et katseajal oleva töötaja isikuomadused ei

ole talle sobivad. Seda on tööandja käesoleval juhul ka teinud. Kostja tõi esile ja ka tõendas

teiste töötajate kirjalike seletustega asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et töötaja ei ole sobiv

vastaval töökohal ja kollektiivis töötama (sh hageja kritiseeris ja naeruvääristas kolleegi tööd

nii teiste kolleegide kui ka klientide ees, samuti takistas teistel töötajatel nende tööülesannete

täitmist ega täitnud talle õiguspäraselt antud korraldusi ja ignoreeris kolleegide asjakohaseid

arvamusi). Kostja põhjendas oma hinnangut, et hagejal puudus piisav meeskonnatöö oskus,

samuti esines negatiivset hoiakut nii kostja töökorralduse kui ka kolleegide suunal. Vastavad

etteheited ja hageja hoiakud ilmnevad mh hageja 20. oktoobri 2017 kirjas Sotsiaal-

ministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile. Maakohus ei tuvastanud, et töölepingu katseajal

ülesütlemine oleks olnud vastuolus katseaja eesmärgiga.

3.4. Kuivõrd kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt, ei ole hagejal ka õigust saada hüvitist

TLS § 109 lg 1 alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas 2. septembril 2019 apellatsioonkaebuse (edaspidi: kaebus), milles puudus

selge taotlus kaebuse ja asja lahendamise osas. Hageja täpsustas 30. septembril 2019, et ta palub

maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Lisaks täiendas hageja 30. septembril 2019

kaebuse väiteid. Kostja menetluskulud palub hageja panna kostja enda kanda.

Kaebuse algsed väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

esiteks järgib hageja oma seniseid väiteid selle kohta, et töölepingu katseajal

ülesütlemise materiaalsed eeldused polnud täidetud (kaebuse p-d 2.2–2.4 ja 2.6–2.8),

sh eksis maakohus, kui leidis, et

o hageja isikuomadused ei vasta nõutud tasemele – tegelikult on hagejal väga head

erialased teadmised ja tööoskused,

o hagejale olid teada katseaja eesmärgid – tegelikult tugines kostja ülesütlemisel

sellistele tunnustele, mis ei nähtunud tööpakkumisest, lepingust ega ka katseaja

plaanist, mis niigi esitati alles ülesütlemisele eelnenud nädalal ja oli puudustega;

o hageja ei käitunud kohaselt või takistas teiste töötajate tööd – tegelikult järgis

hageja seadust ja kutse-eetikat, mille hindamisel puuduvad kaalutlusõigus nii

tööandjal kui ka kohtul; hageja kriitika kolleegide aadressil oli põhjendatud,

mida kohus pidanuks tuvastama hageja 20. oktoobri 2017 kirja põhjal;

4 (5)

o kostja väited on tõendatud – tegelikult hindas maakohus osade kolleegide

subjektiivseid avaldusi ja jättis samas CC tunnistuse hindamata, lisaks jäi

tuvastamata, kas kostja juures üldse oli kohase kvalifikatsiooniga meeskond ja

klientide rehabiliteerimise metoodika;

-

teiseks viitas maakohus asjakohatult Riigikohtu lahendile, sest see käsitles oluliselt

erinevat olukorda ja Eesti õiguses on kohtulahendil õigusallikana ainult nõrk

siduvusjõud (kaebuse p 2.5);

-

kolmandaks oli töölepingu lõpetamise tegelik põhjus hoopis see, et hageja julgus ja

ausus osutusid kostjale tülikaks ning kiirustades sooviti temast vabaneda kasutades

katseaega ettekäändena (kaebuse p 2.9);

-

neljandaks leiab hageja, et kostja esindaja märkis liiga pika ajakulu istungiks

valmistumisel (3 t), kohane võiks olla 1 t. Samuti rikkus maakohus menetlusõigust, kui

ei nõudnud kostjalt menetluskulude dokumentide esitamist, millest nähtuks esindajale

tasu maksmine (kaebuse p 3).

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et saab apellatsioonkaebuse väidetena käsitleda ainult

2. septembri 2019 menetlusdokumendis sisalduvaid ja eespool p-s 4 refereeritud etteheiteid

maakohtu vaidlustatud otsusele. Hageja sai maakohtu otsuse kätte 1. augustil 2019, st TsMS

§ 632 lg 1 järgne apellatsioonitähtaeg lõppes 2. septembri 2019 möödumisega. TsMS § 634

lg 1 esimese lause järgi võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja

täiendada, pärast seda on väidete esitamine piiratud TsMS § 634 lg-ga 2, mh pole enam

võimalik esitada uusi etteheiteid maakohtu otsusele. Kuigi ringkonnakohus andis

11. septembri 2019 määrusega hagejale võimaluse täpsustada kaebuse resolutsiooni sõnastust,

mida hageja 30. septembril 2019 ka tegi, siis ei tulene sellest õigust täiendada kaebust sisuliselt.

Ringkonnakohus ei andnud hagejale TsMS § 632 lg 5 kohast tähtaga kaebuse täiendavaks

põhjendamiseks.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte avalduse põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtus tuvastatud vaidlustamata asjaoludest töölepingu sõlmimise, ülesütlemis-

avalduse koostamise ja kättesaamise kohta. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja sai avalduse kätte

ca poolteist kuud pärast tööle asumist, st varem kui nelja kuu möödumisel tööle asumisest.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on tsiviilasja toimikut pidanud ebaülevaatlikult ja seda

koormanud asjatult TVK menetluses juba esitatud tõenditega (vt töövaidluse lahendamise

seaduse § 58 lg 5 teine ja kolmas lause), aga see ei muuda otsust ebaõigeks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Maakohus kohaldas ja

tõlgendas õigesti TLS § 86 lg-d 1 ja 4. Kuna töölepingu ülesütlemine ei olnud TLS § 104 lg 1

järgi tühine, siis jäi õigesti rahuldamata hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel. Vastuseks kaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Maakohus vastas piisava põhjalikkusega hageja peamistele väidetele ja tuvastas vaidluse

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Töölepingu katseajal ülesütlemise eeldusena tuli TLS § 86

lg-te 1 ja 4 ning § 6 lg 1 järgi tuvastada, kas tööandjal oli alust anda hinnang, et töötaja tervis,

teadmised, oskused, võimed või isikuomadused ei vasta tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Siinjuures lähtus maakohus õigesti sellest teabest ja asjaoludest, mis oli kostjal tööandjana

olemas töölepingu lõpetamisel. Hageja erialased teadmised ega tööoskused ei välista, et

tööandja hindab tema isikuomadused mittesobivaks. Võimalikud puudused hageja kollektiivis

või teiste töötajate kvalifikatsioonis ei oma tähtsust hageja tööle sobivuse hindamisel. Samuti

5 (5)

ei pea tööandja hinnangu kujundamisel juhinduma mõne kolleegi positiivsest suhtumisest,

mistõttu maakohus ei pidanud eraldi käsitlema CC avaldust (tl 32). Selles osas oli piisav

vaidlustatud otsuse p-s 21 märgitud seisukoht, et hinnangu katseaja tulemusele annab tööandja.

Maakohus käsitles vaidlustatud otsuse p-s 23 hageja 20. oktoobri 2017 kirja (tl 13–14), aga tegi

sellest hageja soovitust erinevad järeldused, millega ringkonnakohus nõustub. Põhjendamatu

on hageja arusaam, et katseaja eesmärke oleks pidanud talle täiendavalt selgitama, need

nähtuvad nii TLS § 6 lg-st 1 kui ka töölepingu p-st 7.9 ja 7.11 (tl 22–24) ning selle p-des 7.1.2

ja 14.2 viidatud töökorralduse reeglite p-dest 1.2.2, 2.2.6, 2.2.7 ja 3.2 (tl 25–29). Viidatud

reeglite p 10.2 teise lause järgi oli hagejale teada, et kostja hindab katseaja tulemusi.

Tööpakkumises oli samuti märgitud, et kandideerijalt eeldatakse mh meeskonnatöö oskust

(tl 9).

9.2. Riigikohtu lahendile viitamine tsiviilasja lahendamisel on kahtlemata asjakohane ja õige.

Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama, et vaidluste asjaolude erinevus või Riigikohtu

lahendite vähene üldine kohustuslikkus takistavad neist juhindumast kohtuasjade lahendamisel.

Maakohus viitas Riigikohtu otsusele seoses TLS § 86 lg 1 ja seonduvate sätete tõlgendamisega.

Nende normide kohaldamise otsustas maakohus käesoleva kohtuasja asjaolude põhjal. Kuigi

TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel kohustuslikud üksnes sama asja uuesti läbivaatavale kohtule, siis ei takista see

nende rakendamist õiguse tõlgendamisel muudel piisavalt sarnastel juhtudel.

9.3. Ainetu on hageja etteheide, et töölepingu lõpetamine katseajal oli otsitud põhjus. Hageja

enda esile toodud kohene kriitika kostja ja tema töökorralduse aadressil võib mh olla TLS § 6

lg-s 1 märgitud isikuomadus, mida kostja ei pidanud sobivaks. Tööandjal ei ole kohustust

hinnata isikuomaduste poolest kollektiivi sobivaks töötajat, kes nii tööandjat kui ka kolleege

ohtralt ja avalikult kritiseerib.

9.4. Hageja väide menetluskulude kohta pole samuti põhjendatud. Maakohus vähendas kostja

esindaja istungiks valmistumise aega 2 t-ni, millega ringkonnakohus nõustub. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Vaidlustatud otsusest nähtuvad maakohtu

põhjendused ja maakohus ei ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus

võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada

teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, aga ilma kohtu nõudmiseta ei pea

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Menetlusosalise kohustamine kulu-

dokumentide esitamiseks on samuti kohtu kaalutlusotsus ja kui kohus nende esitamist ei nõua,

siis ei ole dokumentide esitamata jätmine aluseks jätta menetluskulude hüvitis välja mõistmata.

Võttes arvesse vaidluse eset, sh hagiga taotletud hüvitise suurust, pole hagejalt välja mõistetud

ebamõistlikus suures summas menetluskulude hüvitist.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Kostja ei esitanud ringkonnakohtule tähtaegselt menetluskulude

nimekirja, mistõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm