2-18-19307/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. veebruar 2020

Tsiviilasja number

2-18-19307

Tsiviilasi

Marko Mutsu ja Märt Mutsu avaldus avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. novembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riina Hundi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Riina

Hunt

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustajad (avaldajad):

1. Marko Muts (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Märt Muts (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate esindaja vandeadvokaat Andi Tubin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. novembri 2019 määrus

menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega maakohus

mõistis menetluskulud välja.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste

endi kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada avaldus.

5.2.

Määrata

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu

registriossa

nr

XXXXXX

kantud

kinnisasjale XXXXXXX juurdepääs avalikult kasutatavale

teele

üle

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud

kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX.

5.3.

Määrata

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu

katastritunnusega

XXXXXXXXXXXXX,

aadressiga

XXXXXXXXXXXXX juurdepääs avalikult kasutatavale

teele

üle

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud

kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX.

5.4.

Juurdepääsutee pikkusega 52 meetrit ja laiusega 6 m

koos teepeenraga asukoht on märgitud jämeda punase

joonega määruse lahutamatuks lisaks oleval Maa-ameti

kaardiserveri väljatrükil.

5. 5. Juurdepääsu tingimused on järgmised:

5.5.1. juurdepääs on tähtajatult tagatud liikumiseks jalgsi ja

igat liiki mootorsõidukiga;

5.5.2. juurdepääs on määratud tähtajatult kinnisasja

igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning

teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate

isikute kasuks;

5.5.3. juurdepääsutee korrashoiu kulud jäävad XXXXXXX

kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ja A. kinnistu (registriosa

nr XXXXXX) igakordse omaniku kanda.

5.6.

Määrata

kindlaks

XXXXXXX

(B.)

kinnistu

(registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku makstava tasu

suurus C. kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) igakordsele

omanikule juurdepääsutee kasutamise eest 21,62 eurot

aastas, mis tuleb tasuda üks kord aastas 15. jaanuariks.

5.7. Määrata kindlaks A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX)

igakordse omaniku makstava tasu suurus C. kinnisasja

(registriosa

nr

XXXXXXX)

igakordsele

omanikule

juurdepääsutee kasutamise eest 21,62 eurot aastas, mis tuleb

tasuda üks kord aastas 15. jaanuariks.

5.8. C. kinnistu igakordsel omanikul on õigus nõuda hüvitise

suuruse muutmist maamaksu suuruse muutumisel ja/või

põllumajandusliku maa renditasu suuruse muutumisel.

5.9.

Kanda märkus XXXXXXX kinnistu (registriosa nr

XXXXXX) igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema

külaliste

ning

teiste

igakordse

omaniku

nõusolekul

kinnisasja kasutavate isikute tähtajatu juurdepääsuõiguse

kohta liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega üle C.

kinnistu,

registriosa

numbriga

XXXXXXX

kinnistusraamatu III jakku.

5.10. Kanda märkus A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX)

igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning

teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate

isikute tähtajatu juurdepääsuõiguse kohta liikumiseks jalgsi

ja igat liiki mootorsõidukitega C. kinnistu, registriosa

numbriga XXXXXXX kinnistusraamatu III jakku.

5.11. Kohustada puudutatud isikut Riina Hunti (isikukood

XXXXXXXXXXX)

andma

nõusolek

kanda

märkus

juurdepääsuõiguste kohta avalikult kasutatavale teele

kinnistusraamatusse.

Määrus

asendab

Riina

Hundi

vastavaid tahteavaldusi.

5.12. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Marko Muts (avaldaja I) ja Märt Muts (avaldaja II) esitasid 21. detsembril 2018 avalduse

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks

vajalike tahteavalduste andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks.

Avaldajale I kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa

nr XXXXXX kantud B. (XXXXXXX) kinnistu aadressiga XXXXXXXXX. Avaldajale II

kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud

A. kinnistu aadressiga XXXXXXXXX. Puudutatud isik Riina Hunt on Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud C. kinnistu, aadressiga

XXXXXXXXX, omanik.

Puudutatud isiku kinnisasjal asub ca 52 m pikkune ja ca 10 m laiune eratee, mis on ainukeseks

juurdepääsuteeks avalikult kasutatavalt XX teelt avaldajatele kuuluvatele kinnistule. Senine

eratee kasutus on põhinenud kinnisasjade omanike suulisel kokkuleppel. Avaldajad on

korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole ettepanekuga servituudi seadmiseks, kuid

puudutatud isik on sellest korduvalt keeldunud. Servituudi seadmine on vajalik avaldaja I

elamule kasutusloa saamiseks.

1977. a muudeti XX tee asukohta ja anti luba ehitada juurdepääs A. talule. Tee ehitamist alustas

avaldaja II 1978. a ja tee valmis 1979. a. Kaitsmaks teed suurvete eest, ehitati valla poolt 2013.

a teele truup ja maaparanduskraav, mis asub 1979. a ehitatud tee kõrval. Seega on vaidlusaluse

teelõigu kaudu olnud ajalooliselt korraldatud juurdepääs avaldajate kinnistutele, kuid

käesoleval hetkel asub teelõik puudutatud isikule kuuluval kinnistul ning on käsitletav erateena.

Avaldajatele kuuluvate kinnistute planeering on aja jooksul kujundatud juurdepääsutee asukoha

järgi. Juurdepääsuteed üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja on kasutatud 39 aastat ning

vastuväiteid tee kasutamisele ei ole esitanud ka puudutatud isik.

Taotletav juurdepääsutee asub puudutatud isiku kinnisasjal asuvatest hoonetest piisavalt kaugel

(ligikaudu 50 meetrit eluhoonest) ega läbi puudutatud isiku õueala, mistõttu ei riiva servituudi

seadmine olemasolevale juurdepääsuteele puudutatud isiku privaatsust. Juurdepääsutee

pikkuseks on vaid 52 meetrit, võimalikud alternatiivsed valmisehitatud juurdepääsuteed

puuduvad ning uute, oluliselt pikemate juurdepääsuteede rajamine nõuab avaldajate jaoks

ebamõistlikke investeeringuid.

Tee korrashoid on olnud avalduse esitamise hetkeni avaldajate kohustuseks ning avaldajad on

nõus tee korrashoiuga seonduvad kohustused ja kulutused kandma ka edaspidi. Samuti on

avaldajad nõus tasuma juurdepääsutee alla jääva maaosa maamaksu.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alates 1999. a on

C. kinnistu põllumaa olnud välja renditud teravilja kasvatamiseks, kuid antud teelõigu tõttu ei

ole saadud osa põllumaast välja rentida ja seega kinnistust seda osa kasutada. Eelnevast

tulenevalt on kinnistu omaniku õigused oma maad sihtotstarbeliselt kasutada olnud aastaid

riivatud ja kinnistu omanik on teelõigu tõttu saanud rahalist kahju. Puudutatud isik ise antud

teelõiku teena ei kasuta, kuid soovib esimesel võimalusel hakata kinnistu põllumaad tervikuna

kasutama. Antud maatükk on ka ainuke ala, kuhu tulevikus puudutatud isiku pereliikmed uusi

hooneid saaksid rajada. Avaldajate liiklemine üle puudutatud isiku kinnistu riivab puudutatud

isiku privaatsust ja õigusi. Praegu kasutatav ja kõrgeks rajatud tee poolitab puudutatud isiku

põllumaa selliselt, et puudutatud isiku hoonete poole jäävat osa ei saa ühtse põllumaana

kasutada. Seega on puudutatud isik huvitatud sellest, et praegune tee likvideeritaks, misjärel

saaks ta ühendada kasutuna seisva maa-ala ülejäänud põllumaaga.

Avaldajate kinnistute teiselt poolt läheb lähedalt Uueküla-Karijärve avalik tee, ning avaldajatel

on olnud aastaid ligipääs oma kinnistutelt sellele teele. Viimastel aastatel on avaldajad

teadlikult üritanud antud juurdepääsu katkestada (kasvatanud peale heina, istutanud uusi puid).

Puudutatud isik palus kaasata menetlusse D. kinnistu omaniku. Varasemalt oli avaldajatel

Uueküla-Karijärve avalikult kasutatavale teele ligipääs teelõigult, mida praegu kasutavad ka E.

ja D. kinnistute omanikud, seega on seal olemas juba teelõik, mida kahe kinnistu omanikud ka

ise kasutavad ning millelt lähtub juurdepääsutee otse avaldajale II kuuluvale A. kinnistule ja

sellel olevate hooneteni. Seda juurdepääsuteed saaks edukalt kasutada ka avaldaja I. Tegemist

on teega, mis on varasemalt kasutuses olnud ja mille haruteed kasutab siiani E. kinnistu omanik

oma hooneteni jõudmiseks. D. kinnistut ei kasutata kellegi elukohana ja sellel kinnistul olevat

teed kasutatakse siiani juurdepääsuna E. kinnistule.

3. Maakohus kaasas menetlusse D. kinnistu omaniku Martin Raadi, E. kinnistu omaniku Tiina

Laiva, Kanalapõllu kinnistu omaniku Eesti Vabariigi Maa-ameti kaudu ja Elva Vallavalitsuse

ning küsis neilt avalduse osas seisukohta.

4. Elva Vallavalitsus leidis, et avaldus tuleks rahuldada selles taotletud viisil, s.o juurdepääsu

määramisega üle C. kinnistu. Konguta Vallavalitsuse 6. juuli 1998 korralduse nr 142 „Maade

tagastamine“ p-s 5.3 on märgitud, et maaomanik Riina Hunt, s.o puudutatud isik, on kohustatud

mitte takistama liiklust maaüksust läbivatel üldkasutatavatel teedel. Maa-ametis registreeritud

13. novembril 1998 katastriüksuse plaanile on märgitud tähis A1-avalik kasutus, tagamaks

juurdepääsu A. kinnistule. Piiriprotokoll on puudutatud isiku poolt allkirjastatud 18. juunil 1998

maamõõtja juuresolekul ning piiride kättenäitamisel vaidlusi ei ole esitatud, seega võib lugeda,

et puudutatud isik on nõustunud C. maaüksust läbiva tee kasutamisega. Uueküla-Karijärve teelt

läbi D. kinnistu tuleb läbida põllumaa lõik, kus puudub teekoridor. Elva Vallavalitsus ei

tuvastanud paikvaatlusel varasemalt kasutuses olevat teelõiku, mis viiks A. ja B. (XXXXXXX)

kinnistuteni. Alternatiivne teelõik tuleb täielikult rajada ning sarnaselt C. kinnistuga tuleks

seada servituut D. kinnistule. Paikvaatluse ajal oli D. kinnistul asuv laut kasutuses, põllumaa

oli kasutuses hobusekoplina.

5. D. kinnistu omanik vaidles vastu avaldajatele juurdepääsu määramiseks üle D. kinnistu.

Ajaloolist teed üle D. kinnistu ei eksisteeri. Olemas oli muldtee, mis on kinni kasvanud.

6. E. kinnistu omanik vaidles vastu avaldajatele juurdepääsu määramisele üle E. kinnistu.

Potentsiaalne tee oleks ohuks talus elavatele lastele ja loomadele, piiraks oluliselt

loomapidamisvõimalusi ning mõjuks häirivalt privaatsusele.

7. Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu on vastu juurdepääsu määramisele üle Kanalapõllu kinnistu.

Kuivõrd juurdepääsu taotlevatele kinnisasjadele on olemas mõlemalt poolt eramaadel kulgevad

olemasolevad teed, ei ole mõistlik ega otstarbekas rajada täiesti uut teed üle riigile kuuluva

kinnisasja. Oluliseks takistuseks servituudi seadmisel üle riigile kuuluva Kanalapõllu kinnisasja

on seda koormav kasutusvaldus.

8. Arvestades, et Kanalapõllu kinnistu kuulub riigile ning on koormatud kasutusvaldusega, on

seadusest tulenevalt kasutusvalduses oleva kinnistu koormamine täiendava teeservituudiga

võimalik üksnes kasutusvaldaja nõusolekul. Kasutusvaldaja Rannu Seeme OÜ selleks

nõusolekut ei anna. Rannu Seeme OÜ on seisukohal, et uue tee ehitamine üle Kanalapõllu

kinnistu ei ole majanduslikult põhjendatud ning kitsendab oluliselt põllumaa kasutamist.

Väljapakutud uue tee asukoha alla jääv maaparandussüsteem tuleb sellisel juhul ümber ehitada.

Samuti pole teada, kas Maanteeamet annab loa uue mahasõidu ehitamiseks Uueküla-Karijärve

teelt. Hetkel on planeeritava uue tee vahetus läheduses Uueküla-Karijärve tee 400-meetrisel

teelõigul olemas juba 3 mahasõitu.

9. Maanteeameti nõusoleku täiendava mahasõidu rajamiseks Uueküla-Karijärve teelt pidi

esitama puudutatud isik. Kohtumääruse tegemise seisuga ei olnud kohtule nimetatud

nõusolekut esitatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

10. Tartu Maakohus rahuldas 15. novembri 2019 määrusega avalduse, määras Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu

registriossa

nr

XXXXXX

kantud

kinnistu,

katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, aadressiga XXXXXXXXX, B. (XXXXXXX),

juurdepääsu

avalikult

kasutatavale

teele

üle

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX;

määras Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud

kinnistu katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, aadressiga XXXXXXXXXXXXX,

juurdepääs

avalikult

kasutatavale

teele

üle

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX.

Juurdepääsutee pikkusega 52 meetrit ja laiusega 6 m koos teepeenraga asukoht on märgitud

jämeda punase joonega maakohtu määruse lahutamatuks lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri

väljatrükil. Maakohus määras juurdepääsu tingimused järgmiselt: juurdepääs on tähtajatult

tagatud liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga; juurdepääs on määratud tähtajatult

kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning teiste igakordse omaniku

nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks; juurdepääsutee korrashoiu kulud jäävad

XXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ja A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX)

igakordse omaniku kanda. Maakohus määras kindlaks nii B. (XXXXXXX) kinnistu

(registriosa nr XXXXXX), kui ka A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku

poolt makstava tasu suuruse C. kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) igakordsele omanikule

juurdepääsutee kasutamise eest 21 eurot 62 senti aastas, mis tuleb tasuda üks kord aastas 15.

jaanuariks. C. kinnistu igakordsel omanikul on õigus nõuda hüvitise suuruse muutmist

maamaksu suuruse muutumisel ja/või põllumajandusliku maa renditasu suuruse muutumisel.

Määruse kohaselt tuleb kanda märkus B. (XXXXXXX) kinnistu ja A. kinnistu igakordsete

omanike, nende pereliikmete, nende külaliste ning teiste igakordsete omanike nõusolekul

kinnisasju kasutavate isikute tähtajatu juurdepääsuõiguse kohta liikumiseks jalgsi ja igat liiki

mootorsõidukitega üle C. kinnistu, registriosa numbriga XXXXXXX kinnistusraamatu III

jakku. Maakohus kohustas puudutatud isikut andma nõusolek kanda märkus

juurdepääsuõiguste kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse, määrates, et määrus

asendab puudutatud isiku vastavaid tahteavaldusi.

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, määras avaldajate põhjendatud ja

vajalikeks menetluskuludeks 1301 eurot 60 senti, sh esindajakulu 1248 eurot (käibemaksuga),

dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot 60 senti ja riigilõiv 50 eurot, mõistes puudutatud isikult välja

kummalegi avaldaja kasuks menetluskulude katteks 650 eurot 80 senti ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada selles taotletud viisil. Avaldajate kinnistutele

puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seega on avaldajatel asjaõigusseaduse

(AÕS) § 156 lg 1 järgi õigus nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele

üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel.

Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu kohus.

Vaidlust ei ole selle üle, et avaldajate poolt taotletav juurdepääsutee valmis juba 1979. aastal.

Seega on vaidlusaluse teelõigu kaudu olnud ajalooliselt korraldatud juurdepääs avaldajate

kinnistutele. Maakohus tuvastas 26. augusti 2018 paikvaatlusel, et XX teelt üle C. kinnistu

läheb kruusaga täidetud tee, mille paremas servas kulgeb kraav. Tee parempoolne haru viib A.

kinnistu hooneteni ja vaskpoolne haru B. (XXXXXXX) kinnistul asuva elamuni. Teest

vasakule jääb looduslik rohumaa, millel puudutatud isiku kinnitusel ei ole tee olemasolu tõttu

midagi võimalik kasvatada. Tee on tõstetud kõrgele ja tee alla on paigaldatud vee

äravoolutruup.

D. kinnistu paikneb Annikoru tee ääres, millelt on mahasõit D. ja E. kinnistutele. Kinnistute

piir kulgeb mahasõidutee keskelt. Tee kulgeb E. kinnistul asuva kõrvalhoone kõrvalt ja lõpeb

maa sisse kaevatud suurte põllukividega, mis on takistuseks edasisõitmisel, sest mõne meetri

kaugusele on paigaldatud E. kinnistu tarbeks septik. Septiku paigaldamine on kooskõlastatud

vallavalitsusega, kes ei näinud selleks mingit takistust st mingit tee olemasolu selles kohas.

Maakohus vaatles ka Kanalapõllu kinnistut, mis piirneb D. kinnistuga. Sellel asuv teravili oli

koristamata, mistõttu maakohus kinnistule ei läinud.

Maakohtu hinnangul puudub mõistlik ja põhjendatud alternatiiv avaldajate poolt nõutavale

juurdepääsule. Riigile kuuluval Kanalapõllu kinnistul puudub tee, kinnistut on kasutatud ja

kasutatakse ainult põllumajanduslikuks otstarbeks, lisaks on vaid mõnikümmend meetrit varem

ühine mahasõit D. ja E. kinnistutele. Kohtule ei ole esitatud Maanteeameti nõusolekut nii

väikese vahemaa järel uue mahasõidutee rajamise võimalikkuse kohta. Võimalik

juurdepääsutee läbi D. kinnistu võtaks enda alla olulise osa kinnistust, sest kulgeks pikkupidi

läbi terve kinnistu ca 100 m pikkuselt. Üle E. kinnistu ei ole võimalik juurdepääsu määrata, sest

väidetavale ajaloolisele teele, mis on käesolevaks ajaks metsistunud, on paigutatud E. kinnistul

oleva majapidamise septik. See asub kitsas orus ning möödasõidu rajamine sellest on võimatu.

C. kinnistu kogupindala on 6,87 ha, millest rendilepingu alusel on rendile antud 5,28 ha.

Puudutatud isiku seletuse kohaselt on kasutusest väljas 0,43 ha maad, mis asub C. kinnistul

asuvate hoonete õueala maa ja taotletava juurdepääsutee vahel. C. kinnistu piirneb Karioja

ojaga, millel on C. kinnistule laienev 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Sisuliselt ulatub

ehituskeeluvöönd suurele osale nn kasutusest väljas olevale maatükile, mistõttu puudutatud

isiku väited selle kohta, et on kavatsus hakata ehitama hooneid/hoonet nn kasutusest väljas

olevale maatükile, ei ole tõendatud.

Maa erastamise dokumentatsiooni kohaselt võis ja pidi C. kinnistu omanik teadma, et kinnistul

asub juurdepääsutee, tagamaks juurdepääsu A. kinnistule. Kinnistu piiride märkimisel ja

piiriprotokollide koostamisel puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud. Juurdepääsutee A.

kinnistule oli olemas ja kasutuses maa erastamise ajal, mistõttu puudutatud isikul ei saa olla

õiguspärast ootust, et avaldajatel ei ole õigust saada juurdepääs välja ehitatud ja aastakümneid

kasutuses olnud tee kaudu.

Avaldajad on avaldanud nõusolekut kuni 4,5 m laiuse juurdepääsu määramisega. Juurdepääsu

laius määrab ühest küljest ära avaldajate kasutusõiguse ulatuse, kuid samas tuleb arvesse võtta

C. kinnistu tegeliku koormamise ulatust, sest tee ääres asub kraav, mis on rajatud eesmärgiga

juhtida ära liigvesi. Kraavi alune maa on kasutuses tee huvides, mitte C. kinnistu huvides ja

seega avaldajatel tuleb maksta hüvitist ka kraavi alla jääva maa eest. Taotletava juurdepääsutee

pikkus on 52 m. Maakohus määras koos kraaviga vajaliku teemaa laiuseks 6 m. Kokku on

avaldajate taotletud juurdepääsu all seega 312 m2.

Juurdepääsuviisiks tuleb seada liikumise nii jalgsi kui igat liiki mootorsõidukitega. Kuivõrd

kohtu määratav juurdepääs on ainsaks võimaluseks pääseda avaldaja kinnistutele, on

põhjendatud, et liikuda saavad ka prügiauto, päästesõidukid jms. Täiendav regulatsioon,

milliseid mootorsõidukeid avaldajad juurdepääsuteel kasutada tohivad, ei ole põhjendatud.

Juurdepääsuõigus hõlmab isikuliselt nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või

seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutavaid isikuid. Seega tuleb juurdepääsuõigus määrata

B. (XXXXXXX) ja A. kinnistute igakordsete omanike, nende pereliikmete, nende külaliste ja

teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnisasju kasutavate isikute suhtes. Juurdepääsuõigus

on põhjendatud seada tähtajatuna, arvestades, et kohtu määratav juurdepääsutee on ainus

ligipääsuvõimalus A. ja B. (XXXXXXX) kinnistutele.

Koormatud kinnisasja omanikul on AÕS § 156 lg järgi õigus saada hüvitist juurdepääsutee

korrashoiukulude ja omandiõiguse riive eest. Hüvitis omandiõiguse riive eest peab vastama

juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus

tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 18). Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu,

mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud

tegema. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosneb hüvitisest omandi väärtuse vähenemise

eest ja teiseks hüvitisest juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest.

Avalduste kohaselt jäävad kõik tee korrashoiuga seotud kulutused avaldajate kanda. Kohtule

on esitatud põllumajandusliku maa tähtajaline rendileping, mille kohaselt on C. kinnistu

põllumaa antud rendile tasuga 80 eurot/ha aastas. Puudutatud isikul on õigus saada saamata

jääva renditulu arvelt hüvitust 312 m2 suuruse teealuse maatüki eest 2 eurot 50 senti aastas (80

eurot x 0,0312 ha) ja teealuse maa maamaksu arvelt hüvitust 10 senti aastas (312 x 0,0323).

Maa-ameti 25. septembri 2019 teatisest nähtub, et maatulundusmaa sihtotstarbega põllumaa

rendi aastatasude osas, et renditasud Tartu maakonnas Elva vallas aastatel 2014-2019 on 120

kuni 277 eurot aastas, kusjuures täiesti anomaalselt on 2017 sõlmitud rendilepingute renditasu

olnud 66 eurot ha kohta. C. põllumaa on antud rendile 7. augustil 2017 tähtajaga 7. augustini

2022. On alust eeldada, et rendilepingu tähtaja lõppemisel uue rendilepingu sõlmimisel võib

renditasu suurus muutuda. Seetõttu on põhjendatud siduda koormatud kinnistu igakordsele

omanikule makstava hüvitise suurus C. kinnistu põllumaa osa igakordse renditasu suurusega ja

maamaksu suurusega.

Keskmine

aastane

juurdepääsu

eesmärgil

taotletud

reaalservituutide

kasutustasu

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade puhul on nii Tartu maakonnas kui ka Elva vallas

1 m2 kohta 0,02 eurot. Sealjuures on tee rajamise ja selle korrashoiu kohustus valitseva

kinnisasja omanikul. Seega on puudutatud isikul õigus saada juurdepääsuks oleva tee alla jääva

maa eest kasutustasu 6 eurot 24 senti aastas (312 x 0,02).

Avaldajate kasutuses olev tee takistab C. kinnistu hoonete ja vaidlusaluse tee vahele jääva

maatüki kasutamist. Juurdepääsutee on ehitatud kõrgeks, põllumajandusmasinatega ligipääs on

problemaatiline. Põllumajandusettevõtted ei ole huvitatud eraldi seisvate pisikeste maatükkide

harimisest. Puudutatud isiku poolt nimetatud suuruses maatükki, s.o 0,43 hektarit, ei ole

põllumajandusettevõte soovinud rendile võtta. Avaldajatel tuleb puudutatud isikule hüvitada

kinnisasja kitsendusest tulenev võimalik majanduslik kahju ja selle suurus on määratav

põllumajandusliku maa rendilepingu alusel. Avaldajatel tuleb puudutatud isikule hüvitada 0,43

ha suuruse maatüki põllumajanduslikust kasutusest välja jäämise eest 34 eurot 40 senti aastas

(80 x 0,43) ja see summa muutub C. kinnistu igakordse omaniku poolt uue põllumajandusliku

maa rendilepingu sõlmimisel muu rendihinna kokku leppimisel.

Eeltoodu alusel tuleb kummagi valitseva kinnistu igakordselt omanikult välja mõista hüvitis

koormatud

kinnisasja

igakordse

omaniku

kasuks

summas

eurot

senti

(2,60 / 2 + 34,40 / 2 + 6,24 / 2), mis tuleb ühekordse maksega tasuda jooksva aasta

15. jaanuariks.

Juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või

kohtuotsusega (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-04, p 21-22). Selleks, et kanda juurdepääs

kinnistusraamatusse, on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi nõutav

kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse.

Tagamaks lahendi siduvus ja täidetavus kinnisasja igakordsete omanike suhtes, on vajalik

juurdepääsu suhtes märkuse kandmine kinnistusraamatusse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-180-

15, p 46).

Menetluse on põhjustanud puudutatud isik, kes ei olnud nõus vaidlust kohtuväliselt lahendama.

Avaldajad on tõendanud kohtusse pöördumise vajadust Elva Vallavalitsuse teatisega avaldajale

I ehitise kasutusloast keeldumise kohta teeservituudi puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS §172 lg 1).

Avaldajate menetluskulude suuruseks on 2640 eurot 74 senti. Riigilõivu 50 eurot tasumise

kohustus tuleneb seadusest ning see on põhjendatud. Samuti on põhjendatud avaldajate

kulutused päringute tegemisele summas 3 eurot 80 senti. Avaldajate esindaja tunnihind 130

eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja seda saab pidada

põhjendatuks. Avaldajate esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Kuigi juurdepääsutee vaidlus on

õigusvaidlus, on paljude tõendite hankimine, täiendavate menetlusosaliste kaasmaine jms kohtu

kohustus. Maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu kokku 8 tundi, mille eest

makstava tasu suurus on 1248 eurot (8 x 130 x 1,2). Avaldajad osalevad menetluses iseseisvalt,

mistõttu nende nõue menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on kummalgi 50 % kohtu

poolt põhjendatud tunnistatud kulutustest.

Teised menetlusosalised menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet ei ole

esitanud.

MÄÄRUSKAEBUS

11. Riina Hunt esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus määras juurdepääsutee laiuseks 6 meetrit, andis õiguse liigelda

teel igat liiki mootorsõidukitega, määras juurdepääsutasuks 21,62 eurot ja jättis menetluskulud

Riina Hundi kanda.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus määras juurdepääsutee laiuseks 6 meetrit.

Põhjendatud ei ole lubada juurdepääsuteel liigelda igat liiki sõidukitega. Maakohus jättis tasu

määramisel arvestamata, et juurdepääsutee vähendab kinnisasja väärtust. Maakohus jättis

menetluskulud ebaõigesti määruskaebuse esitaja kanda, kuna tegelik juurdepääs on avaldajatel

olnud olemas ja määruskaebuse esitaja ei ole teinud takistusi selle kasutamiseks.

12. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega maakohus

mõistis menetluskulud välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

14. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja

seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS-i 65. peatükist ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega juurdepääsu määramise osas ning ei pea vajalikuks maakohtu määruse

põhjendusi korrata selles osas vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.

15. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Juurdepääsu tingimuste määramine AÕS § 156 lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire

või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

diskretsioonipiire ületatud ega asja lahendamisel rikutud oluliselt menetlusõigust.

Maakohus on põhjendanud, miks ta määras juurdepääsutee kogulaiuseks 6 meetrit. Maakohus

arvestas asjaoluga, et tee koormab C. kinnistut rohkem kui 4, 5m, sest tee ääres asub kraav, mis

on rajatud eesmärgiga juhtida ära liigvesi. Kraavi alune maa on kasutuses tee huvides, mitte C.

kinnistu huvides. Avaldajatel tuleb maksta hüvitist ka kraavi alla jääva maa eest.

Juurdepääsutee võimaldab seda kasutada erinevate sõidukitega. Arvestades kinnisasja asukohta

ja selle kasutuseesmärki ei ole põhjust eeldada, et sellel hakkavad tihti sõitma suured

autorongid. Samas tagab sellises laiuses tee võimaluse vajadusel ohutult teed kasutada ka

suurematel sõidukitel, päästeautodel jms eriseadmetega varustatud sõidukitel. Määruskaebuse

esitaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks peaks juurdepääs olema vaid väiksemate autodega.

16. Maakohus on õigesti arvestanud juurdepääsu määramisel maa rendihinda. Ei ole tõendatud,

et tee olemasolu kinnistul vähendab oluliselt selle väärtust, arvestades, et tegu ei ole

elamumaaga.

17. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti R. Hundi kanda.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna

lahend tehti avaldajate huvides ja R. Hundi kanda ei saa jätta menetluskulusid ainuüksi seetõttu,

et ta ei olnud avaldusega nõus, on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke