2-19-19243/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-19-19243

Määruse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2020, Tallinn

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harju Maakohtu 10. detsembri 2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja YY

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 10. detsembri 2019 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta XX kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. XX, keda esindas hagi esitamisel tema isa YY, esitas 07.12.2019 Harju Maakohtusse hagi YY vastu hageja kasuks seaduses sätestatud määras elatise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema surnud ja kostja ei võta hageja ülalpidamisest osa. Kostja majanduslik seisund on halb. Hageja vajadused on suurusega 515 eurot kuus.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

3. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 12 ja § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

4. Hagiavalduse hageja nimel esitanud vanemal ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 6 ja § 180 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt õigust esindada last õigusvaidluses, mille teine pool ta ise on. Samuti eeldab kohtusse pöördumine hagimenetluses õiguslikku vaidlust hageja ja kostja vahel. Kuna hageja seaduslikul esindajal ei saa olla õiguslikku vaidlust iseendaga, puudub rikutud huvi, mille kaitseks peaks kohus menetluse läbi viima. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus.

Määruskaebus

5. Hagejal on õigus saada tema ülalpidamisest mitte osa võtvalt vanemalt elatist. Kostja ei ela hagejaga koos.

6. Tegemist ei ole hageja esindaja vaidlusega iseendaga. Hageja esindajal ei ole nõuet kostja vastu, nõue on hagejal. Kostja hakkab kandma elatist hageja, mitte enda arvele.

Määruse põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

8. Maakohus leidis õigesti, et vanem ei saa last esindada õiguslikus vaidluses, mille üks pool on laps ja teine pool tema ise (PKS § 120 lg 6 koosmõjus § 180 lg 1 p 1 ja 3). Seega ei saa isa esindada hagejat nõude esitamisel enda vastu. Ringkonnakohus leiab aga seda, et tegemist oli kõrvaldatava puudusega, mistõttu oli TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine antud juhul ebaõige. Nimelt sätestab PKS § 209 lg 2, et PKS § 180 lg 1 nimetatud toiminguteks tuleb lapsele määrata erieestkostja. Lisaks sätestab TsMS § 219 lg 2 p 1, et perekonnaasjas, milles tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, tuleb määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule esindaja riigi õigusabi korras. Maakohtu määrusest tuleb seega välja jätta põhjendused, mis puudutavad hagi menetlusse võtmisest keeldumist esindusõiguse tõendamatuse põhjendusel (TsMS § 371 lg 1 p 12).

9. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas puudub hagejal õiguskaitsevajadus ja hagi ei ole ilmselt esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 2). Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et lapsel on õigus saada tema ülalpidamisest mitte osa võtvalt vanemalt elatist. Samas asjaolu, et lapse isa on lapse seadusliku esindajana esitanud lapse nimel hagi iseenda vastu, viitab selgelt sellele, et lapse ja isa vahel ei ole tegelikult vaidlust elatise maksmise kohustuse üle. Sellisel juhul ei ole vaja pöörduda lapse huvide kaitsmiseks hagiga kohtusse, vaid lapse isa saab täita oma lapse ülalpidamise kohustust vabatahtlikult.

10. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Asjas menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin

Ande Tänav