2-19-128261/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-128261

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi P. M. vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

454,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

107464792; asukoht: Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: P. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista P. M.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 17.07.2017 P. M. ja Ferratum

Bank p.l.c vahel sõlmitud tühise tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus kokku

425,20 eurot (millest 366,00€ põhivõlgnevus; 59,20€ põhivõlalt perioodi 01.12.2017 kuni

08.12.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista P. M.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 366,00 eurot) alates 09.12.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 29.01.2020 summas 4,17 eurot.

4. Välja mõista P. M.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 366,00 eurot) alates 30.01.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants sissenõutavaks muutunud viivise nõue P.

M. vastu summas 0,20 eurot

6. Jätta menetluskulud P. M. kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 180 eurot (millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel

Tsiviilasi nr 2-19-128261

2 (5)

tasutud riigilõiv ja 80 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõista P. M.lt Osaühingu Aktiva

Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on P. M. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Tsiviilasi nr 2-19-128261

3 (5)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 04.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

605,36

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

24.10.2019

võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.10.2019. Võlgnik P. M. esitas 04.11.2019 nõudele

vastuväite. 22.11.2019 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.11.2019 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi

menetlusosalistele ettepaneku sõlmida asjas kompromiss. Kui menetlusosalised kompromissi

ei saavuta määras kohus hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis ning tasuda täiendavalt riigilõivu.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 09.12.2019 hagiavalduse P. M. vastu tühise

tarbijakrediidilepingu alusel saadud 366,00 euro tagastamiseks, sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi 01.12.2017 kuni 09.12.2019 eest summas 59,50 euro ja viivise nõudes alates

10.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti

palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja õigusabikulud

240,00 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Ferratum Bank p.l.c-le 17.07.2017 laenutaotluse nr

CL8314, mille alusel väljastati kostjale laen 402,00 eurot. Kostja on tasunud kohustuste katteks

36,00 eurot. Ferratum Bank p.l.c ütles võlgnevuse tõttu lepingu üles 30.11.2017 ja loovutas

01.12.2017 kostja vastu nõude hagejale. Hagejal ei ole säilinud poolte vahel sõlmitud

laenulepinguid ja laenutaotlusi, mistõttu hageja esitab nõude kostja vastu alusetult saadud

366,00 euro tagastamiseks, sissenõutavaks muutunud viivise 59,50 euro ja viivise nõude, mis

ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud.

4. Pärnu Maakohus võttis 10.12.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 10.01.2020, seega kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 24.01.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt allpool märgitud ulatuses

õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

Tsiviilasi nr 2-19-128261

4 (5)

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Samuti ei ole vaidlust selles, et tegemist on tühise tarbijakrediidilepinguga VÕS § 408

lg 1 mõistes VÕS § 404 lg 1 sätestatud vorminõude järgimata jätmise tõttu. Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele.

Kostja ei ole Ferratum Bank p.l.c 17.07.2017 sõlmitud tühise tarbijakrediidilepingu alusel

saadud rahasumma täies ulatuses tagasi maksnud. Hagejal on õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel

nõuda tühise laenulepingu alusel üle antud rahasumma tagastamist. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 366,00 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

9. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 366,00 eurot määras 0,022%

päevas ajavahemiku eest 01.12.2017 – 09.12.2019 summas 59,50 eurot. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt

kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära järgi arvutatud viivis perioodi eest

01.12.2017 kuni 08.12.2019 on summas 59,20 eurot (arvutuskäik: 366,00€ x 8% / 365

kalendripäevaga x 738 kalendripäevaga), mitte 59,50 eurot. Matemaatika reeglite kohaselt

ümmardatakse tehte vastus, mitte tehte komponente.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 09.12.2019 kuni otsuse

tegemiseni välja kindla summana, so 4,17 eurot (366 x 8% / 365 kp x 23 kp perioodi eest

09.12.2019-31.12.2019 + 366 x 8% / 366 kp x 29 kp perioodi eest 01.01.2020-29.01.2020) ning

alates 30.01.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi

tegemise ajal 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

Tsiviilasi nr 2-19-128261

5 (5)

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 240,00 eurot (ilma

käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi (1 tund

= 120 €) ja summas 240,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 80 eurot (1 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma

käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik