Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-840/5 AI generated

2-20-840/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-840/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

P. esitas 16.01.2020 Tartu Maakohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse. 30.01.2020 ärakuulamisel ei soovinud avaldaja avalduse menetlemist, sest perspektiivis esineb alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, milline on aga füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimise eesmärgiks.

Legislator headnote

AI generated

2-20-840/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta A. P. pankrotiavaldus menetlusse võtmata. Tagastada A. P. avalduselt 16.01.2020 tasutud riigilõiv 10 eurot O. K., ik XXX, arvelduskontole nr XXX selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas 2-20-840“. Määrus toimetada kätte avaldajale.

Keywords

AI generated
satisfaction of claim consumer credit revocation bank resolution banking system transmission of bank documents bank credit balance
AI generated
2-14-8560/6
B. esitas 25.02.2014 Viru Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 03.03.2014 määrusega jäeti pankrotiavaldus käiguta ja anti tähtaeg avalduses puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. märts 2014, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi
2-22-4332/12
D.M. esitas 24.03.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse. 14.04.2022 määrusega nimetas kohus D.M. ajutiseks pankrotihalduriks V.E. Arvestades kohustustest vabastamise perspektiivi loobus D.M. 11.05.2022 kohtuistungil pankrotiavaldusest. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldusest loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi ja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (13 pooltundi) tuleb V.E. tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 429 eurot, millele lisandub käibemaks 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Kohus leiab, et kuna D.M. näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so O.Õ.F.
2-21-7921/14
Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2021.
2-20-17785/6
Axxx Jxxxxxxx esitas 01.12.2020.
2-21-2735/4
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2735 Tsiviilasi Kxxxxxxx Sxxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Kxxxxxxx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-20-840

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavaks-

30. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-840 Tsiviilasi

A. P. pankrotiavaldus Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja A. P. (ik XXX; elukoht XXX; tel XXX; epost XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

30. jaanuar 2020 RESOLUTSIOON

Jätta A. P. pankrotiavaldus menetlusse võtmata. Tagastada A. P. avalduselt 16.01.2020 tasutud riigilõiv 10 eurot O. K., ik XXX, arvelduskontole nr XXX selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas 2-20-840“. Määrus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

A. P. esitas 16.01.2020 Tartu Maakohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse. 30.01.2020 ärakuulamisel ei soovinud avaldaja avalduse menetlemist, sest perspektiivis esineb alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, milline on aga füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimise eesmärgiks.

Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 477 lõikest 1 tuleneb, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et kuna avaldaja ei soovi enam pankrotiavalduse menetlusse võtmist, tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta avaldus menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et asi ei ole olnud kohtu menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuivõrd pankrotiavaldust ei võetud menetlusse, avaldaja eest on 16.01.2020 tasutud riigilõivu 10 eurot ja 30.01.2020 on avaldaja taotlenud selle tagastamist, tagastab kohus riigilõivu avaldaja näidatud kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik