2-19-127608/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. jaanuaril 2020

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-127608

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Titanium Mobile

OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood

10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn), volitatud

esindaja Rainis Loit

Kostja: Titanium Mobile OÜ (registrikood 11679710,

asukoht Haljala tee 9-12, 44415 Tõrremäe küla, Rakvere

vald, Lääne-Viru maakond), seaduslik esindaja I K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Titanium Mobile OÜ

vastu rahuldada

2. Välja mõista Titanium Mobile OÜ-lt OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks leppetrahvide võlgnevus 60 eurot ja

sissenõudmiskulu 40 eurot

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud

Titanium Mobile OÜ kanda ja välja mõista Titanium

Mobile OÜ-lt menetluskulud 95 eurot OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks

2. Välja mõista Titanium Mobile OÜ-lt alates menetluskulu

väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja

mõista Titanium Mobile OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 60

eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki xxx

(VIN: XXX) numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates

15.02.2017. Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale - 25.05.2017

Veerenni 36, leppetrahvinumber 1212 5051 7172 4138; 05.01.2018 Toompea 3,

leppetrahvinumber 0830 5011 8164 2467. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli

pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja

omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega

esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva

ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahvidega

mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei ole kostja vastanud hageja poolt

kohtueelselt saadetud võlgnevusega seotud teavitustele.

3. Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud. Kohtueelselt saatis EP võlgnevuse meeldetuletuse

äriregistris avaldatud kostja elektronpostiaadressile xxx. Kostja sellele teavitusele ei vastanud

ning ei tasunud ka leppetrahve. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda

viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule

täitnud. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 113¹ lg-ga 1 kokku sissenõudmiskulu

hüvitamist, summas 40 eurot. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees

hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 100 eurot, millest 60 eurot on

leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot on sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja

kättesaanud väidetavalt sõiduki esiklaasile kojamehe alla jäetud leppetrahvinõudeid

numbritega 1212 5051 7172 4138 ja 0830 5011 8164 2467. Esmane ja ainukene

informatsioon leppetrahvinõuete kohta jõudis kostjani läbi nõudekirja, mis saadeti

9.september 2019 kostja e-mailile. Nõudekirja saamise ajaks oli viimasest parkimislepingu

rikkumisest möödunud enam kui aasta, st kauem kui mõistlik aeg. Varasemast rikkumisest

oli möödunud veelgi pikem aeg. Hageja ei ole leppetrahvi nõudest teatanud mõistliku aja

jooksul. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul. Sellest

tulenevalt on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja ei ole tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes tõendanud, et ta valis leppetrahvist teatamiseks mõistliku

viisi. Hagejale olid teada nii kostja kui ka sõiduki vastutava kasutaja isik ja kontaktandmed.

Sellises olukorras ei ole piisav ega TsÜS § 70 tähenduses mõistlik, kui parkimise korraldaja

jätab ainult teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada

sidevahendeid või postiteenust kasutades. Sellest tulenevalt, hageja on kaotanud õiguse

leppetrahvi nõuda.

5. Hageja ei ole ka tõendanud iga rikkumise puhul leppetrahvi saamise soovi kajastava

tahteavalduse jätmist sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et

esiklaasile on osal juhtudest paigutatud kollane lipik, aga nende sisu ei ole võimalik

tuvastada ja neilt ei nähtu leppetrahvinõude soov.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1

sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1

kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping.

7. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on sõiduki xxx (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx

omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 15.02.2017, mis nähtub ka Maanteeameti veebilehe

väljaprindist https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2

p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud

või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu

või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud

tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale

laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2)

9. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel

koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on

muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja

auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka

parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala

sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave

koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet

sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16

lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget

lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks.

10. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid

olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega

tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.

11. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu

sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS

§ 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule

kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja

esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta

oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

12. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale

parkimisalale 25.05.2017 Veerenni 36 ja 05.01.2018 Toompea 3, et sõidukis ei olnud isikuid

ning sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated - leppetrahvinumber 1212 5051

7172 4138 ja leppetrahvinumber 0830 5011 8164 2467, tõendatud väljatrükkidega

leppetrahvidest koos fotodega sõidukist. Sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõudega on

võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee). Kokku on hageja määranud

kostjale 2 leppetrahvi iga kord 30 euro ulatuses, kogusummas 60 eurot.

13. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

14. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb

tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos

piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 60

euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste

rikkumist leppetrahvinõuded on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud

leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude

tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et

leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte

saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja

parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda

täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimise tingimuste tahtliku

rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised pandi toime korduvalt.

15. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega hageja e-kirjas

kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile xxx on tõendatud, et hageja on võlgnevust

kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule

täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja

kostjalt välja mõista leppetrahv 60 eurot ja vastavalt VÕS § 113¹ lg-le 1 sissenõudmiskulu 40

eurot, kokku 100 eurot.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p

1 alusel õigusabikulu. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 20

eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/