Legislator Case Law & Legislation
1-10-1533/5 AI generated

1-10-1533/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-10-1533/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maakohtu 12.11.2009.a. otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 20.11.09.a., juhtis 10.01.2010.a. kella 10.55 paiku Tartus, Sanatooriumi tänaval mootorsõidukit MB reg. nr. XXX XXX.

Legislator headnote

AI generated

1-10-1533/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Keywords

AI generated
reasonable duration of the proceedings extension of probation period disciplinary sanction against attorney postponement of trial statute of limitations bar lawyer of the first hour
AI generated
1-07-14062\6
detsember 2007.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-07-14062 (07267002251) Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Kriminaalasi M.P. süüdistus kokkuleppemenetluses KarS § 329 järgi Prokuröri abi Pille Juhkov Süüdistatav M.P. Varem kriminaalkorras karistatud 5- l korral: 1.) 26.04.2002.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2, 139 lg 2 p 1,3 alusel 4k v/k tingimisi 1a katseajaga. 2.) 19.02.2004.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahaline karistus 8750 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks. 3.) 08.02.2005.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 9k vangistust tingimisi 2a katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. 4.) 08.02.2007.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS §
1-09-1212/4
Tunnistada S.U süüdi (KarS) § 424 ja § 329 järgi; KarS § 63 lg 1 karistusseadustiku alusel mõista S.U-le raskeima kuriteo KarS § 424 eest karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS § 69 alusel asendada S.U-le mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 300 (kolmsada) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada S.U KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; KarS § 50 lg
1-08-1867\4
P K´t süüdistatakse selles, et tema et on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt karistatud 22.03.2007.a.
1-13-164/5
jaanuar 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-164 (kohtueelses menetluses nr 12260104862) riik L.U versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Küllike Taits Süüdistatav L.U
1-10-6996/4
AR süüdistatakse selles, et tema 07.01.2010a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-10-1533

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Z.J KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 1 kuud vangistust Tartu Maakohtu 12.11.2009.a kohtuotsusega Z.J-ile karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks Z.J-ile mõista 4 kuud vangistust. (neli)

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada Z.J-ile karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 240 tundi üldkasulikku tööd ära teha 6 kuu (kuue) jooksul.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09.märts 2010.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-10-1533 kohtueelses menetluses 10260100106 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi Z.J süüdistuses KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav Z.J

elukoht XXXXXXXXX XX, Tartu isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral, tõkendita Kaitsja määratud korras Ahto Sirendi

KarS § 69 lg 4 alusel on Z.J üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.J-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Z.J, 1-10-1533, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Z.J, 1-10-1533, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 120.- krooni advokaat Ahto Sirendi süüdistatav Z.J kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus

Z.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu

Maakohtu 12.11.2009.a. otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 20.11.09.a., juhtis 10.01.2010.a. kella 10.55 paiku Tartus, Sanatooriumi tänaval mootorsõidukit MB reg. nr. XXX XXX.

Sellega pani Z.J toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Kokkuleppes kajastatud karistus

KarS § 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks kuu vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 12.11.2009.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. kolme kuu võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis neli kuud vangistust.

KarS § 73 lg.4 ja § 69 lg.1,3,4 sätete kohaselt asendada vangistus 240-ne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kuus kuud.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

- 960.- krooni kaitsjatasu (lk 23-24: 840.- krooni kohtueelses menetluses + 120.- krooni kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4),

- II astme kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Süüdistatava kaitsja advokaat Ahto Sirendi taotluse, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, kuna väidetavalt on süüdistatav Z.J töötu, rahuldamiseks küllaldased alused puuduvad.

Süüdistatav Z.J kinnitas 09.03.2010.a kohtuistungil, et on Leevikese 17, Tartu omanik ja see maja on müügis. Asjaolu, et Z.J on väidetavalt hetkel majanduslikud raskused, ei ole piisavaks aluseks KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulust riigi kanda jätmiseks.

Advokaat Ahto Sirendi esitas kohtule ka taotluse, KrMS § 424 alusel võimaldada

Z.J menetluskulusid tasuda ositi. Ka selle taotluse rahuldamiseks seaduslikku alust ei ole, kuna KrMS § 424 ei ole menetluskuludele kohaldatav ja menetluskulud ei ole käsitletavad rahalise karistusena karistusõiguslikus tähenduses.

KrMS §-s 423 sätestatu kohaselt järgitakse kriminaalmenetluskulude kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Karistuse täitmisele pööramist, sealhulgas rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerivad KrMS §-d 414-423 ja sinna alla ei kuulu kaitsja osundatud KrMS § 424. KrMS § 424 asub hoopiski jaos all. Seega Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine ei ole KrMS § 424 koostoimes §-ga 423 kohaldatav.

KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1,2 alusel on seaduses sätestatud kord järgmine - kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja kohtuotsus saadetakse täitmiseks kohtutäiturile. Alles pärast kohtuotsuse jõustumist ja alles täitemenetluse kestel on võimalik hakata otsustama ja menetlema menetluskulude ositi tasumist (vt täitemenetluse seadustik § 45). Hetkel ei ole kohtuotsus veel jõustunud, samuti ei ole selgunud, kas Z.J tasub menetluskulud ära kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, ka ei ole selgunud, kas on vajalik kohtuotsust saata kohtutäiturile ning täitemenetlusega ei ole alustatud. Kuna

Z.J avaldas kohtule, et jäi töötuks eelmise aasta lõpus ja sai nüüd kätte ka koondamisrahad ning tal on Leevike 17, Tartu kinnistu müügis, siis võib olla võimalik, et kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul on Z.J soovi korral võimalik menetluskulud ära tasuda ja sellisel juhul kohtuotsust kohtutäiturile täitmiseks ei saadeta.

Täitemenetluse seadustiku kohaldamiseks hetkel alust ei ole – puudub jõustunud kohtuotsus ja kohtuotsust ei ole täitmiseks ka kohtutäiturile saadetud. Kohtul pole alust täitemenetluse seadustiku § 45 kohaldamiseks.

Selgituks Z.J-ile, et juhul kui ta soovib täitemenetluse kestel esitada kohtule taotlust menetluskulude ajatamiseks, s.o ositi tasumiseks, siis tuleb enda taotlust põhistada täitemenetluse seadustiku §-st 45 lähtudes ja esitada kohtule ka enda väiteid kinnitavad tõendid.

Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu on järgmine:

Heli Sillaots kohtunik