1-15-330/45 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-15-330 Määruse kuupäev

30. jaanuar 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Juri Sulimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teised määruskaebemenetluse pooled Juri Sulimovi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev, määruskaebus Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

8. jaanuar 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2019. a määrus, millega jäeti Juri Sulimovi ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejevi määruskaebused läbi vaatamata, ning saata kriminaalasi arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Juri Sulimovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 108 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Sulimov tunnistati Kohtla-Järve Linnakohtu 26. veebruari 1996. a otsusega süüdi ja teda karistati kriminaalkoodeksi (KrK) § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega, KrK § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 7 aasta pikkuse vabadusekaotusega, KrK § 144 järgi 5 aasta pikkuse vabadusekaotusega ning KrK § 101 p-de 1 ja 8 järgi surmanuhtlusega.

2. Tallinna Linnakohtu 2. juuni 1998. a määrusega asendati J. Sulimovile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega.

3. Viru Vangla esitas 23. augustil 2019 Viru Maakohtule materjalid J. Sulimovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla materjalidest nähtuvalt on

J. Sulimovit võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta vabastada alates 27. augustist 2019.

1-15-330

2(3)

4. Viru Maakohtu 27. septembri 2019. a määrusega jäeti J. Sulimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus arvestas seejuures nii kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal kui ka tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib J. Sulimovi tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine kaasa tuua.

5. Maakohtu määruse vaidlustasid J. Sulimov ja tema kaitsja, kes taotlesid määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamist.

6. Tartu Ringkonnakohtu

22. oktoobri 2019. a määrusega jäeti määruskaebused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et määruskaebused on tervikuna perspektiivitud ja nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist piisavalt ja veenvalt, kaaludes karistusseadustiku § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas J. Sulimovi kaitsja, kes taotleb maaja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning J. Sulimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist või alternatiivselt ringkonnakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist samale kohtule sisuliseks arutamiseks. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud määruskaebuste perspektiivitust.

8. Prokuratuur ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta määruskaebusi KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

10. Kohtupraktika kohaselt peab ringkonnakohtu lahend üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu näiteks juhul, kui selle argumendid sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited pole õiguslikult asjakohatud, saab apellatsiooni jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega üldjuhul võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu läbi vaatamata jätmine on võimalik ka määruskaebemenetluses. (Viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2019. a määrus nr 1-17-9149/400, p 9.)

11. Käesolevas asjas vaidlustati eluaegset vangistust kandva J. Sulimovi vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamata jätmine, taotleti maakohtu määruse tühistamist ning J. Sulimovi vangistusest vabastamist. Sellise lahendi tegemine on ringkonnakohtu pädevuses ega ole seega suunatud õigusliku keelu rikkumisele. Samuti ei ole ringkonnakohtu määruses osutatud kohtupraktikas üheselt väljakujunenud seisukohtadele, mis käsitleks eluaegset vangistust

1-15-330

3(3) kandva süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning millele tuginevalt oleks võimalik järeldada, et määruskaebused on ilmselgelt perspektiivitud.

12. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus määruskaebusi KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2019. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.

13. J. Sulimovi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas

108 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks kulunud

15 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 70 minutit. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 juhindudes ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldada ja määrata Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Hannes Kiris, Paavo Randma