3-19-179/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-179

Haldusasi

Evi Mändla kaebus Sotsiaalkindlustusameti 5. detsembri

2018. a otsuse nr M34312 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. augusti 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Evi Mändla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Evi Mändla,

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

Jätta Evi Mändla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. augusti 2019. a

otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. märts 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) andis 5. detsembril 2018 otsuse nr M34312, millega alates

23. oktoobrist 2018 arvestas kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamise „Koit“ kolhoosis

1. juulist 1960 kuni 31. detsembrini 1961 kolhoosniku tööraamatu nr 271 alusel (p 1). Samuti alates

23. oktoobrist 2018 arvestati Põlva maakonna 27. novembri 1997. a arhiivteatise nr 45/M-26 alusel

kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamine „Juuni võit“ kolhoosis 15. juunist 1957 kuni

31. juulini 1959 ja lõpetati üldkande alusel arvestatud staaž 5 kuud 25 päeva normipäevade alusel.

2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et pensioniõigusliku staaži

ümberarvestus tulnuks teha tagasiulatuvalt pensioni määramisest, s.o 12 juunist 1997 arvates.

3. Vastuses kaebusele vaidles SKA kaebusele vastus ja pakus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kui avaldus pensioni ümberarvutamiseks esitatakse koos asjakohaste

dokumentidega ühe kuu jooksul pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest, siis

arvutatakse määratud pension ümber avalduse esitamise päevast alates. Avalduse hilisemal esitamisel

arvutatakse pension ümber aga avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kaebaja

pensioni suurendamist tingivad asjaolud olid tekkinud oluliselt varem kui üks kuu enne avalduse

esitamist, seega kuulus kaebaja pension ümberarvutamisele avalduse esitamise kuule järgnevast

kuust. Kaebaja pension arvutati ümber ekslikult avalduse esitamise päevast, kuid see oli kaebajale

soodne.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et vaidlust ei ole, et kaebajale määrati pension 12. juunist 1997 ning arvutati

ümber 2000. aastal. 23. oktoobril 2018 esitas kaebaja SKA-le avalduse vanaduspensioni

ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine). 15. novembril 2018 esitatud

vaides märkis kaebaja, et tema pensioniõigusliku staaži hulka ei ole ekslikult arvatud ka töötamist

kolhoosniku tööraamatu alusel. Vaidlustatud 5. detsembri 2018. a otsusega nr M34312 arvutati

kaebaja pension viimase positsiooni osas ümber alates 23. oktoobrist 2018 ehk avalduse esitamise

päevast. Kaebaja ei vaidlusta eelnimetatud otsust pensioniõigusliku staaži puudutavas osas, kuid

leiab, et vastustaja eksis pensioni ümberarvutamise päeva kindlaks tegemisel.

6. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 25 lg 1 p-st 3 Sotsiaalkaitseministri

12. detsembri 2016. a määruse nr 70 “ Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise

juhend“ § 12 lg-st 2 nähtub selgelt, et pensioni ümberarvutamine toimub avalduse esitamise ajast

lähtuvalt kas avalduse esitamise kuupäevast või avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast ega võimalda määratud pensioni ümber arvutada tagasiulatuvalt pensioni määramise

otsusest alates.

7. Pensioni suurendamist tinginud asjaolud olid tekkinud enne pensioni ümberarvutamise avalduse

esitamist, mistõttu on vaidlustatud otsuses ebaõigesti lähtutud RPKS § 25 lg 1 p 3 esimesest lausest

ehk arvutanud määratud pensioni ümber uue avalduse esitamise päevast. Õige olnuks arvestada

määratud pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Nimetatud

eksimus on aga kaebajale soodne ning ei ole otsuse tühistamise aluseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. Evi Mändla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses kohaselt leiab kaebaja jätkuvalt, et pensioni ümberarvutus tuleb teha

tagasiulatuvalt, s.o pensioni määramisest arvates, kuna eksimus kaebaja kahjuks toimus pensioni

arvestaja süül. Kaebaja usaldas arvestust ega kontrollinud seda.

9. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb SKA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus järgib halduskohtu

otsuse põhjendusi ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 põhjendusi ei korda.

11. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et kehtiv õigus ei luba SKA-l teha

kaebaja pensioni ümberarvestust tagasiulatuvalt. RPKS § 25 lg 1 p 3 ja määruse nr 70 § 12 lg 2 on

pensioni ümberarvestuse tähtaja osas selged ega näe ette võimalust pensioni suurendamiseks

tagasiulatuvalt alates kaebajale pensioni määramisest. SKA peab oma tegevuses lähtuma

seaduslikkuse põhimõttest, s.t tal on õigus teha neid toiminguid, mida kehtiv õigus lubab. Kui seadus

pensioni tagasiulatuva ümberarvestamise võimalust ette ei näe, siis on SKA-l keelatud pensioni

tagasiulatuvalt ümber arvestada.

Ka juhul, kui pensionistaaž on kaebajale pensioni määramisel arvestatud vääralt mitte kaebaja süül,

ei ole SKA-l siiski õigust pensioni ümber arvestada kaebaja soovitud viisil, s.o pensioni määramisest

arvates. Kahtlemata on kahetsusväärne, et osa kaebaja pensioniõiguslikust staažist jäi arvesse võtmata

pensioni määramisel vaatamata sellele, et staaži tuvastamist võimaldavad dokumendid olid

pensionitoimikus olemas. Siiski oli kaebajal endal võimalik vaidlustada pensioni määramise otsust

1997. aastal või pensioni ümberarvutamise otsust 2000. aastal või esitada avaldus ekslikult arvesse

võtmata jäänud ajavahemike arvestamiseks pensioniõigusliku staaži hulka (nagu kaebaja 2018. aastal

tegigi). Selliselt oli kaebajale tagatud võimalus saavutada pensioniõigusliku staaži arvestamine

õiguspäraselt juba pensioni määramisest. Kuna kaebaja teadis, millal ta oli hõivatud tegevustega, mis

pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse, siis saab eeldada, et eelkõige ta ise veenduks ja kontrolliks,

et pensioni määramisel kõik asjakohased ajavahemikud arvesse võeti. Et pensioniõigusliku staaži

ebaõige arvestamine ilmnes ka kaebaja jaoks alles 2018. aastal ning vea varasem parandamine olnuks

võimalik vea varasemal ilmnemisel, siis ei saa eelneva enam kui kahekümne aasta eest pensioni

ümber arvutamata jätmist pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks.

12. Eeltoodu alusel jääb Evi Mändla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

2. augusti 2019. a otsus muutmata.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. SKA ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/