4-19-6333/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2020.

a Pärnu Väärteoasja number 4-19-6333 [2500,19,000251] Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väärteoasi A.G väärteoasi § 201 lg 2 järgi LS

Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik

A.G (isikukood XXX)

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti L fektuuri

ääne pre Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi III

vanemväärteomenetleja Aime Kask

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS ; ning § 90 lg 1 p 1, § 201 lg 2; KarS § 48, § 56 VTMS § 2, § 107 § 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 - kohus otsustas:

Süüdi tunnistada äärteoasjas nr A.G v 4-19-6333 [2500,19,000251] Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ning mõista ) ööpäeva.

karistuseks arest 7 (seitse

Kohustada A.G ilmuma 18.02.2020.a kell 10:00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk 18, Pärnu linn.

Kohtuotsus saata täitmiseks ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. A.G-le ning Politsei-

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 15.01.2020.a. Kohtuotsus o .01.2020.a. n tutvumiseks kättesaadav: 15 Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumise .a. ks kättesaadav alates 31.01.2020

Asjaolud ja menetluskäik

24.11.2019 24.11.2018.a kell 02.42 juhtis .a on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt

A.G X x linnas x mnt x km mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. A.G rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava LS väärteo.

18.12.2019 A.G .a edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks väärteoasja nr 2500,19,000251 materjalid. Kohtuväline menetleja taotles süüdi

A.G mõistmist LS § 201 lg 2 järgi sätestatud väär ja määrata 15 ööpäeva aresti. teo toimepanemises

Kohtuistungil A.G Menetlusalune isik selgitab, et juhilube ei tunnistas end süüdi. olnud, kunagi ei ole olnud ka. Kuu aega enne oli samalaadne rikkumine, menetlusalusel isikul on

3 last, vaja on liikuda. Menetlus

-d. Tahab ka alune isik käib tööl, tal on 3 last, tahab teha ÜKT lube teha. Edasi

enam ei sõida. Kahetseb oma tegu.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ja palus määrata A.G-le

15 päeva aresti. Kohtuväline menetleja selgitas, et menetlusalust isikut A.G on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust kriminaalkorras katseajaga, isik ei ole sellest järeldusi teinud. 29. oktoobril 2019 on isikut karistatud rahalise karistusega 800 eurot, ka sellest karistusest ei ole isik järeldusi teinud. Isik ütles oma ütlustes, et sõitis xisa x

juurde, sõitis tagasi. Isikut iseloomustab see, et ta ei pea Eesti seadusi millekski. Tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, autol ei põle tuled, põlevad udutuled, see ka näitab, et isik ei tea liikluses osalemisest väga midagi ja seab ohtu kõik kaasliiklejad. Kohtuväline menetleja leiab, et isikule ei ole põhjendatud uue rahalise karistuse määramine, isikul on tekkinud karistamatuse tunne, ta eirab seadusi ja kohtuväline menetleja leiab, et isikut tuleb karistada arestiga keskmises karistus

määras, s.o 15 ööpäeva.

Kohtu seisukoht

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS §

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest

69 lg 2 p 3- tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise A.G 24.11.2018.a kell 02.42 tõendatuks tunnistaja ülekuulamise protokolli, õiduki juhtimiselt M P s

kõrvaldamise iiklusregistri päringu, karistusregistri päringu, o ega väärteoasjas otsuste, l tsus 2670,19,006005 ja kohtuotsusega nr 1-16-2140.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega

Tunnistaja M P on andnud kohtuistungil ütlusi, et olles politseiametnikuna 24. novembril patrullteenistuses, märkas kl 2.45 paiku öösel mnt liikumas üht sõidukit, millel ei põlenud üks x esituli ja lisaks põlesid udutuled. Sõiduk sõitis . Sõidukit otsustati politseiautole vastu kontrollida, politseiauto pöörati ümber ja liiguti talle järele, misjärel anti peatumismärg uanne, mis oli x x mnt km. Selgus, et Audi A6 reg nr xxxXXX juhtis A.G. Andmebaasi järgi puudus vastaval isikul vastava kategooria juhtimisõigus ja antud rikkumise kohta sai koostatud väärteoprotokoll.

Kohtuistungil A.G tunnistas end süüdi. Menetlusalune isik selgitab, et juhilube ei olnud, ei ole kunagi olnud. Kuu aega enne oli samalaadne rikkumine, menetlusalusel isikul on 3 last, vaja on liikuda.

Menetlusaluse isiku A.G süü on tõendatud ka 24.11.2019 kell 02.24 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille alusel on kõrvaldatud sõiduki A.G on

juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuni aluse ära langemiseni.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 4231

järgi (Karistusregistri väljavõt

te kohaselt sai käitumiskontrolliga tingimisi karistus täidetud 21.09.2017, Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p

6 alusel kustutatakse antud karistusandmed registrist kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega on konkreetne Karistusregistri kanne kehtiv ning

) üks kehtiv väärteokaristust LS § 201 lg 2 järgi.

Liiklusregistri päringust nähtub, et isikul juhtimisõigus ei kehti.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui se süüteokoosseisule, on õigusvastane e vastab ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik p 1 korral, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91.

LS § 201 kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisejuhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 kohas mootorsõiduki, maastikusõiduki või elt karistatakse isikut, kes on

trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kohus leiab, et A.G

on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Varasem juhtimiselt kõrvaldamine nähtub 06.10.2019 juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ja konkreetse väärteoasja nr 2670,19,006005 otsusest süüdistuses LS § 201 lg . Kohus leiab, et A.G

2 järgi on täidetud objektiivne süüteokoosseis.

KarS § 12 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

A.G kavatsetult. rgi paneb isik teo toime pani toime süüteo KarS § 16 lg 2 jä kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. mootorsõiduki Menetlusalune isik oli teadlik, et tal

juhtimisõigus puudub. Seega oli mootorsõiduki A.G teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning et tal ei ole vastavat õigust ka kunagi olnud

, kuid vaatamata sellele, ta asus

mootorsõidukit juhtima. Seega seadis oma eesmärgiks ja A.G teadis, et ta teostab

sõidukit juhtima asudes vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et süüteokoosseisule A.G

süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteome välistavad netlust

asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteomenetlus VTMS §

30 alusel lõpetamisele ei kuulu.

KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on teo toimepanemise osas kahetsuse väljendamine, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni c

maksimaalmääraga võrrelduna a ¼ määras, milleks on arest 7 päeva.

Isikule tuleb ristus, mis peab andma hinnangu määrata ka normikehtivusse ja avaldama õiglase

karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.

Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste

määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada süütegude A.G hoiduma toimepanemisest k

A.G on viimati karistatud aristuseks mõistetud arestiga 7 päeva. LS § 201 lg 2 järgi 29.10.2019 rahatrahviga

. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui kuu aega toimepanemist. Samuti omab A.G pärast eelmise samaliigilise süüteo muuhulgas ka kehtivat kriminaalkaristust KarS § 4231 See annab alust asuda seisukohale, järgi.

et isik ei ole varasematest karistustest endale mingeid järeldusi teinud. Kõik eeltoodu viitab üheselt sellele, et puhul on tegemist isikuga, kes hoolimata juhtimisõiguse mitte A.G

omamisest, kasutab transpordivahendina ühest kohast teise liikumiseks autot, kuna nii on viimase ja tema pere jaoks mugavam. Ilmselgelt ei ole seega A.G varasemalt mõistetud väärteokaristus rahatrahvi näol ja isegi kriminaalkorras mõistetud karistus, korrigeerinud tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas, s.o hoolimata mõistetud karistustest on

A.G olnud jätkuvalt veendumusel, et ta on igati õigustatud sõiduautoga liikluses osalema. Seetõttu ei ole võimalik suhtes mõistetud aresti asendada ka A.G

üldkasuliku töö tundidega, kuna üldkasulik töö, kui olemuselt kergem karistus, ei tooks kaasa soovitud tulemusi A.G e juhtimist ja liikluses osalemist. – edasist sõiduki mitt

Varem ei ole A.G-le on nimetatud karistus karistusena aresti kohaldatud, seetõttu kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Kohus hindab

A.G süü vähemalt keskmiseks, kuid arvestades, et tegemist on esmase aresti mõistmisega isikule ning isik on väljendanud teo toimepanemise suhtes kahetsust, on põhjendatud aresti mõistmine väiksemas määras kui sanktsiooni keskmises ulatuses. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi samaliigilise teinud,

millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on ka avalikkuse huvides ülekaalu da võivad ebamugavused, seda sh kam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujune töökohalt ja lastest eemaloleku jms näol. Kohtu hinnangul peab isik, kes paneb toime süüteo, olema valmis kandma talle määratud karistust. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka

õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikut korduval mootorsõiduki juhtimisel arestiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik