2-18-10119/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10119

Tsiviilasi

XX hagi Tallinna kohtutäituri Priit Petteri vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäituri Priit Petteri määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Priit Lantin

Kostja Tallinna kohtutäitur Priit Petter

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 23. jaanuaril 2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Tallinna

kohtutäituri Priit Petteri (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu

lõpetamise ning hüvitise nõudes. TVK rahuldas 22. mai 2018. a otsusega avalduse. Kostja

esitas taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.

2. Harju Maakohus rahuldas 13. septembri 2019. a otsusega hagi, millega tuvastas töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 3. jaanuarist 2018 ja mõistis

2 (5)

kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise 1199,33 eurot.

Menetluskulud jäid kostja kanda ilma neid kindlaks määramata. Maakohtu otsus jõustus

15. oktoobril 2019.

3. Hageja esitas 17. septembril 2018 (täiendatud 1. oktoobril 2018, 27. veebruaril 2019 ja

15. aprillil 2019) avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 1937 eurot, samuti seadusjärgse viivise. Hageja menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud TVK-s ja maakohtus.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt tegi hageja esindaja menetluses tunnihinnaga 130 eurot

(käibemaksuta) toiminguid 14 tunni ja 54 minuti ulatuses. Hageja esindajal kulus TVK-s

dokumentidega tutvumiseks ja 11. aprilli 2018 toimund istungi ettevalmistamiseks 2 tundi

(toiming nr 1) ning sellel osalemiseks 30 minutit (toiming nr 2). 22. mail 2018 toimunud istungi

ettevalmistamiseks ja sellele osalemiseks 2 tundi (toiming nr 3). Hagimenetluses kulus hageja

esindajal hagi koostamiseks 2 tundi (toiming nr 4), kostja 15. septembri 2018 vastusega

tutvumiseks 2 tundi (toiming nr 5), hageja 1. oktoobri 2018 seisukoha koostamiseks 1 tund ja

30 minutit (toiming nr 6), kostja 12. oktoobri 2018 vastuse analüüsiks 1 tund ja 12 minutit

(toiming nr 7), hageja 25. oktoobri 2018 seisukoha koostamiseks 1 tund ja 12 minutit (toiming

nr 8), 4. veebruari 2019 toiminud istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1 tund

(toiming nr 9), kostja 18. veebruari 2019 taotluse analüüsiks ja sellele seisukoha koostamiseks

1 tund (toiming nr 10) ning nõudest osalise loobumise avalduse esitamiseks 30 minutit (toiming

nr 11).

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus rahuldas 19. detsembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1100 (käibemaksuta) eurot, samuti alates kohtulahendi jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras viivise.

Maakohus leidis, et taotlus hüvitada lepingulise esindaja kuludena 1937 eurot ei ole kogu

ulatuses põhjendatud ja vajalik, sh ei ole põhjendatud 22. mai 2018 toimunud kohtuistungi

ettevalmistamiseks ja selle osalemiseks kulunud aeg 30 minuti ulatuses (toiming nr 3).

Kohtuistung kestis 1 tund ja selleks ettevalmistamise mõistlik ajakulu on 30 minutit. Hagi

koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses, sest eelnevalt oli esitatud

samasisuline avaldus TVK-le (toiming nr 4). Kostja 15. septembri ja 12. oktoobri 2018

vastustega tutvumiseks võis hageja esindajal kuluda vastavalt 1 tund ja 45 minutit (toimingud

nr 5 ja 7). Arvestades hageja 25. oktoobri 2018 vastuse sisu ja mahtu on selle koostamise

põhjendatud ajakulu 45 minutit (toiming nr 8). Kostja 18. veebruari 2019 taotluse analüüsiks ja

sellele seisukoha koostamiseks on põhjendatud 45 minuti ulatuses, sest vastus sisaldab ka

menetluskulude nimekirja, milleks kulunud aega ei arvestata (toiming nr 10). Nõudest

loobumise avaldus on põhjendatud 15 minuti ulatuses, sest ka see sisaldab menetluskulude

nimekirja (toiming nr 11). Ülejäänud osas on menetluskulude nimekirjas toodud hageja

lepingulise esindaja toimingud märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud, sh dokumentidega

tutvumine ja 11. aprilli 2018 istungi ettevalmistamine 2 tundi ja seal osalemine 30 minutit

(toimingud nr 1 ja 2). 1. oktoobri 2018 seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30 minutit (toiming

nr 6). 4. veebruari 2019 istungi ettevalmistus ja istungil osalemine 1 tund (toiming nr 9).

Hageja lepinguise esindaja tunnitasu 130 eurot on üle paisutatud ja ei vasta asja keerukusele.

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat, mistõttu tuleb kohtupraktika kohaselt lugeda

mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole taotlenud

menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud

menetluskulud 1100 eurot (11x100). Hageja taotlus jääb rahuldamata (1937–1100) 837 euro

osas.

MÄÄRUSKAEBUS

3 (5)

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega mõista kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks välja maksimaalselt

240 eurot (millele lisandub käibemaks).

Määruskaebuse kohaselt on hageja lepingulise esindaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud

3 töötunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Muus osas ei ole kulud

põhjendatud, sest vaidluse maht ei olnud suur.

Kostjale ei toimetatud menetluse menetluskulude nimekirja kätte, mistõttu ei olnud

kohtupidamine õiglane.

Hageja nõutud menetluskulud 1937 eurot ületavad oluliselt maakohtus töölepingu

ebaseadusliku ülesütlemise eest väljamõistetud hüvitise summat (1199,33 eurot).

Hagejal ei olnud TVK-s ega hagimenetluses lepingulist esindajat ja selleks ei olnud ka vajadust,

sest kostja tasus TVK-s välja mõistetud summad ja hageja võttis maakohtus avalduse tagasi.

Hagimenetluses ei pidanud hageja lisadokumente esitama ja ühtegi kohtuistungit seal ei

toimunud. Kulude kandmist ei ole detailselt põhjendatud ega tõendatud ja maakohus ei ole

nende vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Seaduse kohaselt ei ole hageja menetluskulud

hüvitatavad.

TVK-s kantud kulud oleksid pidanud jääma poolte endi kanda. TVK-s tehtud toimingutele

kulunud aeg on põhjendatud 2–3 tunni ulatuses. Hagimenetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Vaidluse algatas hageja põhjendamatult ning Harju Maakohtu

13. septembri 2019. a otsus on ebaseaduslik, mistõttu menetluskulude väljamõistmine on kostja

suhtes ebaõiglane.

Menetluskulude nimekirja koostamiseks ega selles märgitud kliendiga nõupidamiseks

kulutatud aega kohtupraktika kohaselt ei hüvitata.

Kostjale teadaolevalt osutab hageja õigusteenust ja kasutab selleks mh kohtutäituri büroost

saadud blankette ilma selleks luba omamata. Ka TVK-le esitatud avaldus esitati Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ blanketil, ilma viimase teadmata. Kirjeldatud hageja tegevus viitab

äriplaanile kostja arvel menetluskulude võrra rikastuda.

Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on ebamõistlikult kõrge. Hageja lepinguline esindaja

ei ole advokaat ega pea oma õigusbürood, et sellist tunnihinda õigustada. Juristi tunnihind on

maksimaalselt 80 eurot.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS § 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS § 659)

kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

9. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS § 659) järgi maakohtu otsust

üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 240 eurot ületavas osas.

Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

10. Kolleegium

märgib,

et

menetlusosalise

õigus

nõuda

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1.

Menetluskulude jaotus määrab, kas menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175 lg 1). Kuna menetluskulude jaotus on

4 (5)

kindlaks määratud Harju Maakohtu 13. septembri 2019. a otsusega, ei saa menetluskulude

kindlaksmääramisel menetluskulude jaotuse üle enam vaielda. Maakohus on põhjendatult

lähtunud põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest.

11. Kostja põhiline väide on, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud

diskretsioonipiire ning rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle väitega ei nõustu.

Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja

lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega ning vaidlustatud määruse põhjendused on

selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures vähendas maakohus hageja

lepingulise esindaja kulusid, mis maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ega vajalikud.

Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes kostja arvamus, et

nendeks toiminguteks kulub vähem aega või et neid toiminguid oleks võinud teha hageja ise.

Ainuüksi asjaolu, et menetlusosalisel võivad olla piisavad õigusteadmised enda esindamiseks,

ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja mõistmata.

12. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette esmalt seda, et talle ei toimetatud hageja

menetluskulude nimekirju kätte, mistõttu ei olnud kohtupidamine tema suhtes õiglane. Kohtute

Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kostja esindajale ja/või kostjale avaliku e-toimiku (AET)

kaudu kättetoimetud 17. septembri ja 1. oktoobri 2018. a ning 15. aprilli 2019. a

menetluskulude nimekirjad. 27. veebruari 2019. a menetluskulude nimekirja ei ole kostjale

kättetoimetatud, kuid see on talle nähtavaks tehtud. 23. aprillil 2019 esitas kostja vastuväited

hageja menetluskuludele. Maakohus on kontrollinud TsMS § 175 lg 1 alusel hageja esindaja

toimingutele nr 1–11 kulunud aega. Eelnevat arvestades ei ole 27. veebruari 2019. a

menetluskulude nimekirja kättetoimetamata jätmine selline oluline menetlusõiguse normi

rikkumine, mis muudaks asja lahendust. Kostjal oli võimalik dokumendiga oma õiguse

teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (TsMS § 306 lg 1).

13. Nõustuda ei saa kostja väitega, et välja mõistetud menetluskulud ületavad põhimenetluses

välja mõistetud hüvitist. Kohtupraktikast tulenevalt ei peaks kohus menetluskulude hüvitist

rahaliste nõuete puhul üldjuhul välja mõistma tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses (vt nt

Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Praegusel juhul oli tsiviilasja

hinnaks 6724 eurot, mis on menetluskulude hüvitisest suurem. Vastavalt hageja taotlusele jättis

maakohus läbi vaatamata hageja nõude 2024,67 euro ulatuses, kuid TsMS § 168 lg 4 järgi jäid

ka selle nõude osas menetluskulud kostja kanda (vt määruse p 10).

14. Asja materjalidest nähtub, et hagejat esindas nii TVK-s kui ka maakohtus lepinguline

esindaja (sh TVK-s 11. aprillil ja 22. mail 2018 ning maakohtus 4. veebruaril 2019 toimunud

kohtuistungil). Samuti nähtub KIS-ist, et hageja lepinguline esindaja on esitanud

menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid. Maakohus ei pidanud küsima

õigusabi eest arvete tasumist tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Kolleegiumi

hinnangul on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud nr 1–11 piisavalt detailselt

kirjeldatud, sest sellest nähtub nii tehtud toimingud kui ka nendele kulunud aeg. TVK-s kantud

kulud on tsiviilkohtumenetluses hüvitatavad kohtuväliste menetluskuludena TsMS § 144 p 4

alusel (vt Riigikohtu 21. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15 p 33).

Kolleegium leiab, et maakohus on hageja kohtueelse menetluse kulude (TsMS § 144 p 4)

põhjendatust ja vajalikkust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Hagejal oli

õigus kasutada menetluses lepingulist esindajat (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 12). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

5 (5)

15. Maakohus on TsMS § 175 lg-t 1 õigesti kohaldanud ega ole kaalutlusõigust rikkunud ka

hageja lepingulise esindaja ülejäänud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.

Menetluskulude nimekirjade koostamiseks kulunud aja on maakohus vastavalt kohtupraktikale

välja arvanud (toimingud nr 10 ja 11). Samuti on maakohus vähendanud hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 130 eurolt 100 euroni, mis on juristist esindaja puhul kohtupraktikaga

kooskõlas. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks põhjendamatult arvestanud

menetluskulude hulka kliendiga nõupidamiseks kulunud aega.

16. Asjaolu, et väidetavalt osutab hageja ise õigusteenust, ei välista menetluses TsMS § 217 lg

1 alusel lepingulise esindaja kasutamist. Kuna hageja kasutas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2

nõuetele vastavat lepingulist esindajat, tuli maakohtul hinnata tema kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Väidetav kostja büroo blankettide lubamatu kasutamine hageja poolt ei oma

menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

18. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler