2-19-114319/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

29. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-114319

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. oktoobri 2019. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja XX

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja juurde Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud äriregistri

väljavõte.

2. Harju Maakohtu 9. oktoobri 2019. a tagaseljaotsus tühistada osas, millega

maakohus jättis Aktsiaseltsile PlusPlus Capital välja mõistmata menetluskulud 475

eurot ületavas osas ning suurendada väljamõistetud menetluskulusid 144 euro

võrra. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja menetluskulud 619 eurot. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus

jõustunud.

3. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tagaseljaotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

4.2. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 5474,19

eurot, intressid 323,67 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 14. august

2019 sissenõutavaks muutunud viivis 712,40 eurot.

4.3. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlgnevuse

tasumata osalt (5474,19 eurot) 0,052055% päevas alates 15. augustist 2019 kuni

XX poolt põhinõude kohase täitmiseni.

4.4. Käesolev kohtulahend on tagatiseta viivitamata täidetav.

2 (4)

4.5. Jätta menetluskulud XX kanda.

4.6. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude

hüvitis 619 eurot, mis koosneb riigilõivust 475 eurot ja lepingulise esindaja

kuludest 144 eurot (käibemaksuga).

4.7. Mõista

XX-lt

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

kasuks

välja

viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude, s.o 619 euro

tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

5. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

6. Toimetada

XX-le

otsus

kätte

avalikult.

Kohtuotsus

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) esitas 23. mail 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 6347,12 euro saamiseks. Makseettepanekut ei

olnud võimalik kostjale kätte toimetada ja asi anti üle Harju Maakohtule hagimenetluse

alustamiseks.

2. Hageja esitas 14. augustil 2019 hagi Harju Maakohtule, milles palus mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõla 5474,19 eurot, intressid 323,67, sissenõudmiskulu 35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 712,40 eurot ja edasiulatuva viivise 0,052055% päevas.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja esitas avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 20. oktoobril 2017 laenulepingu nr 17-

133747-VL, mille alusel pank väljastas kostjale laenu 6000 eurot, intressimääraga 19% aastas.

Kostja pidi laenu tagastama igakuiste maksetega alates 15. detsembrist 2017 kuni 15.

novembrini 2022. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu lõpetas pank 7. detsembril 2018

laenulepingu. 18. jaanuaril 2019 loovutas pank oma nõude kostja vastu hagejale.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise 895 eurot, sh 420 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude

hüvitamiseks ja 475 eurot riigilõivu katteks, samuti viivise menetluskulude hüvitiselt. Hageja

esindajal kulus maakohtu menetluses kokku 3,5 tundi, sh dokumentide komplekteerimiseks ja

analüüsiks 1,5 tundi (toiming nr 1) ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi (toiming

nr 2). Esindaja töötunni hind on 120 eurot.

3. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 317 lg 12 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus

3 (4)

5. Harju Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2019. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 5474,19 eurot, intressid 323,67 eurot, sissenõudmiskulud 35

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 712,40 eurot ja põhivõlalt edasiulatuva viivise

0,052055 % päevas kuni selle kohase täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 475 eurot (riigilõivu) koos seaduses sätestatud määras viivisega.

Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ja leidis, et

õigusabiteenuse kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga see

realiseerida, ei ole põhjendatud. Sellega luuakse võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi

kohustusi.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja

kulud välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuga)

mõistlikud ja põhjendatud. Kostja hageja nõudele, sh menetluskuludele ja nende suurusele,

vastu ei vaielnud.

Hageja tegevus on äriregistri kohaselt investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm

finantsvahenditesse. PlusPlus Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole

juriste ja ta ei saa ennast ise esindada. Hoolimata sellest, et hageja ja PlusPlus Legal OÜ

juhatuse liikmeks on sama isik, tuleb kohtupraktika kohaselt hagejale tekkinud õigusabikulud

hüvitada.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tagaseljaotsus tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud välja

mõistmata 475 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus.

Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).

8. Kolleegium

kontrollib

TsMS

§

lg

järgi

maakohtu

otsust

üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab tagaseljaotsust osas, millega

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud 420 euro

(käibemaksuga) ulatuses.

9. Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-

16, p 56).

Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult vastaspoolelt hageja lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses välja mõistmata. Hageja kasutas menetluses

lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

9.1.

Maakohus leidis, et lepingulise esindaja kasutamine isiku poolt, kes omandas

nõude kolmandalt isikult, ei ole põhjendatud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab

menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Praeguses asjas on see eeldus

täidetud. Hagejale ei saa ette heita lepingulise esindaja menetluses kasutamist. Nõuete

loovutamine ja omandamine on majanduskäibes tavapärane. TsMS § 217 lg 1 järgi võib

menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja

kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineb

lepingulise esindaja kasutamise keeld.

4 (4)

9.2.

Samuti leidis maakohus, et arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole hageja

lepingulise esindaja kulude nimekirjas märgitud toimingutele nr 1 ja 2 (hagiavalduse

koostamine) kulunud aeg põhjendatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises

ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.

Ringkonnakohus saab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha

menetluskulude kindlaksmääramise osas uue otsuse, hinnates TsMS § 175 lg-st 1

tulenevalt hageja lepingulise esindaja kulusid.

Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik

ajakulu (dokumentide komplekteerimine, analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule

esitamine) üks tund ja 30 min (toimingud nr 1 ja 2). Tegemist ei ole õiguslikult keerulise

vaidlusega ja hagiavalduse koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Ka

hageja lepinguline esindaja on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise masshagiga.

9.3.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb

hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.

veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

9.4.

Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole

käibemaksukohustuslane. Selle tõendamiseks on hageja esitanud äriregistri väljavõtte,

mille ringkonnakohus võtab dokumentaalse tõendina asja juurde (TsMS § 174 lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud kokku 619 eurot (475 + 144). Ringkonnakohus

jätab hageja taotluse rahuldamata 276 euro ulatuses.

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista täies

ulatuses, sest kostja neid ei vaidlustanud, märgib kolleegium järgmist.

Kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi,

lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7). Seega peab kohus

kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, sõltumata sellest, kas

vastaspool nende suurust vaidlustab.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler