2-19-9059/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

29. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9059

Tsiviilasi

It-Spets International OÜ hagi OÜ ALERT AUTO

vastu lepingu täitmiseks või alternatiivselt kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. septembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ ALERT AUTO apellatsioonkaebus

It-Spets International OÜ vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

OÜ ALERT AUTO apellatsioonkaebuse hind 3443,22

eurot

It-Spets International OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind

4850 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

It-Spets

International

OÜ

(registrikood

12394793), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik

Mühls

Kostja OÜ ALERT AUTO (registrikood 10510860),

lepinguline esindaja Jaanus Silm

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus It-Spets International OÜ hagis OÜ ALERT AUTO vastu

kahjuhüvitise 640,22 euro väljamõistmiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25. septembri 2019. a otsus osas, millega maakohus

rahuldas It-Spets International OÜ hagi OÜ ALERT AUTO vastu ja kohustas OÜ

ALERT AUTO sõiduki BMW 525xd reg nr XXXXXX jõuajamil esinevate vigastuste,

mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel, oma kuludega parandama. Samuti

menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada It-Spets International OÜ hagi OÜ

ALERT AUTO vastu alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise väljamõistmiseks osaliselt

ja mõista OÜ-lt ALERT AUTO It-Spets International OÜ kasuks välja kahjuhüvitis

(sõiduki jõuajami puuduste kõrvaldamine) 1808,54 eurot.

Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi.

2 (9)

Otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis It-Spets International OÜ hagi OÜ

ALERT AUTO vastu sõiduki tagumise veermiku rikete (parema tagumise õhkpadja

vahetamine) parandamise kohustamiseks rahuldamata.

4. Jätta OÜ ALERT AUTO apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta It-Spets International OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

6. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Hagi rahuldada osaliselt.

6.2. Välja mõista OÜ-LT ALERT AUTO It-Spets International OÜ kasuks

kahjuhüvitis (sõiduki jõuajami puuduste kõrvaldamine) 1808,54 eurot.

6.3. Jätta ülejäänud osas, s.o sõiduki tagumise veermiku rikete (parema tagumise

õhkpadja vahetamine) parandamise kohustamiseks ja kahju (asendusauto

üürikulu) 4850 euro väljamõistmiseks, hagi rahuldamata.

6.4. Jätta esimese astme menetluskulud 81 % ulatuses It-Spets International OÜ

kanda ja 19 % ulatuses OÜ ALERT AUTO kanda.

6.5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud kummagi poole enda kanda.

6.6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2.

7. Rahuldada It-Spets International OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt ja

tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust 25 eurot It-Spets International OÜ

pangakontole nr EE287700771002624771.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. It-Spets International OÜ (hageja) esitas 13. juunil 2019 (täiendatud 8. augustil 2019) Harju

Maakohtule OÜ ALERT AUTO (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat esimesel

võimalusel oma kuludega parandama sõiduauto (BMW 525xd, reg nr XXXXXX) jõuajamil

esinevad vigastused, mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel, samuti parandama

tagumise veermiku rikked ja vahetama parema tagumise õhkpadja või alternatiivselt mõista

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest

4470,29 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja asendusauto üürikulu 4850

eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Aktsiaselts SEB Liising (liisinguandja) 8. veebruaril

2019 liisingulepingu nr L19101384, mille esemeks oli samal päeval kostjalt müügilepinguga nr

L19101384 omandatud 6 aastat vana ja 185 597 km läbinud sõiduk BMW 525xd reg nr

XXXXXX (sõiduk). Kostja esindaja SS väitis hagejale enne müügilepingu sõlmimist, et sõiduk

on tehniliselt korras, sh on sõidukile tehtud äsja hooldus. Välisel ülevaatusel ei tuvastanud

hageja sõidukil olulisi puudusi.

3 (9)

9. veebruaril 2019 tuvastas hageja sõiduki tagumises vedrustuses häire. 1. aprilli 2019 hilisõhtul

lülitus sõiduk sõidu vältel välja ning kuvas armatuuril veateate „Powertrain malfunction“.

Sõiduk viidi puksiirsõidukiga kostja esindusse, kus väidetavalt tuvastati jõuajami ajastusketi

purunemine, mis põhjustas mootori töökõlbmatuks muutumise. Kostja tunnistas veermikul

esinevaid puuduseid ja lubas need kõrvaldada, kuid keeldus kõrvaldamast sõiduki mootoril

esinevaid puudusi väites, et ei vastuta nende eest.

Hagejal on kostja ja liisinguandja vahel sõlmitud müügilepingu alusel õigus nõuda varjatud

puuduste kõrvaldamist. Sõiduk ei vasta vähemalt keskmisele kvaliteedile, sest seda sai kasutada

eesmärgipäraselt vaid kaks kuud, mille jooksul sellega läbiti 2987 km. Puuduse esinemist

müügilepingu sõlmimise ajal tuleb eeldada, sest need on varjatud puudused ja ilmnesid vaid

kahe kuu möödumisel sõiduki üleandmisest. Hageja teavitas kostjat mõlemast puudusest nende

ilmnemise päeval ja kirjeldas neid piisavalt täpselt. Kostja ei teavitanud hagejat sõiduki

mootoril esinevatest puudustes, kuigi tegeleb kasutatud autode müügiga ning sõiduki mootori

ajastusketi purunemine oli tema jaoks ettenähtav. Kui hageja oleks puudustest teadlik olnud, ei

oleks ta müügilepingut sõlminud või oleks teinud seda oluliselt teistsugustel tingimustel.

Alternatiivselt tuleb kostjal hüvitada sõiduki parandamise eeldatavad kulud, mis

hinnapakkumiste kohaselt on 4470,29 eurot. Kuna kostja müüdud sõidukit ei saanud

eesmärgipäraselt kasutada, pidi hageja 4850 euro eest üürima oma tööülesannete täitmiseks

asendussõiduki Kia RIO (reg nr DDDDDD) ca 6,5 kuuks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka

nimetatud summa hüvitamist.

Kostja vastuväited sõiduki veermiku parandamise kohta on tõendamata ja sõiduki parandamine

B varuosadega ei ole aktsepteeritav. Arvestades, et sõiduk oli vahetult enne omandi üleandmist

läbinud hoolduse, pidi see olema töökorras veel vähemalt kaks aastat või kuni 30 000 km

läbimiseni. Asendussõiduki üüris hageja, mitte SÕ.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt parandati sõiduki veermik enne hagi esitamist B varuosaga. Hageja

ei ole tõendanud, et sõidukil olid müügilepingu sõlmimise ajal puudused. Tegemist ei ole

tarbijale müügiga ja puuduste esinemist ei saa eeldada. Sõiduki müümisel ja omandi

üleandmisel ostjale ei esinenud sõiduki mootoril probleeme ja selle ajastuskett ei olnud

purunenud. Hagist ei nähtu, millised puudused sõidukil on. Hageja omandas liisinguandja

kaudu kasutatud sõiduki, mis vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Eelduslikult ei läinud

jõuajami ajastuskett katki iseenesest vaid see juhtus sõiduki kasutamise tagajärjel kaks kuud

peale sõiduki omandi üleandmist, kui sõidukiga oli sõidetud 2987 km.

Põhjendatud ei ole asendussõiduki kulutuste hüvitamise nõue, sest kostja ei ole müügilepingut

rikkunud. Ka ei ole hagejale kahju tekkinud, kuna asendussõiduki üüris SÕ füüsilise isikuna.

Hageja ei ole ka tõendanud, et tema majandustegevus on sellise iseloomuga, mis nõuab

tingimata sõiduki kasutamist. Asendussõiduki kulude hüvitamise nõuet tuleb vähendada, sest

hageja oleks saanud kahju tekkimist sõiduki parandamisega ära hoida. Hiljemalt aprilli lõpuks

pidi olema hagejale selge, et kostja ei tunnista rikkumist ja sõidukit ei paranda. Üüritud

asendussõiduk on ebamõistlikult kallis.

Hageja oli enne müügilepingu sõlmimist teadlik, et seda tüüpi kasutatud sõidukitel võib mootori

jõuajami ajastuskett puruneda ja vaatamata sellele soovis ta seda sõidukit osta. Põhjendamatu

on hageja arusaam, mille kohaselt kasutatud sõiduki ostmisel hakkaks justkui sõiduki

kilometraaž uuesti jooksma ja kõik detailid peaksid vastu pidama vähemalt hooldusvälba e 30

000 km.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 25. septembri 2019. a otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat

esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki jõuajamil esinevad vigastused, mis

4 (9)

tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja liisinguandja sõlmisid 8. veebruaril

2019 liisingulepingu, mille esemeks oli samal päeval kostjalt ostetud sõiduk. Hageja tugineb

kostja vastu müügilepingust tuleneva nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 365 lg-le 1.

Maakohus käsitles esmalt sõiduki mootoriketi (jõuajami keti) purunemisest tulenevat nõuet.

Selleks tuvastas maakohus, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk

vastama ning leidis, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ja kostja rikkus puudusest

teavitamise kohustust. Kuna müügilepingus puuduvad täpsemad kokkulepped sõiduki

omaduste kohta, pidi sõiduk vastama vähemalt keskmisele kvaliteedil (VÕS § 217 lg 1 ja § 77

lg 1). Vähem kui 3000 km sõitmise järel mootoriketi purunemine ja sõiduki seeläbi

kasutamiskõlbmatuks muutumine ei ole käsitatav tavapärase kulumisena/keskmise kasutatud

auto kvaliteedina ligi 6 aasta vanuse ja korralikult hooldatud sõiduki puhul. Vastavalt

kohtupraktikale tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada. Kuna kostja kinnitusel oli

sõiduk enne müüki läbinud hoolduse, pidi mootoriketi purunemine olema tingitud sõiduki

puudusest, mitte selle tavapärasest kulumisest. Vaidlusaluse sõiduki hooldusvälp on 30 000 km

või kaks aastat, sõltuvalt kumb enne täitub. Hageja ei ole sõidukit kasutanud pika aja jooksul

ega intensiivselt, mis annaks alust lugeda sõiduki mootoriketi purunemise tavapärasest

kasutamisest tingitud kulumiseks. Kostja rikkus hageja ja liisinguandja teavitamiskohustust,

sest oleks kasutatud autode müüjana pidanud neid teavitama võimalikust moorotiketi

purunemise võimalusest. Kostja ei ole tõendanud, et täitis oma teavitamiskohustuse. Kostja

esindaja kinnitusel puudutati keti purunemise teemat auto ülevaatusel üksnes põgusalt.

Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja kirjeldas sõiduki puuduseid üldsõnaliselt

ega tõendanud sõidukil puuduse esinemist müügilepingu sõlmimise hetkel. Poolte e-

kirjavahetuses on pooled olnud küll erinevatel seisukohtadel mootoriketi purunemise osas, kuid

kostja pole kordagi väitnud, et hageja poleks oma etteheiteid piisavalt täpselt kirjeldanud või et

need oleks muul viisil arusaamatud. Olukorras, kus kostja sõiduki müügihetkel mootoriketi

korrasolekut ja kulumist ei kontrollinud ning hooldatud sõiduki mootorikett purunes võrreldes

hooldusvälbaga väga lühikese aja ja vahemaa möödudes pärast sõiduki müüki, tuleb eeldada, et

sõiduki mootoriketi purunemiseni viinud puudus või selle põhjus eksisteeris ka müügi hetke

seisuga. Kostja kasutatud autode müüjana ei ole esitanud tõendeid, et mootoriketi purunemiseni

oleks viinud sõiduki kasutamise käigus toimunud väline mõjutus. Kostja rikkus müügilepingust

tulenevaid kohustusi sellega, et müüs hagejale teavitamiskohustust nõuetekohaselt täitmata

sõiduki, millel ilmnes mootoriketi purunemiseni viinud varjatud puudus, seega on hagejale üle

antud lepingutingimustele mittevastav asi.

Maakohus leidis, et parandamise nõude eeldused on VÕS § 221 lg 1 järgi täidetud ja kostjat

tuleb kohustada omal kulul parandama sõiduki jõuajamil esinevad vigastused, mis tekkisid

jõuajami

keti

purunemise

tagajärjel.

Primaarnõude

rahuldamise

tõttu

ei

pea

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-st 8 järgi alternatiivse nõude rahuldamata

jätmist põhjendama.

Seejärel käsitles maakohus hageja nõuet parandada sõiduki tagumise veermiku rikked ja

vahetada parem tagumine õhkpadi. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja nõude vabatahtlikult

täitnud, mistõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata.

Viimasena käsitles maakohus hageja nõuet asendussõiduki üürikulu hüvitamiseks ja leidis, et

see on põhjendamata. Asendussõiduki üürikulu ei ole käsitatav kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantava mõistliku kuluna VÕS § 128 lg 3 mõttes. Samuti ei ole põhjuslikku

seost hageja asendussõiduki kasutamisega tekkiva kahju ja kostja rikkumise vahel, sest kahju

põhjustas hageja enda tegevusetus. Hagejal on olnud piisavalt aega enne 13. juunit 2019 lasta

sõiduk parandada kolmandal isikul ning asuda seejärel ka sõidukit kasutama. Esmakordselt

tõstatas hageja asendussõiduki üürikulu teema sellises menetlusstaadiumis, kui kostja oli juba

hagile vastanud. Seetõttu ei vasta hageja täiendav kahjunõue kahju ettenähtavuse kriteeriumile

(VÕS § 127 lg 3). Ka ei ole kahju tekkimine hagejale tõendatud, kuna üürilepingu

5 (9)

asendussõiduki üürimiseks on sõlminud SÕ enda nimel. Seda asjaolu ei muuda hageja esitatud

e-kirjas avaldatu või arvete väljastamine isikule, kes ei ole lepingupooleks.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus põhjendamatult, et praegusel juhul tuleb

asjaolusid arvestades eeldada, et mootoriketi purunemiseni viinud puudus või selle põhjus

eksisteeris sõidukil ka müügi hetkel. Seadusest sellist eeldust ei tulene ja see on vastuolus

tõendamisreeglitega.

Maakohtu otsusest ei nähtu, milline konkreetne puudus põhjustas mootoriketi purunemise.

Piisav ei ole üldsõnaline seisukoht, et sõidukil olid müügi hetkel varjatud puudused, mis viisid

mootoriketi purunemiseni.

Maakohus hindas sõiduki keskmisele kvaliteedile vastavust vastuoluliselt ja valesti. Kuigi

maakohus märkis lahendis, et ei saa eeldada, et ettenähtud hooldusvälba jooksul ei pea

kasutatud sõidukil mistahes detaile välja vahetamata, siis antud juhul oleks see maakohtu

arvates ikkagi pidanud nii olema. Maakohus jättis tähelepanuta, et sõiduk läbis küll peale müüki

kahe kuuga ligi 3000 kilomeetrit, kuid kogu läbitud kilometraaž oli selleks hetkeks kokku 188

584 km. Seega tuleb hinnata sõiduki kvaliteeti ja vastavust 188 584 km läbinud sõidukiga.

Pooled ei leppinud kokku täiendavas garantiis.

Maakohus tuvastas tõendeid hinnates valesti, et kostja ei täitnud teavitamiskohustust. Kostja

esitas tõendi, millest nähtub, et hageja oli teadlik, et tema omandatud sõiduki tüübil võivad

esineda probleemid mootoriketiga ning selgitati ka seda, et keti vahetu kontrollimine müügi

hetkel ei ole võimalik, kuna see eeldab mootori maha võtmist ja avamist. Vaatamata sellele

soovis hageja sõiduki liisinguettevõtte vahendusel omandada.

Vastuapellatsioonkaebus

5. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 4850 eurot välja mõistmata ja

menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue otsuse, millega hagi vaidlustatud osas rahuldada

või saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda. Ühes vastuapellatsioonkaebusega esitas hageja uued tõendid (Easy

Car Rent OÜ kinnituse Tallinna Ringkonnakohtule ja OÜ ALERT AUTO 11. juuni 2019. a

ekiri).

Vastuapellatsioonikaebuse väidete kohaselt jättis maakohus asjas olulise tõendi hindamata ja

tuvastas valesti, et asendussõiduki üüris hageja juhatuse liige SÕ kui füüsiline isik. Hageja esitas

20. septembri 2019. a menetlusdokumendis Easy Car Rent OÜ esindaja e-kirja, milles

kinnitatakse, et asendussõiduk on üüritud hagejale ja kõik arved on tasunud hageja. Maakohus

seda tõendit ei hinnanud, vaid järeldas põhjendamatult, et hageja ei tõendanud asendussõiduki

üürimist.

Maakohus leidis ekslikult, et asendussõiduki üürikulu ei olnud kostjale ettenähtav. Kuna hageja

on juriidiline isik, pidi kostjale olema arusaadav, et hageja kasutab sõidukit oma

majandustegevuses. Seega pidi olema kostjale ettenähtav, et kui hageja ei saa sõidukit enam

kasutada, vajab hageja mingit teist sõidukit. Eelnevat kinnitab ka see, et kostja andis hagejale

peale sõiduki mootoriketi purunemist kasutada asendussõiduki Mercedes-Benz, mida hageja sai

kasutada kuni 11. juunini 2019, mil kostja nõudis kõnealuse auto tagastamist.

Kohtupraktika kohaselt loetakse asendusasja üürikulu, kui asja ei ole võimalik kasutada,

vajalikuks kuluks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kuna kostja kohustuse rikkumine on tõendatud, on

ilmselge, et sellest tulenevalt tekkisid hagejal ka asendussõidukiga seoses kulutused. Põhjuslik

seos kostja kohustuse rikkumise ning hageja tehtud kulutuste näol on seega olemas ja tõendatud.

6 (9)

Vastused kaebustele

6. Pooled

vaidlesid

teineteise

kaebustele

vastu.

Kostja

palus

jätta

ühes

apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid vastu võtmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja

kohustuse täitmise nõude. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab

osaliselt alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude. Muus osas, millega maakohus jättis

hagi rahuldamata, jääb maakohtu otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi

(TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus

on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat oma

kuludega parandama sõiduki tagumise veermiku rikked (TsMS § 456 lg 4).

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet kohustada kostjat parandama sõiduki

jõuajamil esinevad vigastused. Kolleegiumi hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme, menetledes ebaselget nõuet. Maakohtule esitatud kohustuse täitmise

nõue on liiga üldine, mis hagi rahuldamise korral võib tekitada ebaselgust kohtulahendi

sundtäitmisel (TsMS § 442 lg 5). Apellatsiooniastmes saab eeltoodud rikkumise kõrvaldada ja

hagejale anti võimalus oma nõuet täpsustada (TsMS § 340¹ lg 1; vt 13. detsembri 2019. a

määruse p 7; tl-d 128-129).

Hageja esitas järgmises sõnastuses täpsustatud nõude: „Kohustada OÜ ALERT AUTO

kõrvaldama esimesel võimalusel omal kulul sõiduautol BMW 525xd (reg nr XXXXXX)

esinevad puudused, s.o parandama omal kulul sõiduki jõuajami ajastusketi (mootoriketi)

purunemise tagajärjel tekkinud jõuajami kahjustused (sh vahetama välja/parandama purunenud

mootoriketi) ning taastama sõiduki jõuajam töötavasse seisukorda, s.o seisukorda, mis

võimaldab sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada“ (vt hageja 20. detsembri 2019. a

menetlusdokument; tl-d 130 ja pöördel).

8.1.

Kolleegiumi hinnangul on täpsustatud nõue täitmiseks ebaselge. Ka praeguses

asjas vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kas kostja on nõuetekohaselt parandanud

sõiduki tagumise veermiku rikked (vt maakohtu otsuse p-d 60-61). Eeltoodust tulenevalt

ei ole hageja kohustuse täitmise nõude osas võimalik määratleta, millised kahjustused

kuuluvad parandamisele ja milline seisukord vastab sõiduki sihtotstarbelisele

kasutamisele. Hagiesemes ei ole esitatud viisi, kuidas hageja arvates täitedokumenti

täites saab selle lugeda täidetuks.

8.2.

Kuna hageja lepingu täitmise nõuet ei saa selle ebaselguse tõttu menetleda, siis

tuleb hinnata hageja alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõuet.

Esitatud asjaolude järgi on vaidluse all olevad kulutused tegemata, st hageja nõuab puuduste

kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist.

Selliste kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on

puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt

ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26).

Riigikohus on märkinud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja

lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised

eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):

•

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

7 (9)

•

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS §

127 lg 2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud

asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu 8.

veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19):

•

puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

•

puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

•

ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma

(VÕS § 218 lg 4);

•

sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele

tugineda

(VÕS § 221 lg 2);

•

ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või

raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis

või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

8.3.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja mittevastavuse lepingutingimustele

nõuetekohaselt tuvastanud. Tegemist on lepingu rikkumisega, mille eest müüja

vastutab.

Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et vähem kui 3000 km

sõitmise järel mootoriketi purunemine ja sõiduki seeläbi kasutamiskõlbmatuks muutumine ei

ole käsitletav tavapärase kulumisena ega keskmise 6 aasta vanuse ja korralikult hooldatud

sõiduki kvaliteedina. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta ei täitnud nõuetekohaselt oma

teavitamiskohustust, et informeerida hagejat võimalikest kontrollimatutest riskidest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (TsMS § 654 lg 6).

8.4.

Hindamisel, kas asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud

asjadel tavaliselt ei esine, tuleb mh arvestada poolte kohustusi lepingueelsete

läbirääkimiste käigus. Kuigi maakohus ei viidanud VÕS §-le 14, on ta vaatamata sellele

õigesti kohaldanud VÕS § 217. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikku

põhjendust lepingueelsete läbirääkimise sätetega.

Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist

valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise

poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14

lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed

olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu

teisel

poolel

on

lepingu

eesmärki

arvestades

äratuntav

oluline

huvi.

Lisaks

teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele

isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; vt

ka 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14, p 12). Kui lepingueelsete kohustuste

rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse

lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis

on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Ka VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud

kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel esitada VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõue.

8 (9)

Kolleegium leiab, et VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tulenes kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevale müüjale kohustus teavitada hagejat mootoriketi purunemisega seotud riskist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja seda ei teinud (vt maakohtu otsuse

p 54). Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.

8.5.

Maakohus leidis, et alusetu on kostja etteheide, et tema vastutuse eeldusena pole

maakohus tuvastanud mootoriketi purunemise põhjust. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, sest kostja esindaja on ise sidunud mootoriketi purunemise

sõiduki kulumise ja läbisõiduga (nn varjatud puudus, mis esines juba asja üleandmise

hetkel). Hageja tugines eeltoodud asjaolule ning tõendas oma väidet e-kirjaga (tl 24).

Maakohus on õigesti jaganud poolte tõendamiskoormise ning pole eeltoodud asjaolude

tuvastamisel kohaldanud tarbijalemüügi sätteid. Kui kostja leidis, et selle rikke

põhjuseks oli muu asjaolu, tulnuks tal oma väidet tõendada (TsMS § 230 lg 1). Hageja

ei pea tõendama, et mootorikett ei saanud puruneda mingil muul (alternatiivsel)

põhjusel.

8.6.

Hageja on esitanud kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 26-27

pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja on

puuduste esinemisest kostjat teavitanud ja puudusi kirjeldanud (maakohtu otsuse p 58).

Kolleegium sellest ka lähtub.

9. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kahju suurust. Esmalt nõudis hageja kostjalt

kahjuhüvitisena 4470,29 eurot (vt hageja 20. juuni 2019. a menetlusdokument; tl 39).

Ringkonnakohtu menetluses vähendas hageja nõuet ja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 3201,08

eurot ja loobub 1269,21 euro osas nõudest (vt hageja 15. jaanuari 2020. a menetlusdokument;

tl 141-142).

9.1.

TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Hageja on jätnud tähelepanuta, et maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis

sõiduki veermiku remontimise (parema tagumise õhkpadja vahetus) kohustamise nõude

rahuldamata. Seega ei saa hageja selles osas, s.o 628,99 eurot, kahju hüvitamise nõudest

loobuda. Ringkonnakohus saab võtta vastu hagist loobumise 640,22 euro nõude osas

(pakkumise nr 1013 käibemaks) ja selles osas menetluse lõpetada (TsMS § 431 lg 1). TsMS §

428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kolleegium leiab, et puuduvad asjaolud, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta

osaline hagist loobumine vastu võtmata. Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja

menetlus kahjuhüvitise 640,22 euro väljamõistmise osas lõpetada (TsMS § 431 lg 1).

9.2.

Hageja nõuab asja parandamise kuluna 3201,08 eurot pakkumise nr 1013 alusel

(tl 28). Varaliseks kahjuks on puuduse kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste

hinnanguline maksumus. Hageja nõuab maksumust käibemaksuta.

Hageja on esitanud vaidluse all oleva puuduse kõrvaldamise võimaliku maksumuse kohta kolm

hinnapakkumist: 1) pakkumine nr P001999 summas 2869,35 eurot (tl 21); 2) pakkumine nr

P002000 summas 1808,54 eurot (tl 22); 3) pakkumine nr 1013 summas 3201,08 eurot (tl 28).

Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks asja kordategemise kulu tulenema just kõige kallimast

pakkumisest. Kostja väitel on 1808,54 eurot minimaalne sõiduki kordategemise kulu. Hageja ei

ole tõendanud, et asja ei ole võimalik korda teha pakkumises nr P002000 toodud maksumusega.

Arvestades kahju hüvitamise eesmärki, rahuldab ringkonnakohus hageja nõude kostjalt

kahjuhüvitise 1808,54 euro väljamõistmiseks.

10. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja asendusauto

üürimise kulu 4850 euro hüvitamiseks rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohtu

lõppjäreldus nõude rahuldamata jätmiseks on õige, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse

õiguslikku põhjendust.

9 (9)

10.1. Maakohus jättis asendusauto üürimise kulu nõude rahuldamata põhjustel, et:

tegemist ei ole mõistliku kuluga VÕS § 128 lg 3 mõttes; selline kahju ei saanud olla

kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes; ning kuna rendilepingu pooleks on SÕ, siis

ei ole kahju hagejale tekkinud.

Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asendusauto rendilepingu pooleks ei ole hageja,

mistõttu ei saanud hagejale hüvitatavaid kulusid tekkida. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

jätnud põhjendamatult arvestamata 19. septembri 2019. a e-kirja, rikkudes sellega TsMS § 232

lg 1 ja § 442 lg 8 sätteid. Kolleegiumi hinnangul tõendab viidatud e-kiri, et lepingu pooleks on

hageja, kes tasub ka asendusauto üürimise kulud.

10.2. Kuigi maakohus on eeltoodud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse

norme, siis see ei viinud nõude ebaõige lahendamiseni. Kolleegiumi hinnangul tuleb

kulutuste hüvitamise nõude lahendamisel kohaldada VÕS § 132 lg-t 4, mille esimese

lause järgi hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja

parandamise või uue muretsemise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või

kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks (vt 13. detsembri 2019.

a määruse p 9; tl-d 128-129).

VÕS § 132 lg 4 esimese lause kohaldamise eelduseks on see, et asi oli isikule vajalik või kasulik.

Selle sätte tähenduses peab kahjustatud asi olema isikule tarviklik või tulus majandus- või

kutsetegevuse või tööga võrreldaval põhjusel. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud, sest

hageja ei ole tõendanud, et hageja majandustegevuses on sõiduki kasutamine vajalik (vt 19.

augusti 2019. a menetlusdokumendi p 1.2, tl 68 pöördel).

VÕS § 132 lg-s 4 sätestatud eeldusi pidi tõendama hageja. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub

esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette

heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks

olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka

kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 6.

veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Hageja ei ole tõendanud, et

ITlahenduste ja tehnilise toe pakkumise teenuse osutamisel on hagejale sõiduk vajalik (TsMS

§ 5 lg 2). Seega jääb hageja nõue asendusauto kulutuste hüvitamiseks rahuldamata.

11. Hageja esitas 15. jaanuaril 2020 taotluse riigilõivu 50 euro tagastamiseks seoses nõudest

1269,21 euro osas loobumisega (tl tl-d 141-142). Ringkonnakohus saab loobumise vastu võtta

ja menetluse lõpetada 640,22 euro osas (vt otsuse p 9.1). Tsiviilasjalt, mille hind on kuni 9000

eurot, tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu tsiviilasja hinnalt kuni 10

000 eurot 550 eurot. Hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi

osaliselt rahuldamisele, s.o (50/2) 25 euro tagastamise osas. Riigilõivu tagastamise taotluse

osaline rahuldamata jätmine ei ole vaidlustatav (TsMS § 150 lg 8).

12. Ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Hageja

esitas hagi, mille hinnaks oli selle esitamise ajal 9320,29 eurot. Hageja hagi rahuldatakse

osaliselt (1808,54 eurot) 19 % ulatuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 jäävad

esimese astme menetluskuludest 19 % kostja kanda ja 81 % hageja kanda.

Kaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1

järgi kummagi poole kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler