2-19-123108/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28. jaanuaril 2020

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-123108

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi M Hi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

276 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

asukoht Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn), volitatud

esindaja Helen Prins (e-post helen.prins@yhisteenused.ee)

Kostja: M H (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. AS-i ÜHISTEENUSED hagi M Hi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista M Hilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks

võlgnevus 276 eurot (kakssada seitsekümmend kuus

eurot)

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta AS ÜHISTEENUSED menetluskulud M Hi kanda

2. Välja mõista M Hilt menetluskulu riigilõiv 75 eurot

(seitsekümmend viis eurot) AS-i ÜHISTEENUSED

kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista M Hilt

(edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus 276 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja sõidukile nr x vormistatud 6 leppetrahvi:

1) Leppetrahv nr 0204002242, aeg 17.09.2016, Keskuse tn 14 parklas, summa 40 eurot.

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Sõidukil puudub parkimisluba.

2) Leppetrahv nr 0030041113, aeg 30.10.2016, Kaarli pst 2 parklas, summa 40 eurot.

Parkimistasu on maksmata.

3) Leppetrahv nr 0178005556, aeg 14.11.2016, Keskuse tn 14 parklas, summa 40 eurot.

Parkimiskorraldusnõuete eiramine – sõidukil puudub parkimisluba.

4) Leppetrahv nr 0204004461, aeg 05.01.2017, Keskuse tn 14 parklas, summa 40 eurot.

Parkimiskorraldusnõuete eiramine – sõidukil puudub parkimisluba.

5) Leppetrahv nr 0178006175, aeg 17.01.2017, Keskuse tn 14 parklas, summa 40 eurot.

Parkimiskorraldusnõuete eiramine- sõidukil puudub parkimisluba.

6) Leppetrahv nr 0178006243, aeg 24.01.2017, Keskuse tn 14 parklas, summa 40 eurot.

Parkimiskorraldusnõuete eiramine – sõidukil puudus parkimisluba.

Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki klaasipuhastajate vahele,

maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 240 eurot on jäetud tasumata.

3. Hageja taotleb sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi.

Maanteeametile tasus hageja riigilõivu 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 6 eurot, et saada

sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga.

Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel

sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on

näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates

parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt

parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Vastavalt Maanteeametist

saadud andmetele oli sõiduki nr 948BSJ vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide

vormistamise ajal kostja. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate

andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019.aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4

on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja

lepingu pooleks.

4. 13.08.2019 saatis hageja kostjale e-postile (x) meeldetuletuskirja tasumata leppetrahvide

kohta parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuete tasumata jätmise kohta

viitega aadressile, millelt on leppetrahvinõuetega võimalik tutvuda (www.parkimine.ee).

Meeldetuletuskirjale ei vastatud. Hageja ei esitanud hagiga sissenõudmiseks kirjas viimasena

toodud nõuet (27.01.2017 Kaarli pst 2, leppetrahvinumber 0093005434), kuna otsustas, et

nõude tõenduseks tehtud fotod ei ole piisavalt hea kvaliteediga.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli antud

sõiduk renditud M Kile (isikukood x x e- mail xxx) rendilepingu alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

7. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu

sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS

§ 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule

kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja

esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta

oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2

p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud

või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu

või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud

tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale

laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).

9. Puudub vaidlus, et kostja on sõiduki MERCEDES-BENZ numbrimärgiga x vastutav

kasutaja/omanik.

10. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Samuti

viidatakse

alale

sissesõidul

tüüptingimustele.

Tüüptingimused

sisaldavad

lepingu

tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale.

Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale

tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja

hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on

20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

11. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale

parkimisalale, et sõidukis ei olnud isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral

leppetrahvi teated: 17.09.2016 Keskuse tn 14 parklas, leppetrahv nr 0204002242 summas 40

eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudub parkimisluba; 30.10.2016

Kaarli pst 2 parklas, leppetrahv nr 0030041113 summas 40 eurot, sest parkimistasu on

maksmata; 14.11.2016 Keskuse tn 14 parklas, leppetrahv nr 0178005556 summas 40 eurot,

parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudub parkimisluba; 05.01.2017

Keskuse tn 14 parklas, leppetrahv nr 0204004461 summas 40 eurot, parkimiskorraldus

nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudus parkimisluba; 17.01.2017 Keskuse tn 14 parklas

leppetrahv nr 0178006175 summas 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest

sõidukil puudub parkimisluba ning 24.01.2017 Keskuse tn 14 parklas leppetrahv nr

0178006243, summas 40 eurot, parkimiskorraldus nõuete eiramise eest, sest sõidukil puudus

parkimisluba, on tõendatud väljavõtetega AS Ühisteenused EPMS süsteemist, kus on

vormistatud leppetrahvikviitungid ja nähtub leppetrahvi suurus ning sõidukist nr x tehtud

fotodega, millelt nähtub rikkumiste aeg ja trahvi tegemise alus. Kokku on hageja määranud

kostjale 6 leppetrahvi iga kord 40 euro ulatuses, kogusummas 240 eurot.

12. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

13. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-14-68-16 p-s 31,

väljendatud seisukohta, et auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki

omanikku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik ning juriidilise isiku

osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p-s 11 asunud seisukohale, et kuni

juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle

parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis

juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel.

14. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb

tasuda leppetrahvi. Väljavõttega MCP süsteemist, on tõendatud, et mobiilne parkimine

Ühisteenuste tsoonides leppetrahvi vormistamise ajal puudus. Eelpool nimetatud tõenditega,

väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest

tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 240 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Kostja

vastuväide, mille kohaselt oli sõiduk renditud M Kile rendilepingu alusel, on tõendamata,

mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et

hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud

või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses

lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimistingimuste tahtliku rikkumisega,

näitab asjaolu, et osa rikkumisi toimus samadel parkimisaladel.

15. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 36

eurot, millest 6 eurot on Maanteeametile tasutud riigilõiv 1 euro iga leppetrahvi kohta, et

saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga.

13.08.2019 meeldetuletusega kostja e-posti aadressile (x) on tõendatud tasumata

leppetrahvide kohta meeldetuletuskirja saatmine. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui

kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS

§ 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 240 eurot ja

vastavalt 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 36 eurot, kokku 276 eurot.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

18. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75

eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/