2-19-127204/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-127204

Tsiviilasi

Tamme Inkasso OÜ hagi Xi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8 820,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Tamme

Inkasso

OÜ

(registrikood

12623462),

lepinguline esindaja Kaili Siilak

Kostja Xi X (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xi X hageja Tamme Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 4 500 eurot,

intress 457,81 eurot ja viivis 454,14 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Xi X hageja Tamme Inkasso OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 04.12.2019 põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta 76% ulatuses kostja Xi X kanda ja 24% ulatuses hageja Tamme Inkasso

OÜ kanda.

5. Välja mõista kostjalt Xi X hageja Tamme Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 380

eurot.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Asjaolud

Nõude aluseks on Berger Financial Group OÜ ja kostja vahel 03.05.2018 sõlmitud laenuleping

nr 301805030001, mille alusel sai kostja laenu 4 500 eurot, intressimääraga 37,85% aastas.

Kostja kokkulepitud maksegraafikut ei järginud, mistõttu ütles Berger Financial Group OÜ

laenulepingu üles 01.09.2018. Berger Financial Group OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale

04.09.2018.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele

nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor

Bank või arveldusarvele nr EE567700771003819792 LHV Pangas. Maksekorralduse selgituse

reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles kautsjoni

tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või

maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada

kohtule.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Käesoleval juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega

vajalikuks selgitada järgmist.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 2 154,73 eurot. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 37,85 % aastas. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tulenevalt laenulepingust on pooled kokku leppinud intressi määras 37,85% aastas, millest

lähtuvalt nõuab hageja kostjalt viivist määras 37,85% aastas, s.o 0,104% päevas. Kohtu

hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on

sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et

kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---]

muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause)

loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas.

Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne

viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes

ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise

osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav

tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil

põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus

kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda. Kohus leiab, et selline

selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks

mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda

liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr

3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

23,75 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 10.06.2018 –

31.08.2018 0,43 eurot.

59,88 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 10.07.2018 –

31.08.2018 0,7 eurot.

61,77 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 10.08.2018 –

31.08.2018 0,3 eurot.

4 500 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 01.09.2018 –

03.12.2019 452,71 eurot.

Kokku tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 454,14 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 0,104%

päevas põhivõlgnevuselt. Kooskõlas eelnevalt märgituga mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja alates 04.12.2019 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni

põhinõude 4 500 euro tasumiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole kohtule esitanud

menetluskulude

nimekirja,

mistõttu

toimikust

nähtuvalt

on

hageja

menetluskuluks

hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 500 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 76% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 380 eurot (s.o 500 eurost

76%).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

Kohtunik