1-06-12187/277 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2020

Kohtuasja number

1-06-12187

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Märt Ringmaa (isikukood 33805310300) parandamatu

haiguse tõttu karistuse kandmisest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. novembri 2019. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Märt Ringmaa ja tema kaitsja Raiko Paas,

määruskaebused

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Margit Luga

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2019. a määrus muutmata ja Märt Ringmaa ning

tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.

2. Jätta käesolevast kohtumäärusest arvutivõrgus avalikustamata selle põhiosa punktid

6, 10, 12, 13, 17, 21, 29, 36, 37 ja 40.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 23. märtsi 2009. a otsusega Märt Ringmaa süüdi kriminaalkoodeksi

(KrK) § 15 lg 2 – § 144 lg 1, § 2074, karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 2, 3, 7 – § 25 lg 2,

§ 203 – § 25 lg 2, § 405 lg 2 – § 25 lg 2, § 415 lg 1, KrK § 186 ja KarS § 209 lg 1 järgi.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuse 15 aastat vangistust. M. Ringmaa

karistusaeg algas 11. novembril 2005 ja lõpeb 11. novembril 2020. M. Ringmaa kannab

vangistust Viru Vanglas.

2. M. Ringmaa kaitsja Raiko Paas esitas 22. detsembril 2018 Viru Maakohtule taotluse, milles

palus kohustada Viru Vanglat suunama M. Ringmaa arstlikku komisjoni selleks, et teha

kindlaks, kas ta on karistuse kandmise ajal raskelt ja parandamatult haigestunud.

2(6)

3. Viru Maakohus rahuldas kaitsja taotluse ja kohustas Viru Vanglat suunama M. Ringmaa

viivitamatult arstlikku komisjoni.

4. 13. märtsil 2019 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule esildise kinnipeetav M. Ringmaa

parandamatult raskesti haigestumise kohta. Esildise kohaselt kutsus vangla kokku arstide

komisjoni. Arstliku komisjoni otsus nr 1-5/3-1 lisati esildisele. Kuna arstliku komisjoni

järelduste kohaselt on M. Ringmaale ordineeritud ravi jätkamine võimalik vanglas, siis vangla

kinnipeetava karistuse kandmisest vabastamist ei taotlenud.

5. Viru Maakohus määras Viru Vangla esildise arutamisele kohtuistungil 2. mail 2019.

Kohtuistungil taotles kaitsja R. Paas M. Ringmaa suhtes kohtuarstliku ekspertiisi määramist.

Viru Maakohus rahuldas selle taotluse 6. mai 2019. a määrusega.

6. XXX

Vaidlustatud kohtumäärus

7. Viru Maakohus jättis 27. novembri 2019. a määrusega M. Ringmaa vangistusest vabastamata,

märkides järgmist.

8. KarS § 79 lg 1 sätestab, et kohus võib parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse

kandmisest vabastada, arvestades seejuures toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja

haiguse iseloomu.

9. Kuriteod, mille toimepanemises M. Ringmaa süüdi tunnistati, olid äärmiselt ohtlikud

(lõhkeseadeldise ebaseaduslik valmistamine, plahvatuse tekitamine, mõrvakatse) ning seega

on ta avalikkusele kõrgohtlik. Maakohtu istungil ei avaldanud kinnipeetav seisukohta

kuritegude asjaolude kohta, ei tauninud nende toimepanemist ega kahetsenud midagi.

Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et M. Ringmaa ei ole teinud järeldusi enda eelnevast

äärmiselt ohtlikust tegevusest ega muutnud oma suhtumist õiguskorda.

10. XXX

11. Maakohus rõhutas, et KarS § 79 lg 1 alusel tehtav otsustus on kohtu kaalutlusotsus. Ei saa

eeldada, et kinnipeetav kuulub igal juhul vabastamisele, kui kohtule on esitatud dokumendid

kinnipeetava parandamatu raske haigestumise kohta.

12. XXX

13. XXX

14. Kohtu hinnangul ei ole M. Ringmaa vanglast vabastamine parandamatu haiguse tõttu eeltoodut

arvesse võttes põhjendatud. Arvestades, et M. Ringmaa ise on juba 2008. aastast keeldunud

ravist ja jätkanud keeldumist ka edaspidi ning praegu on talle vanglas tagatud igakülgne ravi

kõikidele tal diagnoositud haigustele, ei ole põhjendatud tema vabastamine ka humanistlikel

kaalutlustel. M. Ringmaa olukord ei ole eluohtlik.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

M. Ringmaa määruskaebus

15. M. Ringmaa, kes palub maakohtu määruse tühistada ja end vangistusest parandamatu haiguse

tõttu vabastada.

3(6)

16. Süüdimõistetu märgib, et Viru Vangla arstliku komisjoni 12. märtsi 2019. a otsuse tegemine

on talle arusaamatu, kuna sel ajal ei olnud vanglas ainsatki arsti. Ilmselt tuli komisjoni

rakendada sanitarid. M. Ringmaa ei nõustu ka ekspertiisiakti seisukohaga, et vangla suudab

tagada talle sama ravi, mis saaks talle osaks vabaduses. Tabletiravi on vanglas allpool

arvestust. 6.–9. detsembrini 2019 ei saanud ta ravimi focusini tablette ning kannatas mitu

päeva põrguvalu, kusjuures see polnud esimene kord. Tema käsitleb selliseid juhtumisi

piinamisena.

17. XXX

18. M. Ringmaa märgib veel, et tema elupäevad lähenevad lõpule ning ta ainus soov on kohtuda

oma laste ja lastelastega.

Kaitsja määruskaebus

19. Maakohtu määruse vaidlustas ka M. Ringmaa kaitsja R. Paas, kes palub samuti kohtumääruse

tühistada ja vabastada süüdimõistetu vangistusest parandamatu haiguse tõttu KarS § 79 alusel.

20. Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus põhiseaduse oluliste põhimõtetega. Kohus märkis,

et M. Ringmaa pole istungil tauninud enda kuritegu ega seda kahetsenud. Põhiseaduse

§-s 22 on kirjas süütuse presumptsioon, mille ühe mõtte kohaselt ei tohi kedagi sundida

tunnistama iseenda vastu. Kohtu eelnev seisukoht läheb otsesesse vastuollu selle sätte sisu ja

mõttega. Kellegi õigusi ei tohi piirata või kedagi ei tohi seaduse kohaldamisel asetada

kehvemasse olukorda vaid seetõttu, et ta pole oma süüd tunnistanud.

21. XXX

22. Kaitsja märgib, et ta tõi juba maakohtule võrdluseks välja Viru Maakohtu hiljutise lahendi,

kus isik vabastati vangistusest tervise tõttu. Kohus vaidlustatud määruses ei põhjendanud,

miks neid kahte kohtuasja ei saa võrrelda. Viidatud kohtuasjas nr 1-19-4609 vabastas Viru

Maakohus parandamatu haiguse tõttu isiku, kes on koguni kolmel korral kriminaalkorras

karistatud, kandis vabastamise ajal karistust esimese astme kuriteo eest ja tal oli suurem osa

karistusest kandmata.

23. Eeltoodud asjaolud kogumis ei tekita kaitsjas veendumust selles, et kohus lähtus asja arutades

õiglase ja objektiivse lahendamise põhimõttest. Maakohtu seisukohad näitavad pigem, et

argumente on püütud leida vabastamata jätmise, mitte vabastamise kasuks.

24. Maakohus pole arvestanud ka seaduse eesmärgiga. Asjaolu, et parandamatult raskelt haige

inimese ravimine või haigusnähtude leevendamine on võimalik ka vanglas, ei anna

KarS § 79 järgi põhjust keelduda isiku vabastamisest. Samuti ei ole alust keelduda sellise isiku

vabastamisest, kellele saab teha etteheiteid oma ravi korraldamisel või ravi suhtes vähese

hoolsuse ülesnäitamisel.

25. M. Ringmaa käitumine vanglas toetab tema vabastamist. Talle pole etteheiteid vangistuse

distsipliini osas. Distsiplinaarkaristuste puudumine lubab eeldada, et senine vangistus on

avaldanud tema käitumisele positiivset mõju. Kui isik suudab vanglas korda järgida, siis

suudaks ta seda ka vanglast väljaspool. Viimane aasta ei annaks karistuse eesmärki arvestades

midagi olulist juurde, kuid pikendaks raskelt haige inimesi kannatusi, mis võivad lõppeda

surmaga. Isikut pole varasemalt karistatud, mis lubab ka eeldada, et karistus on tema puhul

täitnud oma eesmärgi ja isik jätkab õiguskuulekat elu.

26. M. Ringmaa vabastamine on põhjendatud ka humanistlikel kaalutlustel. Sotsiaalministeeriumi

arstliku komisjoni otsusega on tuvastamist leidnud, et vangla viivitas enam kui pool aastat

4(6)

haiguse diagnoosimise ja raviga. Seetõttu ei saa mingil viisil eeldada, et M. Ringmaale on

vanglas tagatud nõutaval tasemel hoolitsus ja meditsiiniabi. Inimõiguste kohus on öelnud, et

humanistlikel kaalutlustel on õigustatud raske haige vangistusest vabastamine. Inimõiguste

kohtu lahendist 49218/10 tuleneb põhimõte, et kuigi konventsiooni artiklist 3 ei tulene üldist

nõuet kinnipeetavate vabastamiseks haiguse tõttu, tuleb tuleneb erandjuhtudel väga vanade

või väga raskelt haigete isikute suhtes nõue nende vabastamiseks, eeldusel, et kinnipidamine

on vastuolus nende tervisliku seisundiga. Keegi ei saa kuidagi enam heastada M. Ringmaale

tehtut. Ülekohtu hüvitamine tema humaansetel kaalutlustel vabastamise kaudu oleks vähim,

mida teha saaks. Nimetatud huvi on arvestades kõiki eelnevalt nimetatud asjaolusid kaalukam

huvist jätta ta vanglasse peaaegu 15 aastat tagasi toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele

viidates. M. Ringmaa vanust ja tervislikku seisundit hinnates pole isiku poolt uute kuritegude

toimepanemine ka enam tõenäoline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks alust ei ole.

28. KarS § 79 lg 1 sätestab, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse

kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase

isikut ja haiguse iseloomu.

29. XXX

30. Haiguse raskus ja parandamatus on üksnes alus kinnipeetava vabastamise küsimuse

püstitamiseks. Otsustuse, kas isik vabastada või mitte, määravad KarS § 79 lg 1 teises lauses

nimetatud kriteeriumid – kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja haiguse iseloom. Siinjuures selgitab

ringkonnakohus, et kohustus arvestada kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut tähendab muu

hulgas kohustust arvestada seda ohtu, mis kaasneb parandamatult raskesti haigestunud

süüdimõistetu vangistusest vabastamisega teiste inimeste õigushüvedele. Jutt on eeskätt uute

kuritegude toimepanemise ohust. Mida tõenäolisem on võimalus, et parandamatult

haigestunud süüdimõistetu võib vabaduses uue kuriteo toime panna, ja mida kaalukamad on

potentsiaalselt ohustatud isikute õigushüved, mida süüdimõistetu võib rünnata, seda

ebatõenäolisem peab olema tema vabastamine. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu

korral võib parandamatult haigestunud süüdimõistetu vangistusse jätmiseks piisata ka sellisest

uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul

selleks alust ei annaks (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2012. a määrus asjas

nr 3-1-1-32-12, p 9.3).

31. Arvestades KarS § 79 lg 1 teises lauses toodud kriteeriume, nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et M. Ringmaa karistuse kandmisest vabastamine tema parandamatu haiguse

tõttu ei ole põhjendatud.

32. M. Ringmaa kannab vanglakaristust mh lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja

kohaletoimetamise ning mõrvakatse eest. Kohtuotsuse kohaselt tunnistati M. Ringmaa süüdi

selles,

et

ta

paigaldas

ebaseaduslikult

valmistatud

lõhkeseadeldise

klaastaara

vastuvõtupunktina toimiva kioski ukse kõrvale ning samuti pani ta lõhkeseadeldise elumaja

trepikotta. Süüdimõistetu eesmärgiks oli tekitada plahvatus ja põhjustada sellega kioski

kokkuvarisemine ning maja osaline kokkuvarisemine. Lõhkeseadeldise purustusjõust oleks

piisanud elumaja trepikoja piirkonna varinguks kogu viiekorrusele maja kõrguses.

Plahvatused jäid toimumata ning rängad (võimalik, et paljusid inimelusid nõuda võinud)

tagajärjed saabumata M. Ringmaa tahtest olenemata põhjustel. Arvestades süüdimõistetu

selliseid tegusid, on kuriteod, mida ta võib vabaduses eelduslikult toime panna, ülirasked.

5(6)

33. Ringkonnakohus asus juba 3. detsembri 2019. a määruses seisukohale, mille kohaselt võib

M. Ringmaa vabaduses toime panna uusi üldohtlikke ning raskeid kuritegusid. Kohtumäärus

jõustus 20. detsembril 2019. Sellisel seisukohal on ringkonnakohus jätkuvalt. Põhjuse karta

süüdimõistetu kuritegude kordumist annavad toimepandud kuritegude asjaolud ja tema isik.

M. Ringmaa kuriteod (vähemalt teadaolevalt) ei olnud suunatud konkreetsete isikute vastu ega

ajendatud süüdimõistetu subjektiivsetest tunnetest. Tal ei olnud kindlat motiivi või sihti saada

kasu. Pigem tegutses M. Ringmaa teiste inimeste elu, tervise ja vara ohtu seadmisel lähtuvalt

mingist arusaamatuks jäävast naudingust ning soovist põhjustada valu, hirmu ja meeleheidet.

M. Ringmaa kuriteod ei olnud suunatud mitte mõne konkreetse inimese, vaid määratlemata ja

suure hulga inimeste elu vastu. Ühtlasi polnud tegemist hetkeemotsiooni ajel toime pandud

kuritegudega, sest lõhkeseadeldiste valmistamine ja paigaldamine eeldas omajagu

ettevalmistustööd, mille vältel pidi süüdimõistetu kuri tahe püsima. Eelmärgitud järeldused

osutavad M. Ringmaa erilisele julmusele, sisemisele kurjusele ning hoolimatusele

inimeludesse. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et vangistuses veedetud aastatega oleks

M. Ringmaa mõtlemine ja hoiakud kardinaalselt muutunud. Tähele tuleb ka panna, et

vaatamata süü tõendamisele kohtuotsusega ja neljateistkümnele vangistusaastale ei ole

M. Ringmaa kuritegusid tänini tunnistanud ega neid kahetsenud. Kuigi süü eitamine on

süüdimõistetu õigus ja seda ei saa talle ette heita, võib ja tuleb isiku sellist suhtumist tema

muutumise

võimalikkuse

hindamisel

siiski

arvestada.

Erinevalt

kaitsjast

leiab

ringkonnakohus, et süütuse presumptsiooni (ega ka mittesüüstamise privileegi) ei riku see, kui

kohus võtab süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel arvesse muu hulgas asjaolu, et inimene

ei ole jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu tunnistanud ega kahetsenud. Kuritegude

tunnistamine ja kahetsuse väljendamine on märgid, mis võivad viidata sellele, et

süüdimõistetu on oma tegude väärust mõistnud ja hoidub edaspidi sarnasel kombel käitumast.

M. Ringmaa puhul sellisele argumendile aga tugineda ei saa.

34. Ühtlasi ei saa välistada, et kauaaegse vanglakaristuse ja vanglas parandamatult haigestumise

tõttu võib süüdimõistetus olla viha, mis ajendab teda uutele kuritegudele. Frustratsioon

vangistusasutuses viibimise, samuti vanglas haigeks jäämise ja ravi hilinenult saamise pärast,

peegeldub M. Ringmaa määruskaebuses. Kõrge iga ja haigus võivad M. Ringmaas tekitada ka

tunde, et tal endal ei ole kaotada enam midagi.

35. Kohtukolleegiumi hinnangul ei välista M. Ringmaal diagnoositud haigused võimalust uusi

kuritegusid toime panna. Süüdimõistetu terviseseisund ei ole selline, mis piiraks oluliselt tema

võimet ja suutlikkust liikuda ning takistaks tema tegevust väljaspool kodu.

36. XXX

37. XXX

38. M. Ringmaa on Viru Vangla arstiliku komisjoni otsuse nr 1-5/3-1 kahtluse alla seadnud. Ta

märgib määruskaebuses, et selle otsuse tegemine on talle arusaamatu, kuna sel ajal ei olnud

vanglas ainsatki arsti ja ilmselt rakendati komisjoni sanitarid. M. Ringmaa selline märkus on

põhjendamatu. Otsusest nr 1-5/3-1 nähtuvalt olid komisjoni liikmeteks ja otsuse koostajateks

uroloog dr T.M., kes on ühtlasi M. Ringmaa raviarst, ning arst dr R.A. Ka Viru Vangla

direktori Marek Aasa 13. märtsi 2019. a esildisest Viru Maakohtule selgub, et vangla kokku

kutsutud arstlikku komisjoni kuulusid T.M. ja R.A.

39. Seega arvestades esiteks seda, et M. Ringmaad on võimalik ravida ka vanglas, ja teiseks seda

ohtu, mis süüdimõistetu vabaduses olemisega kaasneks teiste inimeste elule ja tervisele, ei ole

tema vanglast vabastamine KarS § 79 alusel põhjendatud.

40. XXX

6(6)

41. Ka kaitsja viide kohtuasjale nr 1-19-4609 jääb tagajärjetuks. Viidatud kohtuasjas tuvastas

maakohus, et süüdimõistetu prognoos elule oli väga halb ning tema jätkuv kinnipidamine

olnuks absoluutses vastuolus tema tervisliku seisundiga. Nagu ringkonnakohus juba märkis,

M. Ringmaa puhul sellist järeldust teha ei saa. Ka nähtub kohtumääruse nr 1-19-4609/5

põhjendustest alus sügavalt kahelda, kas süüdimõistetu oleks tervislikust seisundist tulenevalt

üldse olnud enam suutlik vägivallategusid toime panema.

42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. novembri 2019. a määruse muutmata ja M. Ringmaa

ning tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.

43. KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei

avalikustata arvutivõrgus punkte 6, 10, 12, 13, 17, 21, 29, 36, 37 ja 40.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus